Avakülg Tags Pürksi

Silt: Pürksi

Pürksi sai uue mänguväljaku

Galerii: Kalmudel on oma mägi ja oma järv

[caption id="attachment_278744" align="aligncenter" width="2048"] Ülo Kalm rääkis, et kured tegid tema kurekujule metsa veeres tupitsat ning selle tõttu kruvis ta selle piraka maakivi külge. Foto. Urmas Lauri[/caption] Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm on koos abikaasa Liiga oma kodu, Haava talu Pürksis, üles ehitanud 30 aastat ja noppinud hulga kodukujunduse auhindu. Läinud laupäeval toimunud kohvikuteõhtuks olid Kalmud töö kenasti ära jaganud: perenaise köögis valmisid kodused küpsetised, peremees tutvustas külalistele aeda. --- [gallery ids="278730,278731,278732,278733,278734,278735,278736,278737,278738,278739,278740,278741,278742,278743,278745,278746,278747,278748,278749,278750,278751,278752,278753,278754,278755,278756,278757,278758,278759,278760,278761,278762,278763,278764,278765,278766,278767,278768,278769,278770,278771,278772,278773,278774,278775,278776,278777,278778,278779,278780"]

Galerii: Pürksis meenutati Asutava Kogu liiget Hans Pöhli

[caption id="attachment_266833" align="alignnone" width="1152"] Noarootsist pärit Hans Pöhl oli eestirootslaste juht ja Asutava Kogu saadik. Foto Arvo Tarmula[/caption] Riigikogu 100. aastapäeva puhul meenutati eile Pürksis Noarootsist pärit Asutava Kogu saadikut Hans Pöhli ning viidi küünal ja lilled Pöhli sünnikohta Suur-Nõmmkülas. Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm meenutas, et eestirootslaste vaimseks liidriks peetud ja paljude eestirootsi organisatsioonide juht Hans Pöhl seisis juba Asutava Kogu liikmena oma rahvuskaaslaste eest. „Ta saavutas selle, et Eesti vähemusrahvused said autonoomia,” ütles Kalm. Pöhl oli ka I, III ja IV riigikogu liige ning Eesti Ajutises valitsuses Rootsi rahvusasjade minister.

Pürksi keskväljak muutub ohutumaks

[caption id="attachment_242206" align="alignright" width="900"] Pürksi keskväljak. Foto: Urmas Lauri[/caption] Pürksi keskuses asuv väljak koos kooliesise maantelõiguga muutub ohutumaks, sest veel sel suvel algab väljaku ja maantee ümberehitus. “Üheks suuremaks muutuseks on õpilaste kulgemistee ja ka parkimine väljakul korraldatakse tesitmoodi,” ütles Noarootsi abivallavanem Aivo Hirmo väljaku ümberehituse joonist selgitades.

Noarootsi saab kahe hundi laskmiseks eriloa

„Huntidel pole muidugi nimesilte rinnas, kuid inimasustuse läheduses sisse seadnud huntide leidmine ei tohiks olla keeruline, kui nad oma käitumisviisidele truuks jäänud. See on ainult aja küsimus, millal jahimehed nendega kohtuvad,“ rääkis Rakko. Rakko lisas, et tingimused hundijahiks on praegu väga head, lumi maas ja jahimehed teevad ka pidevalt seiret ja neil on olukorras väga hea ülevaade. Kui 10. aprilliks pole hunte kätte saadud, võidakse eriluba pikendada. Rakko sõnul ei ole tegelikult teada, kui palju koeri aastate jooksul huntide ohvriks langenud on. „Keegi ju ei tea, kas kadunuks jäänud koer sai hukka näiteks auto rataste all või murdsid hundid maha,“ märkis ta. Arvestada tuleb ka sellega, et hundid, kes juba end inimasustuse läheduses mugavalt sisse seadnud ja hamba verele saanud, ei pruugi soovida sellest eluviisist loobuda ka siis, kui lumi läinud. „Üldiselt öeldakse küll, et kui juba hunt on hakanud koera murdma, siis ta selle juurde ka jääb. Ta võib küll vahepeal endale mõne teise saaklooma leida, aga pöördub ikka koerte juurde tagasi. Seda on näidanud ka käitumismustrid: kui hunt hakkab kuskil külas koeri murdma, siis see ei lõppe enne, kui lastakse maha hundid või saavad külast koerad otsa,“ märkis Rakko. Ta lisas, et kindlasti on ka erandeid, aga mis pidi kuskil läheb, ei oska keegi ennustada. Rakko ütles, et neis Läänemaa piirkondades, kus on hunte liikumas nähtud, ei ole hea mõte lasta koeri mitte kuskil vabalt joosta, kuna hundid võivad praegu käituda ettearvamatult. Eriluba ühe hundi laskmiseks anti ka Pärnumaal Kullipesa ja Surju jahipiirkonnas, kus hunt murdis koera vaid loetud päevad enne Pürksi juhtumit.