7.2 C
Haapsalu
Pühapäev, 10. november 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Purjetamine

Silt: purjetamine

Kalevi jahtklubi avab Haapsalus purjespordikooli

[caption id="attachment_358435" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu Veskiviigi sadamas on lapsed saanud suviti Optimistidel purjetamisega tutvust teha. Foto Arvo Tarmula[/caption] 14 aastat varjusurmas olnud Haapsalu purjetamisõpe saab tänavu uue hingamise, sest kuu aja pärast alustab siin tegutsemist Kalevi jahtklubi purjespordikool. 2008. aastast on Haapsalus purjetamisõpet vedanud Haapsalu purjespordikool, millega Lääne Elule teadaolevalt ei olnud rahul ei lapsevanemad, sponsorid ega ka kooli toetanud Haapsalu linnavalitsus. Lääne Eluga vestelnud allikas, kes oma nime avaldada ei soovinud, ütles, et purjetamise algõpet said noored vaid kahel kuul aastas ja kokkulepitud trennid jäid ette teatamata ära, edasijõudnute treeningud kestsid läbi suve. „See ei olnud kool, vaid tubli ring,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. „Eks nemad tegutsevad edasi,” lisas ta.

Purjetajad pidasid sügisregatti

[caption id="attachment_341727" align="alignnone" width="2000"] Sügisregati võitis alus Chantal. Foto: Dago jahtklubi[/caption] Haapsalu ja Hiiumaa Dagö jahtklubi ühiselt korraldatud sügisregati võidsid läänlased. Laupäeva keskpäevaks Heltermaa lähistele plaanitud start tuli tuulevaikuse tõttu edasi lükata. Korraldajad otsustasid viia stardi esimese sõidu sihtpunktile Kärdlale lähemale ja alles kell 15.30 õnnestus jahid Püssirahusilmast teele saata. Teisel päeval soosis aga tuul võistlejaid ja kolm lühirajasõitu sai kenasti peetud.

Arne Veske maailmameistritiilist: see võit oli millimeetrite värk

[caption id="attachment_339007" align="alignnone" width="1512"] Avamerepurjetamise maailmameistrid Arne ja Kelly Veske. Foto erakogu[/caption] Tallinnas lõppenud maailmameistrivõistlustel avamerepurjetamises võitis oma klassis maailmameitsritiitli Arne Veske alus Matilda 4. Läinud nädalal Tallinnas peetud maailmameistrivõistlused avamerepurjetamises tõid kohale enam kui sada alust tosinast riigist. Võisteldi kolmes klassis, millest arvukaim oli 62 osavõtjaga väiksemate jahtide C-klass. C-klassis, mille Matilda 4 võitis, käiski maailmameistritiitli pärast tihe rebimine. „See võit oli millimeetrite värk, aga seda magusam see oli,” ütles Veske, kellel on juba 2019. aastast olemas Euroopa meistri tiitel.

Purjetajad seilasid Tallinnast läbi Haapsalu Kuivastusse

[caption id="attachment_334171" align="alignnone" width="1701"] Kessu regati start. Foto: erakogu[/caption] Nädalavahetusel korraldas Haapsalu jahtklubi kaks regatti, millest üks, Holmi regatt, tõi võistlejad Tallinnast Haapsallu ja teine, Kessu regatt, viis edasi Haapsalust Kuivastusse. Holmi regatile anti start reede õhtul Tallinnast. Kolmes võistlusgrupis osales 12 alust, neist folkbootide klassis küll ainult üks. Distants oli 63,1 miili. Regati tulemused sõltusid palju sellest, kuidas võistlejad oskasid ilmateadet lugeda. „Avamerepurjetamine on puhtalt meteoroloogia tundmine ja maksavad ka kogemused,” ütles Haapsalu jahtklubi juhatuse liige Erki Teras.

Hooaja avaregati võitis Lagle

Läänemaal napib kaikohti

[caption id="attachment_306783" align="aligncenter" width="2000"] Rohuküla ja sviby sadama kapten Peeter Saar (paremal) aitas teisipäeval Rohukülla jõudnud Briti abielupaaril Helen ja David Harbouril silduda. Foto: Urmas Lauri[/caption] Teisipäeva pärastlõunal Rohuküla sadamas sildunud Briti lipu all seilava purjejahi Frances Louise meeskonnal vedas, et kaikoha sai, sest koroona tõttu on sadamad ummistunud kodumaiste alustega. Lõuna-Inglismaal väikesel Isle of Wighti saarel elavad Helen ja David Harbour asusid Saksamaalt meritsi teele juuli keskel. Rohukülas tabas neid üllatus – nende jaht Frances Louise oli esimene Briti alus, mis tänavu Rohukülas peatus. Brittide visiit Rohukülla on seda haruldasem, et välisvetest koroonahirmus nagunii tänavu Eestisse eriti ei tulda. Harbourid seilasid siinsetes vetes üldse esimest korda, kuid teadsid, et Eestis on surnud koroonasse umbes sama palju inimesi kui nende kodusaarel, kus haigus võttis 50 inimese elu. Isle of Wight on kolm korda väiksem kui Hiiumaa, elanikke on seal aga 140 000. Ohtlikust viirusest hoolimata võttis paar ette merereisi, et tähistada oma pulma-aastapäeva. Pardale asusid nad Saksamaal, kust Läti kaudu jõudsid Eestisse. Harbouridel on ka Londonis Thamesil oma jõepaat, mida nad välja rendivad. Eilse päeva plaanis paar veeta Haapsalus. „Vaatame linna, käime muuseumis,” ütles David Harbour Lääne Elule. Täna seilavad nad Rohukülast Dirhami kaudu Hiiumaale, kus on muu hulgas plaanis üle vaadata Kõpu tuletorn. ... Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="306772,306773,306774,306775,306776,306777,306778,306779,306780,306782,306783,306784,306785,306786,306787,306789,306790,306791,306792,306793,306794,306795,306796,306797,306798"]