Avakülg Tags Pille sedman

Silt: pille sedman

Selts seadis turbakaevandajale uued tingimused

[caption id="attachment_293381" align="alignnone" width="2000"] Salajõe külaseltsi juhatuse liige Mare Urbas näitab kollakaspruuni kaevuvett. Urmas Lauri[/caption] Kui Kekkilä Salajõe külaseltsi tingimused täidab, lubab Lääne-Nigula vald Niibi rabas turbakaevandust laiendada. Külaseltsi nõudel peab Kekkilä rajama Salajõele viis-kuus 100-160 meetri sügavust kaevu, mis läheksid maksma umbkaudu 15 000 eurot, ja veetorustiku majapidamistesse. Kaevandama ei tohi turbatootja aga hakata enne, kui kaevud on valmis ja on selge, et sealt tuleb puhast vett.  Kekkilä taotletud 30 aasta asemel lubaks selts kaevandada kümme aastat. Seejärel tuleks hinnata, kuidas on kaevandamine Salajõel mõjunud.

Kekkilä püüab uuesti kaevandusluba saada

[caption id="attachment_288094" align="alignnone" width="2000"] Kekkilä vajab uut kaevandusala, et hoida töös Niibi kasvuturbatehast. Kvaliteedijuhi Kaire Marttila ülesandeks on kontrollida, kas turbasegus on õige kogus väetist. Urmas Lauri[/caption] Kuigi Lääne-Nigula vallavolikogu keelas Niibi turbarabas kaevanduse laiendamise, tahab Kekkilä, et volikogu asja uuesti läbi vaataks. Lääne-Nigula vallavolikogu keeldus kaevandusloa andmisest kaks aastat tagasi põhjusel, et tuleb teha täiendavad uuringud. Need pidid välja selgitama, kas turbakaevandus rikkus Salajõe elanike kaevudes vee. Samuti selle, kuidas joogiveeprobleemi lahendada. „Nüüd on uuring valmis. Saime palju teada selle kohta, mis nende kaevudega teha ja kuidas setted liiguvad,” ütles Kekkilä Eesti juhatuse liige Raoul Johanson. Just setted ja raud on muutnud kaevuvee joogikõlbmatuks. Lääne-Nigula vallavalitsuse uuring – nagu kõik eelnevadki – ei kinnita ega lükka ümber, et Salajõe kaevud on rikkunud turbakaevandus. Küll aga soovitab see rajada sügavamad kaevud ja kasutada vee puhastamiseks spetsiaalseid filtreid.

Haapsalu reovesi jääb kuuel kuul aastast puhastamata

[caption id="attachment_286839" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu veevärgi reoveepuhasti juhataja Ando Laanesoo võtab veeproovi kohast, kust puhastatud vesi Tagalahte läheb. Urmas Lauri[/caption] Umbes kuuel kuul aastast, mil temperatuur on alla 12 kraadi, ei tööta Haapsalu reoveepuhasti korralikult, mistõttu linna solk toidab endist viisi Tagalahte lämmatava pilliroo vohamist. „Kui heitvesi oleks piirnormidele vastav, siis oleks aastane lämmastikukogus, mis lahte siseneb, umbes 800 kg võrra väiksem,” ütles Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia teadur Kuno Kasak Lääne Elule. Haapsalu Tagalaht on Eesti kõige halvemas seisus veekogu. Selle üks põhjus on liiga palju toitaineid, sh lämmastikku ja fosforit vees. Laht on madal ja roostikku kasvanud ning kõik ained, mis sinna satuvad, jäävad paigale ega haju. Lämmastik ja fosfor soodustavad vetikate jm taimede kasvu ning hoogustavad kinnikasvamist. Haapsalu reoveepuhastist väljuvale veele on kehtestatud normid, millele heitvesi aga ei vasta.