Silt: naiskodukaitse
Galerii: Haapsalus ja Ristil mälestati küüditatuid
[gallery ids="450889,450924,450941,450905,450904,450902,450900,450877,450878,450879,450910,450911,450876,450881,450882,450885,450891,450886,450887,450888,450890,450884,450883,450893,450894,450895,450897,450898,450923,450922,450917,450929,450930,450919,450926,450928,450918,450931,450932,450933,450936,450937,450942,450938,450943,450944,450912,450913,450914,450915"]
Tänavu möödus 84 aastat sellest, kuid nõukogude võim küüditas Eestist üle 10 000 inimese. Haapsalus peeti represseeritute mälestuseks toomkiriku ristimiskabelis palvus ja süüdati küünlad punavõimu ohvriks langenutele.
Ristimiskabeli mälestusüritusel tuli esiettekandele Sirje Kaasiku uus laul "Mul aeg on minna". Eesti Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste annetas naiskodukaitse Lääne ringkonnale väärtusliku ajalooraamatu. Naiskodukaitse tegevust selle algpäevilt kuni 1938. aastani käsitleva teose oli Aljastele kinkinud Raul Kuuse nimeline mees, kelle vanaisale Leonhard Adolfile oli see raamat kuulunud. Leonhard Adolf Kuusk oli Vabadusristi kavaler ja hukati kommunistide poolt 1942. aastal Siberis.
Pärast mälestuspalvust asetati pärg ja küünlad lossiplatsil asuva läänlaste vabadu
Läänlased marsivad võidupüha paraadil
[caption id="attachment_450831" align="alignnone" width="1920"]
2024. aasta võidupüha maakondlik tähistamine Haapsalu lossiplatsil. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tänavusele võidupüha paraadile Pärnusse sõidavad Lääne maleva kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ja noorteorganisatsioonide esindajad.
„Täpset arvu veel ei oska öelda, aga see jääb alla saja,” ütles kaitseliidu Lääne maleva pealik Jaanus Tuulik. Tema sõnul võtavad võidupüha paraadist osa Läänemaa kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred ning võitlusgrupi liikmed.
„Võitlusgrupi liikmed on poolnähtamatud,” ü
2024. aasta võidupüha maakondlik tähistamine Haapsalu lossiplatsil. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tänavusele võidupüha paraadile Pärnusse sõidavad Lääne maleva kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ja noorteorganisatsioonide esindajad.
„Täpset arvu veel ei oska öelda, aga see jääb alla saja,” ütles kaitseliidu Lääne maleva pealik Jaanus Tuulik. Tema sõnul võtavad võidupüha paraadist osa Läänemaa kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred ning võitlusgrupi liikmed.
„Võitlusgrupi liikmed on poolnähtamatud,” ü
Galerii: Haapsalu raudteejaamas seoti küüditatutele mälestuslinte
[gallery ids="450847,450848,450860,450843,450846,450844,450845,450842,450849,450850,450851,450852,450853,450854,450855,450856,450857,450861,450862,450858,450859,450863,450864,450865,450866,450867"]
Naiskodukaitse Lääne ringkonna eestvedamisel seoti reede õhtul Haapsalu raudteejaamas juuniküüditatutele mälestuslinte. Naiskodukaitsjatel aitasid linte siduda kaks noort kotkast ja ka Eesti Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ning EELK Haapsalu koguduse õpetaja Mart Salumäe.
Laupäeval, 14. juunil lehvivad taas mustad ja valged leinalindid raudteejaamade perroonidel üle Eesti, mälestamaks neid, kelle senised elud katkestas 1941. aasta juuniküüditamine. Tänavune naiskodukaitse vaikiv mälestusüritus „Ma ei unusta Sind!“ keskendub küüditatud poiste ja noormeest
Leila külas valminud käsitöö särab aastapäeval üle Eesti
[gallery ids="443359,443346,443358,443351,443350,443345,443348,443349,443347,443352,443353,443354,443355,443356,443357,443360,443344"]
24. veebruaril on just naiskodukaitsjad need, kes löövad paraadid ja pidulikud rivistused särama. Naiste firmamärk on pilkupüüdvad kübarad, millest suurem osa on vormitud Läänemaal Leila külas.
Kübarameister Kati Ojaver on peakatteid vorminud nii Naiskodukaitsele kui ka Eesti presidendiprouadele. Tema õmmeldud doktori promoveerimise kübar on kapis ka kolmel Soome presidendil.
Naiskodukaitses on praegu 3800 liiget ja kübarameister Ojaveri käte vahelt on tulnud veidi üle tuhande naiskodukaitsjate vormikübara.
Vormikübarateni jõudis Ojaver 2008. aastal, kui Naiskodukaitse keskjuhatus uut kübarategijat otsima asus. Kübarameister kujundas uue mudeli, mis naiskodukaitsjaile meeldis. Mudel kinnitati ära ja kübarameistriga löödi käed. Kokkulepe kehtib senini.
Kübar on liialt vähestel
“Arvan, et üle tuhande tuleb neid kindlasti,” üritas Ojaver kokku lugeda, mitu naiskodukaitsja vormikübarat on tema töökojas valminud. Naiste vormikübaraid on ta teinud veel politsei- ja piirivalveametile.
Naiskodukaitse Lääne ringkonna ajaloost ilmus raamat
[caption id="attachment_436741" align="alignnone" width="1920"]
Kaja Lotman. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Naiskodukaitse Lääne ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonna liige Kaja Lotman koostas raamatu Lääne ringkonna loomisest 1928. aastal, selle tegevusest ja likvideerimisest 1940. aastal.
Üle 150 lehekülje teksti ja fotosid on kümmekonna aasta ja mitme inimese töö. Tänavu Lääne ringkonna aasta naiskodukaitsja tiitliga pärjatud Lotmanist sai organisatsiooni liige 2014. aastal, kui Venemaa okupeeris Krimmi. „Tundsin, et tahan olla ja abistada, kui siin peaks
Kaja Lotman. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Naiskodukaitse Lääne ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonna liige Kaja Lotman koostas raamatu Lääne ringkonna loomisest 1928. aastal, selle tegevusest ja likvideerimisest 1940. aastal.
Üle 150 lehekülje teksti ja fotosid on kümmekonna aasta ja mitme inimese töö. Tänavu Lääne ringkonna aasta naiskodukaitsja tiitliga pärjatud Lotmanist sai organisatsiooni liige 2014. aastal, kui Venemaa okupeeris Krimmi. „Tundsin, et tahan olla ja abistada, kui siin peaks
Lääne naiskodukaitsjad said koormusmatkal kolmanda koha
[caption id="attachment_431382" align="aligncenter" width="1200"]
Julia Sirkel (vasakult), Reelika Bulak, Marge Kelder ja Henrieth Kampmann. Foto: NKK Lääne ringkind[/caption]
Loksal pühapäeval lõppenud Naiskodukaitse iga-aastase kõige raskema patrullvõistluse, koormusmatka võitis Tartu ringkonna esimene võistkond.
Teise koha saavutas Pärnumaa ringkonna teine võistkond ning kolmanda koha sai Lääne ringkonna võistkond koosseisus Marge Kelder, Julia Sirkel, Henrieth Kampmann, Reelika Bulak, esindaja Karel Kelder.
Umbes 80-kilomeetriseks kujunenud rajal pidid naised 36 tunni jooksul täitma erinevaid ülesandeid, millega testiti nende teadmisi, jõudu ja ka nutikust.
Julia Sirkel (vasakult), Reelika Bulak, Marge Kelder ja Henrieth Kampmann. Foto: NKK Lääne ringkind[/caption]
Loksal pühapäeval lõppenud Naiskodukaitse iga-aastase kõige raskema patrullvõistluse, koormusmatka võitis Tartu ringkonna esimene võistkond.
Teise koha saavutas Pärnumaa ringkonna teine võistkond ning kolmanda koha sai Lääne ringkonna võistkond koosseisus Marge Kelder, Julia Sirkel, Henrieth Kampmann, Reelika Bulak, esindaja Karel Kelder.
Umbes 80-kilomeetriseks kujunenud rajal pidid naised 36 tunni jooksul täitma erinevaid ülesandeid, millega testiti nende teadmisi, jõudu ja ka nutikust. 
Naiskodukaitsjad seovad jaamadesse leinalinte
[caption id="attachment_427471" align="alignnone" width="1920"] Naiskodukaitsjad seovad küüditatute mälestuseks täna õhtul Haapsalu ja Risti raudteejaamas valgeid ja musti linte. Foto: Heinrih Heintalu[/caption]
Kuuendat aastat seovad naiskodukaitsjad juuniküüditamise mälestuseks üle Eesti raudteejaamade perroonidele mustad ja valged lindid. Ettevõtmisega „Ma ei unusta sind!” mälestatakse neid enam kui 10 000 inimest, kelle Nõukogude okupatsioonivõimud 83 aastat tagasi küüditasid.
14. juunil lehvivad mustvalged leinalindid 70 Eesti raudteejaamas 326 posti küljes. Mälestuslintide kogupikkus on 1630 meetrit. Läänemaal seovad naiskodukaitsjad neljapäeva õhtul linte Haapsalu ja Risti raudteejaamas, sest need olid sõlmpunktid, kuhu siinse piirkonna küüditatud kokku toodi.
Naiskodukaitsjad seovad küüditatute mälestuseks täna õhtul Haapsalu ja Risti raudteejaamas valgeid ja musti linte. Foto: Heinrih Heintalu[/caption]
Kuuendat aastat seovad naiskodukaitsjad juuniküüditamise mälestuseks üle Eesti raudteejaamade perroonidele mustad ja valged lindid. Ettevõtmisega „Ma ei unusta sind!” mälestatakse neid enam kui 10 000 inimest, kelle Nõukogude okupatsioonivõimud 83 aastat tagasi küüditasid.
14. juunil lehvivad mustvalged leinalindid 70 Eesti raudteejaamas 326 posti küljes. Mälestuslintide kogupikkus on 1630 meetrit. Läänemaal seovad naiskodukaitsjad neljapäeva õhtul linte Haapsalu ja Risti raudteejaamas, sest need olid sõlmpunktid, kuhu siinse piirkonna küüditatud kokku toodi. 
6
Naiskodukaitsjad tähistavad mälestuspäeva
[caption id="attachment_360539" align="alignnone" width="1128"]
Naiskodukaitse mälestuspäev. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Pühapäeval kogunevad Lääne ringkonna naiskodukaitsjad Haapsalu toomkirikusse jumalateenistusse, et tähistada naiskodukaitse mälestuspäeva. Toomkirikus asetatakse emaaltarile küünlad ja lilled, mälestamaks hukatud naiskodukaitsjaid.
Naiskodukaitse mälestuspäev. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Pühapäeval kogunevad Lääne ringkonna naiskodukaitsjad Haapsalu toomkirikusse jumalateenistusse, et tähistada naiskodukaitse mälestuspäeva. Toomkirikus asetatakse emaaltarile küünlad ja lilled, mälestamaks hukatud naiskodukaitsjaid. 
Läänemaa naiskodukaitsjad nimetasid neli auliiget
[caption id="attachment_422374" align="alignnone" width="1920"]
Elle Kaev (vasakult), Marje Sinisaar, Aime Pukk ja Maie Neštšadimi said naiskodukaitse auliikmeteks. Foto: erakogu[/caption]
Naiskodukaitse Lääne ringkond nimetas oma auliikmeteks neli staažikat naiskodukaitsjat Maie Neštšadimi, Aime Puki, Marje Sinisaare ja Elle Kaevu.
Idee valida naiskodukaitse Lääne ringkonnale auliikmed kerkis esile Risti jaoskonnas. Naiskodukaitse instruktor Svetlana Aug ütles, et naiskodukaitsel on tavapäraselt noor-, tegev- ja toetajaliikmed. „Auliikme valis naiskodukaitse Lääne ringkond viimati siis, kui Läänemaa naiskodukaitsjad veel Hiiumaa omadega koos olid.
Elle Kaev (vasakult), Marje Sinisaar, Aime Pukk ja Maie Neštšadimi said naiskodukaitse auliikmeteks. Foto: erakogu[/caption]
Naiskodukaitse Lääne ringkond nimetas oma auliikmeteks neli staažikat naiskodukaitsjat Maie Neštšadimi, Aime Puki, Marje Sinisaare ja Elle Kaevu.
Idee valida naiskodukaitse Lääne ringkonnale auliikmed kerkis esile Risti jaoskonnas. Naiskodukaitse instruktor Svetlana Aug ütles, et naiskodukaitsel on tavapäraselt noor-, tegev- ja toetajaliikmed. „Auliikme valis naiskodukaitse Lääne ringkond viimati siis, kui Läänemaa naiskodukaitsjad veel Hiiumaa omadega koos olid. 
Sinalepa kaitseliitlased lõid oma üksuse
[caption id="attachment_417554" align="alignnone" width="1600"]
Sinalepa kompanii kaitseliitlased 1930. aastatel. Foto WEHRMACHT.PRI.EE[/caption]
Läinud aasta lõpus möödus 90 aastat sellest, kui Ridala kandi Sinalepa vallas kaitseliidu, naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonid iseseisvaks muutusid.
Sinalepa oli vald Ridala kihelkonnas ja Sinalepa vallamaja asus Käpla külas. 1939. aasta valdade reformi käigus läks Sinalepa vald Ridala valla koosseisu.
Kaitseliidu Sinalepa üksikrühma loomisest ja suurest huvist kaitseliidu tegevuse vastu kirjutas ajaleht Lääne Elu 29. novembril 1933.
Sinalepa kompanii kaitseliitlased 1930. aastatel. Foto WEHRMACHT.PRI.EE[/caption]
Läinud aasta lõpus möödus 90 aastat sellest, kui Ridala kandi Sinalepa vallas kaitseliidu, naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonid iseseisvaks muutusid.
Sinalepa oli vald Ridala kihelkonnas ja Sinalepa vallamaja asus Käpla külas. 1939. aasta valdade reformi käigus läks Sinalepa vald Ridala valla koosseisu.
Kaitseliidu Sinalepa üksikrühma loomisest ja suurest huvist kaitseliidu tegevuse vastu kirjutas ajaleht Lääne Elu 29. novembril 1933.