Silt: Peeter Nelis

Reedel otsustas Haapsalu volikogu anda linna vapimärgid muusikateadlasele Toomas Siitanile, muusikaõpetajale ja heliloojale Sirje Kaasikule ning vehklemistreenerile Peeter Nelisele. Siitan on üle 30 aasta Haapsalus korraldanud vanamuusikafestivali, mis mullu valiti üheks Euroopa parimaks klassikalise muusika festivaliks.

[caption id="attachment_417936" align="alignnone" width="1032"] Haapsalu vehkleja Sten Priinits (vasakul) võitis kuuenda Eesti meistri tiitli. Foto: Helen Nelis-Naukas[/caption] Haapsalu vehklemisklubi En Garde sportlased tegid laupäeval Saku valla spordihallis peetud Eesti meistrivõistlustel epees puhta töö. Haapsallased võitsid neljast kuldmedalist kolm, kusjuures praegu Tallinna esindav naiste turniiri võitja Katrina Lehis on samuti Haapsalu vehklemiskoolkonna esindaja. Naiste turniirile olid kõik tituleeritud epeedaamid kohale sõitnud. Lehis vehkles ettevaatlikult, kuid tõhusalt. Mitmes matšis hoidis ta seisu kinni ja aeg sai enne otsa, kui võiduks vajalik 15. torge oli vaja sooritada. 16 tugevama hulgas kohtus ta Kristina Kuusega. Seis püsis tasavägine, aga eduseisul 9:8 läks Lehis oma teed ja võitis 15:9. Kuusele jäi lõppkokkuvõttes 12. koht.

  [caption id="attachment_417852" align="aligncenter" width="1920"] Peeter Nelis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Jõulude teisel pühal ehk 26. detsembril täitus 70. eluaasta teenekal Haapsalu vehklemistreeneril Peeter Nelisel. Sellest hoolimata on ta päevast päeva vehklemishallis ega kavatse veel pensionile jääda. „Vehklemistreenerid ei lähegi pensionile,” iseloomustas juhendajana hinnatud Nelis oma elukutse tagamaid. Nii tõesti tundub, sest võistlustel võib raja ääres näha üsna eakaid treenereid, kes ikka veel jagavad hoolealustele näpunäiteid. Pealtnäha ei paistagi Nelis pensionärina välja. Terasel pilgul jälgib ta alati võistlejaid ja kehaliselt tundub igati normis olevat. „Tegelikult võimlen hommikuti pool tundi. Elu jooksul on ka pause ette tulnud, aga kui tunnen vajakajäämist, siis aitan sellega keha järele,” selgitas ta oma praegust traksisolemist. „Kui olin väike poiss, joonistas isa mulle paberile pulgapoiste poosid ehk harjutused ette. Nende piltide järgi võimlengi. Võib öelda, et siiani.” Peetri isa on legendaarne Haapsalu vehklemiskoolkonna rajaja Endel Nelis ja ilmselt olnuks tegu paraja kurioosumiga, kui pojast poleks vehkleja sirgunud. Kuigi ema Ilme Nelis oli hoopis sportvõimlemise treener. Esimesed eluaastad möödusid siiski omaealiste poistega mängides ja hullates. Peetri õde Helen sündis perre üle seitsme aasta hiljem, aga mida sa nii väikse õeraasuga ikka koos mängid. „Mõnikord oli ta küll kambas, aga meil oli siiski liiga suur vanusevahe,” ütles Nelis. Enamiku ajast olid kaaslasteks omaealised. „Kalda tänava kodus kasvasid meil aias õunapuud ja nende otsas sai poistega päevad läbi turnitud. Isa võttis kätte ja korraldas meile mõnikord spordipäevi. Ema oli siis ka kaasa löömas,” vaatas Peeter kaugesse aega tagasi. „Mõnikord mängisime aga tükk maad eemal raudteetammil ja siis nägin, kuidas ema riputas õhuaknast valge rätiku välja. See oli märguanne, et tuleb lõunat sööma minna. Oma lastega olen samasugust morset kasutanud, kui nad väljas hullasid,” meenutas praegune kolmekordne isa ja kuuekordne vanaisa. Siiski meenus Peetrile foto, kus ta kaheaastase poisipabulana Paralepa rannaliivas istub ja tema ette on risti asetatud kaks miniatuurset vehklemismõõka. Oma saatuse eest ei põgene. Vehklemistrenni läks Peeter kolmandas klassis käies.

[caption id="attachment_401203" align="alignnone" width="1125"] Peeter Nelis (klaveril) ja õpetaja Elen Remmel. Foto: erakogu[/caption] Suvekuu alguses andsid südantsoojendava kontserdi 11 aastat Haapsalu muusikakoolis klaveriõpetajana töötanud Elen Remmeli õpilased, nende seas ka vehklemistreener Peeter Nelis. 14 eri vanuses õpilast, kellest kaks täiskasvanuõppest, mängisid Pärdi, Beethoveni, Griegi jt loomingut. Enamikul õpilastest puudus varasem esinemiskogemus, aga nad said tublilt hakkama. Rõõm oli kuulata õpilasi mängimas koos õpetajaga plokkflöödil ja ka neljal käel klaveril.

Marite Nelis

[caption id="attachment_372832" align="alignnone" width="2000"] Valge Daami turniiri finaalmatšid peeti kultuurimaja esisel platsil. Foto: Berta Valdma[/caption] Nädal tagasi laupäeval toimus järjekordne Valge Daami vehklemisturniir. 51 aastat tagasi tuli sellele ideele Haapsalu vehklemiskoolkonna looja Endel Nelis. Ta lahkus meie seast 1993. aastal, aga kui ta silmad näeksid, kui uhkelt ja väärikalt tema sünnitatud idee täisverelist elu edasi elab, oleks ta kindlasti väga uhke ja rahul. Suuresti on aidanud turniiril edasi elada tema oma lapsed Peeter Nelis ja Helen Nelis-Naukas. Loomulikult on neil abiks vehklemisklubi En Garde täies koosseisus eesotsas tehnilise poole juhiga Alar Källega.

[caption id="attachment_337841" align="alignnone" width="2000"] Volikogu eelnõu hääletus. Foto: Elen Freivald[/caption] Haapsalu linnavolikogu otsustas täna erakorralisel istungil ühehäälselt tunnustada Tokyo olümpiamängudel individuaalselt pronksmedali ja naiskondlikult kuldmedali võitnud Katrina Lehist ja ka tema nii praegusid kui ka eelmisi treenereid.

[caption id="attachment_314262" align="alignnone" width="1488"] Maestro Endel Nelis (vasakult teine) osaleb ise koos Leili Jostmanni (vasakult), Mart Kalda ja Tiit Jostmanniga veteranide vabariiklikul jõuproovil 1980. aastate teisel poolel. Erakogu[/caption] Peeter Nelis vehklemistreener 70 aastat. Palju või vähe? Üks inimpõlv. Inimkonna ajaloos tibatilluke episood. Kosmilisest vaatevinklist olematu ajaühik. Konkreetse isiku jaoks sünd, surm ja kõik, mis sinna vahele mahub. Inimese isiklik universum. Vikerraadio ,,Kauamängiv’’: ,,Aasta siis oli’’… 1950. Ilme ja Endel Nelis alustasid Haapsalus tegutsemist mitmel rindel – õpetajatena, tantsujuhendajatena, treeneritena. Uuest aastasajast ja millenniumist on kulunud 20 aastat. Haapsalust on võrsunud vehklemise maailmameistrid, Euroopa meistrid, olümpiafinalistid (8 paremat). Haapsalus on ultramoodne vehklemishall, millesarnaseid leidub vaid väga suurtes vehklemiskeskustes. Kunagi väga ammu algeliste mõõkadega (meil kadakakeppidega) alustatud kahevõitluse traditsioon on tänapäeval jõudnud elektrifitseeritud vaatemänguni, kus nüüdisaegsed musketärid demonstreerivad eeskätt Euroopas tuule tiibadesse saanud sünnilt aristokraatse spordiala finesse.

[caption id="attachment_288106" align="alignnone" width="2000"] Noored pullid vastastikku: Ruslan Eskovi ja Sten Priinitsa duell vehklemisrajal läks Läänemaa meistrivõistlustel kaks nädalat tagasi nii tuliseks, et roppused hakkasid lendama. Lemmi Kann[/caption] Eesti meeste epeekoondise noorima liikme Ruslan Eskovi ebasportlik käitumine Sten Priinitsa suhtes Läänemaa meistrivõistlustel päädis kohtunikekogu hukkamõistuga, aga juba järgmisel nädalavahetusel peavad mõlemad mehed maailmakarikaetapil koos Eesti eest väljas olema. Oktoobri lõpus toimunud Läänemaa lahtistel meistrivõistlustel epeevehklemises läksid meeste finaalis vastamisi Eesti edetabeli esinumber Sten Priinits (En Garde) ja Ruslan Eskov (Tartu Kalev), kes võitis sama turniiri aasta varem. Finaalheitlus kulges väga tasavägiselt. Õhk oli pingest paks ja punktid visad tulema. Kuni viimase kolmandikuni oli Priinits väikeses eduseisus. Eskov oli tagaajaja rollis, pani kõik mängu, mis panna oli, ja viigistas. Normaalaja kell kukkus seisul 9:9. Lisaajal tegi otsustava torke Eskov. Võit vallandas emotsioonid. Löönud Priinitsaga käed, rebis Eskov röögatuse saatel maski peast, virutas selle vastu maad ja andis jalaga takka, lisades venekeelse roppuse: „Cука!”. Saal tardus.