3.9 C
Haapsalu
Pühapäev, 22. detsember 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Palivere künnapuu

Silt: palivere künnapuu

Aasta puu kandidaat Palivere hiiepuu – “Puuvana lugu”


[caption id="attachment_414803" align="aligncenter" width="1920"] Palivere hiiepuu. Foto: Urmas Lauri[/caption] Palivere künnapuu kandideerib aasta puu tiitlile koos Viiralti tamme ja Pühajärve sõjatammega. Maalehe korraldatud rahvahääletusel selgub, milline puu valitakse Eesti esindajaks Euroopa aasta puu 2024 konkursil. Eesti aasta puu tiitlile konkureerivad kaks väärika ajalooga tamme ja üks pühaks peetav künnapuu. Palivere hiiepuust üles tähendatud legende pole. Palivere kooli kodulehel on aga Urve Tabri kirja pandud "Puuvana lugu".
Umbes paarkümmend inimpõlve tagasi olla Allikmaa külas üks naksis ja krapsakas noormees elanud. Poiss uidanud tihti vabadel hetkedel ümbruskonna looduses ringi ning trehvanud kenal kevadpäeval samasugust looduslast – kaunist neidu naaberkülast Vidrukast.

500aastane Palivere künnapuu püüab aasta puu tiitlit

[gallery ids="414585,414586,414587,414588,414589,414590,414591,414592,414593,414594,414595,414596,414597,414598,414599,414600,414601,414602,414603,414604"]   Palivere künnapuu kandideerib aasta puu tiitlile koos Viiralti tamme ja Pühajärve sõjatammega. Maalehe korraldatud rahvahääletusel selgub, milline puu valitakse Eesti esindajaks Euroopa aasta puu 2024 konkursil. Eesti aasta puu tiitlile konkureerivad kaks väärika ajalooga tamme ja üks pühaks peetav künnapuu. Eesti tõenäoliselt vanim künnapuu on loodusmees Hendrik Relve sõnul tuntud Palivere hiiepärna nime all, mida austati pühapuuna juba 1564. aastal või veelgi varem. Seda tõendavad maa sees leitud ohvrianniks viidud mündid. Seda, et puu oli hiiepuu, kinnitab ka Lääne-Nigula kirikuraamat 1644. aastal. Hiiepärnaks kutsutakse puud inimlikust eksimusest, sest kaugemal vaatlusel võib künnapuud pidada tõesti ka pärnaks. „Lisaks vanusele ja pikkadele dokumenteeritud traditsioonidele on pigem harukordne see, et tegu on tänaseni „töötava” ja aktiivses kasutuses oleva hiiega, mida tõendavad rohked ohvrilindid puu okstel,” kirjutas Tiit Hunt RMK loodusblogis. Hiies ohverdati raha, ehteid, uudsevilja jm. Tänaseni säilinud elujõuline traditsioon väljendub nüüdisajal enamasti okstele riputatud lintide ja paeltega. „Palivere kandis on kohalik paganlik pärimus au sees, millele viitab ka kõrvalkülas [Võntkülas] maanteeäärsele kurepesale titeteo õnnestumiseks ohverdatud lintide ja paelte märkimisväärne hulk,” sedastas Hunt.