Silt: Monika Undo

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] „Kas siis selle maa keel / laulu tuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?“ Nõnda küsis 19. sajandi alguses esimene eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson. 14. märtsil on emakeelepäev. 14. märtsil 222 aastat tagasi sündis Kristjan Jaak Peterson. Luuletaja Gustav Suits pidas Petersoni meie esimeseks nooreestlaseks, kel oli nooruslikku julgust, hoogu ja lootust, kelle värsid voolasid vabalt ja rahvapäraselt. Kristjan Jaak Peterson pidas end eestlaseks. Petersoni isa oli eestlane, ema mitte (suure tõenäosusega oli ema kas lätlane või liivlane). Lisaks kippus olema nõnda, et haridust saanud eestlased pöörasid selja oma rahvusele ja keelele. See ei kehtinud Petersoni puhul. Temal oli usku maakeelde.

caption id="attachment_391910" align="aligncenter" width="1620"] Kristjan Jaak Petersoni ausammas Tartus Toomemäel, autorid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Foto: Vikipeedia / Sander Säde[/caption] „Kas siis selle maa keel / laulu tuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?“ Nõnda küsis 19. sajandi alguses esimene eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson. 14. märtsil on emakeelepäev. 14. märtsil 222 aastat tagasi sündis Kristjan Jaak Peterson. Luuletaja Gustav Suits pidas Petersoni meie esimeseks nooreestlaseks, kel oli nooruslikku julgust, hoogu ja lootust, kelle värsid voolasid vabalt ja rahvapäraselt.

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Täna, 4. märtsil möödub 158 aastat kirjanik Eduard Vilde, meie esimese menukirjaniku sünnist. Omal ajal peeti Vildet murdesõnade kirjekeelde toojate esinumbriks. Põhiliselt ammutas Vilde sõnu kodukoha murdest, aga üle ega ümber ei saanud ta ka Wiedemanni sõnaraamatust.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 13. veebruar on rahvusvaheline raadiopäev. Raadiot on kõnekeeles nimetatud veel krapiks. Miks just nõnda?

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Johannes Vares-Barbarusel on 1932. aastal ilmunud luulekogus „E.V.-r“ kirjutanud, et „hingen uute võimaluste helendav hõllandus“. Kuid mida tähendab hõllandus?

[gallery td_gallery_title_input="Raamatu "Kahe kõrvitsa lugu" esitlus." ids="384041,384042,384043,384044,384045,384046,384047,384048,384049,384050,384051,384053,384054,384055,384056,384057,384058,384059,384030,384060,384031,384032,384033,384034,384035,384040,384036,384037,384038,384039"] Raamatu "Kahe kõrvitsa lugu" esitlus. Fotod Andra Kirna. Haapsalu kooliõpetajad Monika Undo ja Karel Rahu tutvustasid reedel lasteraamatukogus oma uut raamatut “Kahe kõrvitsa lugu”.

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 21. detsembril algab talv, mistõttu on sobiv hetk võtta luubi alla sõnad talv, tali ja talve. Ikka ja jälle on üles kerkinud küsimus, kas võib öelda ka tali ja talve või on korrektne ainult talv.

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Paul-Eerik Rummol on luuleread „Puudel õitsevad leevikesed / aknaklaasidel jää“. Üks unarsõnadest, mis rikastab 3. novembril Tammsaare pargis avatud näitust „Taaskasutame keelt“, on toompapp ehk leevike. Leevikesel on palju rahvapäraseid nimetusi.

[caption id="attachment_356850" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Tiina Brocki sõnul pole koolil mõnda teost või on neid üks-kaks eksemplari. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa ühisgümnaasium ootab maakonna ainukese koolina raamatukogude aasta algatuse „Kingi koolile raamat” raames annetusena teoseid, mida õpilased vajavad. Läänemaa ühisgümnaasiumi raamatukoguhoidja Anneli Ilvese koostatud nimekirjas on 22 sellist teost, mida kooliraamatukogus napib. „Klassid on suuremaks läinud, hea, kui mõnegi eksemplari juurde saaks,” ütles Ilves Lääne Elule teisipäeval. K

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Ants Roosnaallik, kes 1970ndatel aktiivselt keeleküsimustes Sirbis ja Vasaras kaasa rääkis ja järjepidevalt põnevaid uudissõnu pakkus, tõi toona esile, et kritiseerima kõrval võiks kasutada murdesõna ärnima.