Silt: Raivo Õiglas

[caption id="attachment_417848" align="aligncenter" width="1920"] Jääteemeister Raivo Õiglas. Foto: kaader filmist[/caption] Igal aastal pole jäätee ehitamine võimalik ja igast jääteest tehtud filmist ei saa ka asja. Režissöör ja operaator Arko Okk tegi kaheksa aastat filmi „Jäätee veerel”. Jääteega on nii, et igal aastal ei saa olla kindel, kas tänavu saab üle mere sõita või ei saa. Sageli on tulnud ju tõdeda: sel aastal ei saa, sest pole õiget talve. Sama on juhtunud pikalt praetud Oki taiesega. Filmi sellest kahjuks seekord välja ei tulnud. Vähemalt vaatamisväärset filmi. Arko Oki filmi „Jäätee veerel” reklaamitakse Edvinas Pukšta sõnadega: „Filosoofiline, meditatiivne ja irooniline dokumentaalfilm ilma küsimuste ja selgitusteta.” Osta viie euro eest pilet ja vaata. Kolmapäeva õhtul oli selle konksu otsa jäänud kümmekond haapsallast. Kes soovib, saab konksust haarata ka tuleval neljapäeval.

[gallery ids="339147,339148,339149,339150,339151,339152,339153,339154,339156,339157,339158,339159,339160,339161,339162,339163,339164,339165,339166,339167,339168"] Fotod: Urmas Lauri ja Bengt Sandvik Kümmekond läänlast sõitsid pisikese laevukesega 16. augustil 1991 Nõukogude Liidust Soome ning saabusid 20. augustil 1991 Eesti vabariiki, sildudes Pirital mõni minut pärast seda, kui Ülo Nugise haamrilöök oli Eesti iseseisvaks kuulutanud. Meeldejäävaks teeb merereisi seegi, et enamikule sellest seltskonnast oli tegemist esimese välisreisiga ning kõigile oli see esimene kord, kus 84kilomeetrine reis üle Soome lahe võeti ette nii pisikese alusega. Reis ise algas aga mõned kuud varem. Nimelt oli toonane vetelpäästepealik Raivo Õiglas kutsunud Haapsalusse Loviisa merepäästjad. „See oli juuni algul, nemad omakorda kutsusid meid Loviisa merepäevadele,” meenutas Õiglas, läänlaste vetelpäästeseltskonna grupijuht, nagu teda NSV Liidu välispassis tituleeriti. Paari kuuga õnnestus saada viisad ja reis võis alata. Eesti vetelpäästjad alustasid reisi kahe laevaga: Haapsalu omad olid tellinud Eesti NSV teaduste akadeemia väikelaeva Kratt, ülejäänud sõitsid Eesti vetelpäästeühingu alusel Reval. „Olümpiamängudeks [1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregatt toimus Eestis – toim.] osteti selliseid paate Poolast kolm tükki,” viitas Õiglas Revalile. Pirital oli ka Eesti vetelpäästjate peamaja.

[caption id="attachment_317554" align="alignnone" width="2000"] Päästjad said eile väljakutse Eeslahele, kus aga läbi jää kukkunud inimest ei leitud. Kaire Reiljan[/caption] Esimesed külmakraadid on veekogudele jää kasvatanud, kuid talvemõnude nautimiseks pole jää paksus igal pool veel piisav. Reedel saatis Lääne prefektuur välja teate, et laupäevast on Lääne-Eestis, sealhulgas ka Läänemaal rannikujääle minemine keelatud. „Kui jää paksus pole piisav, saab prefektuur või ka kohalik omavalitsus jääle minemist keelata,” ütles Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin.

Kuigi võidupüha paraad jääb tänavu pidamata, saab iga soovija tule oma jaanilõkke süütamiseks lähima Vabadussõja mälestusmärgi juurest. Võidutulede liikumist saab jälgida interaktiivsel kaardil. „Nii nagu tuli kevad sel aastal teisiti, tuleb ka võidutuli teisiti,” ütles kaitseliidu Lääne maleva staabiülem Jüri Bachman.