Silt: Saastna kabel

Saastna kabelis väljakaevamisi korraldanud arheoloogid tegid laupäeval kaevamistel „lahtiste uste päeva”. Tava, millele tuntud Läänemaa arheoloog Mati Mandel juba ammu aluse pani. Huvilistel on võimalik kaevamisi vaatama tulla, leide vaadata ja mõnd oma näppude vahelgi hoida ning arheoloogidele küsimusi esitada. Selge, et „lahtiste uste päeva” ajaks ei ole leitu veel uurimusteks vormistatud, aga mida leitu tähendada võib, on teadlased lahkelt nõus selgitama.

[caption id="attachment_405289" align="alignnone" width="2000"] Arheoloogid Heiki Valk (vasakul) ja Anton Pärn tutvustasid huvilistele Saastna kabeli väljakaevamisi. Foto: Andra Kirna[/caption] Kaevamistega Saastnas tegid arheoloogid kindlaks kabeli piirjooned ja leidsid hulgaliselt 15.–17. sajandi münte. Kabelist lõuna poolt kaevati välja luustikke. Arheoloog Heiki Valgu sõnul oli Saastna kabel juba keskajal kuulus suurte olavipäevaaegsete rahvakogunemiste paigana. Sinna tuldi olavipäeva pidama ka hiljem, rootsi ajal. „Luteriusu levimisega muutus see taunimisväärseks kui katolikuaegne ebausu pärand. Kirikuvisitatsioonides on esimene selline teade aastast 1597 ja neid tuleb ette kuni 18. sajandi alguseni. Mainitakse, et rahvas käib siin koos ja peetakse suurt ebausku,” rääkis Valk, tõdedes, et mis seal siis toimus, pole teada.

[gallery ids="403062,403064,403066,403068,403070,403072,403074,403076,403078,403080,403082,403084,403086,403088,403090,403092,403094,403096,403098,403100,403102,403105,403107,403109"] Fotod Kaire Reiljan Sel nädalal müttasid Lihula mõisamäel ja Saastna keskaegse kabeli ümbruses kummalised seadeldised, millega arheoloogid püüdsid labidat kätte võtmata piiluda maapõue. Selle nädala jooksul uurisid Trondheimis asuva teadus- ja tehnikaülikooli arheofüüsikud koos Tallinna ülikooli ajaloolaste-arheoloogidega Lihula linnusemäge ja Saastna kabeli ümbrust kahe seadeldisega – georadari ja magnetomeetriga. Neljapäeva õhtul tutvustas Norra-Eesti uurimisrühm Lihula mõisas huvilistele seadeldisi, millega uuringuid läbi viidi, ja näitas ka Lihula linnusemäe uuringu esimesi tulemusi.

[gallery ids="402782,402784,402786,402788,402790,402792,402794,402796,402798,402800"] Fotod Kaire Reiljan Sel nädalal müttavad Lihula mõisamäel ja Saastna kabeli ümbruses kummalised seadeldised, millega arheoloogid püüavad labidat kätte võtmata piiluda maapõue. Magnetomeetri ja georadari abil on võimalik maasse auku kaevamata kindlaks teha näiteks seda, kas maa sees on peidus müüre, tuleasemeid või muud, mida palja silmaga ei näe. Neljapäeva, 29. juuni õhtul kl 17 on kõigil huvilistel võimalus tulla Lihula mõisa, kus ajaloolane Kersti Markus ning arheoloogid Anton Pärn ja Villu Kadakas koos Carmen Cuenca-Garciaga Trondheimi ülikoolist tutvustavad uuringute eesmärke ja räägivad kõrgtehnoloogilistest meetoditest, millega vaadeldakse Lihula kultuurkihti. Kui läheb hästi, loodavad arheoloogid tutvustada ka uuringute esimesi tulemusi.

[caption id="attachment_373906" align="alignnone" width="2000"] Arheoloog Anton Pärna sõnul õnnestus tänavuste kaevamistega kindlaks teha Saastna kabeli altarikoht. Foto Kaire Reiljan[/caption] Kahe augustinädala jooksul uurisid arheoloogid Anton Pärn ja Heiki Valk Saastna püha Olavi kabelit ja selgitasid välja, et kabel on olnud seniarvatust suurem. See, et kabel on olnud 7 meetrit lai ja 16,5 meetrit pikk, sai selgeks pärast seda, kui arheoloogid sel suvel müüre avasid. „Kabel on päris suur, arvestades selle ümber elanud kogukonda. „Ilmselt on kabelil olnud märksa suurem mõjujõud kui ainult lähiümbrus,” ütles Pärn.