Silt: nina talu
Tallinna õpilased koostasid läänlastele äriplaane
caption id="attachment_296688" align="aligncenter" width="2000"]
Nina talu peretütre Piret Nõmmiku (keskel) antud info põhjal koostasid õpilased äriplaani ja terve rea ettepanekuid, kuidas ettevõte saaks veelgi paremini ennast majandada. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tallinna kooli õpilased koostavad lõputööks Läänemaa ettevõtjatele äriplaane, mida neil tuleb kaitsta panga krediidikomisjoni ees.
Mustamäel asuva Tallinna 32. keskkooli 11. klassi õpilased käisid eelmisel teisipäeval Puise nina talus oma lõputööks materjali kogumas. Kahe nädalaga tuleb neil koostada äriplaan, mida minnakse kaitsma Swedbanki krediidikomisjoni ette. Krediidikomisjon otsustab, kas nende äriidee saaks ka pangalt laengu või mitte.
Majandusõpetaja Tiina Saare sõnul on õpilastele selgeks saanud väga olulised terminid: nad teavad, et sõna „tasuta” ei ole olemas ja et raha ei „leita”; nad teavad, kes on esmane maksumaksja, mil viisil riigieelarve tekib ja kes loovad lisandväärtust.
„Need noored inimesed otsustavad mõne aasta pärast päriselt meie majanduselu üle,” ütles Saar.
----
[gallery ids="296669,296670,296671,296672,296673,296674,296675,296676,296677,296678,296679,296680,296681,296682,296683,296684,296685,296686,296687,296688,296689,296690,296691,296692,296693,296694,296695,296696,296697,296698,296699,296700,296701,296702,296703,296704,296705,296706,296707,296708"]
Nina talu peretütre Piret Nõmmiku (keskel) antud info põhjal koostasid õpilased äriplaani ja terve rea ettepanekuid, kuidas ettevõte saaks veelgi paremini ennast majandada. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tallinna kooli õpilased koostavad lõputööks Läänemaa ettevõtjatele äriplaane, mida neil tuleb kaitsta panga krediidikomisjoni ees.
Mustamäel asuva Tallinna 32. keskkooli 11. klassi õpilased käisid eelmisel teisipäeval Puise nina talus oma lõputööks materjali kogumas. Kahe nädalaga tuleb neil koostada äriplaan, mida minnakse kaitsma Swedbanki krediidikomisjoni ette. Krediidikomisjon otsustab, kas nende äriidee saaks ka pangalt laengu või mitte.
Majandusõpetaja Tiina Saare sõnul on õpilastele selgeks saanud väga olulised terminid: nad teavad, et sõna „tasuta” ei ole olemas ja et raha ei „leita”; nad teavad, kes on esmane maksumaksja, mil viisil riigieelarve tekib ja kes loovad lisandväärtust.
„Need noored inimesed otsustavad mõne aasta pärast päriselt meie majanduselu üle,” ütles Saar.
----
[gallery ids="296669,296670,296671,296672,296673,296674,296675,296676,296677,296678,296679,296680,296681,296682,296683,296684,296685,296686,296687,296688,296689,296690,296691,296692,296693,296694,296695,296696,296697,296698,296699,296700,296701,296702,296703,296704,296705,296706,296707,296708"] 
5
Rannakalurite toetusraha läheb ühingu juhtidele
[caption id="attachment_251843" align="alignnone" width="900"]
Nina talu peremees Indrek Jõgisoo, perenaine Leili Jõgisoo (vasakul) ja peretütar Piret Nõmmik avasid mais kultuuriküüni, mis sai üles vuntsitud toetusraha toel. Urmas Lauri[/caption]
Rannakalanduse toetusraha on läinud aktiivsematele projektikirjutajatele, tihtilugu on nad ka kalandusseltside juhtide hulgas.
„Näiteks Läänemaa kalandusühingu juhatusest leiab kolm ärimeest, kes on aastate jooksul saanud igaüks ligi 300 000 eurot Euroopa maksumaksja makstud toetust,” kirjutas Postimees esmaspäeval.
Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse esimehe Indrek Jõgisoo hinnangul valitakse juhatusse piirkonna kõige aktiivsemad inimesed. Seetõttu tulebki üsna tihti ette juhatuse liikmete projektitoetuse üle otsustamist.
Nina talu peremees Indrek Jõgisoo, perenaine Leili Jõgisoo (vasakul) ja peretütar Piret Nõmmik avasid mais kultuuriküüni, mis sai üles vuntsitud toetusraha toel. Urmas Lauri[/caption]
Rannakalanduse toetusraha on läinud aktiivsematele projektikirjutajatele, tihtilugu on nad ka kalandusseltside juhtide hulgas.
„Näiteks Läänemaa kalandusühingu juhatusest leiab kolm ärimeest, kes on aastate jooksul saanud igaüks ligi 300 000 eurot Euroopa maksumaksja makstud toetust,” kirjutas Postimees esmaspäeval.
Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse esimehe Indrek Jõgisoo hinnangul valitakse juhatusse piirkonna kõige aktiivsemad inimesed. Seetõttu tulebki üsna tihti ette juhatuse liikmete projektitoetuse üle otsustamist.