Silt: Milano – Cortina d’Ampezzo taliolümpia

[caption id="attachment_429612" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Homme saab nädal mööda päevast, kui Itaalias lõppesid järjekordsed taliolümpiamängud. Üldiselt kulgesid need eestlaste jaoks aina süngemateks muutuvana, kuna suure maailma tipptase tundus nihkuvat aina kaugemale. Ja kuigi meie mehine kahevõistleja Kristjan Ilves ja võrratu iluuisutaja Niina Petrõkina tegid, mis suutsid, jäi neilgi see viimane samm ehk tõus pjedestaalile tegemata. Soomlastel ja lätlastel oli sinna juba asja olnud, aga meie hinged muutusid aina süngemaks ja ugrimugrilik äng aina sügavamaks. Ja siis tuli üheteistkümnendal tunnil päästja. Nooruke Henry Sildaru lendas külmavereliselt suusarenni kohal, tehes imelisi trikk

[caption id="attachment_464283" align="alignnone" width="1460"] Milaano olümpia maskott Tina. Foto olympics.com[/caption] XXV taliolümpiamängud Milanos ja Cortona d’Ampezzos on lõppenud ja saame joone alla tõmmata ka Lääne Elu ennustusvõistlusele. Meeldetuletuseks: küsisime Eesti medalivõidu kohta. Tuli ära – 19aastane Henry Sildaru päästis meiesuguse väikerahva eneseusu ja taevas lõi hõbedaselt helkima. Jääkeeglipaar Marie Kaldvee ja Harri Lill esines loodetust kesisemalt. Toimetusse saabunud 58 ennustussedelist ei olnud mitte kordagi kirjas nende lõpptulemuseks saavutatud kümnes koht. Paaril talongil oli kirjas kaheksas koht, aga neile pakuti ka

[caption id="attachment_327503" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm[/caption] Kui teismeline Erika oma kasuvanaemaga tülli läks, virutas see talle naelikuga niimoodi vastu pead, et verd purskas. Selline stseen on mängufilmis „Meie Erika”, mida juba eelmisel nädalavahetusel käis vaatamas üle 13 000 inimese. Arvasin kinos istudes, et tegemist on kunstilise liialdusega. Aga siis lugesin Erika Salumäe erakordselt avameelset, esilinastuse eel antud intervjuud Eesti Ekspressile. „Kasuema Ruth suhtus minusse pigem kaastundega, aga Ruthi ema, vanaema Amalie Tops – Topsi Maal, nagu teda hüüti – ei sallinud mind,” kirjeldas Erika oma õnnetut lapsepõlve. „Vanaema peksis nii, et seljal ja jalgadel olid vorbid, ta oli väga julm. Ja kui ta peksis, oli ta pidurdamatu, justkui elas välja oma viha, et olen kõrvalsuhtest.” Kui lõppes film, mis kujutab Erika Salumäe elu kuni esimese olümpi

[caption id="attachment_465973" align="alignnone" width="1296"] Paljasmaa[/caption] Kristjan Ilves on teadagi väga visa sportlane. Ta on juba pikki aastaid maailma kahevõistlejate tipus, aga päris tippu ehk esikohale pole veel jõudnud. Eks üksjagu on põhjus selleski, et õnne pole olnud. Paar talve tagasi paisutasid tema stardid küll lootused suureks, kuid siis tuli ühtäkki vaevelda esikümnesse pääsemise nimel. Praegusel OMil tuli päike jälle pilve tagant välja. Hüppemäel oli ta leidnud varasema lennukuse, paraku kippus suusarajal särtsakus viimasel paaril kuul tuhmuma. Ometi hakkas fännidel süda kiiremini põksuma, et ehk nüüd siiski. Praegu võime tõdeda, et kui norrakaid ja austerlasi jalus poleks, küll siis Ilves alles näitaks. Näiteks tugevad sakslased ja soomlased nägid kõik suure mäe kahevõistluse finišis Ilvese tagatulesid. Ta on nüüd meie talispordi lipulaev. Ülejäänud esi

[caption id="attachment_465973" align="alignnone" width="1296"] Aivo Paljasmaa. Illustratsioon: Ott Vallik[/caption] Berliini suveolümpiamängudel 1936. aastal murdis Kristjan Palusalu raskekaalus maadeldes nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluses vastased vastu matti ning tuli kahekordseks olümpiavõitjaks. Eesti laskurid olid MMil maailma parimad ja võitsid legendaarse Argentina karika. Nooruke malesuurmeister Paul Keres tõusis ereda tähena taevasse ja kõigile tundus iseenesestmõistetav, et järgmiseks on ta maailmameister. Olen püüdnud ette kujutada, milline vaimustus võis eestlasi tol ajal haarata, kuidas kõik see võis paitada meie eneseteadvust, et väikeriigi esindajatena oleme maailma kõi

[caption id="attachment_464283" align="alignnone" width="1460"] Milaano olümpia maskott Tina. Foto olympics.com[/caption] Traditsiooniliselt koos suurvõistlustega peetav Lääne Elu ennustusvõistlus tuleb selgi korral, kui Itaalias suurlinnas Milanos ja talikuurordis Cortina d’Ampezzos peetakse 6.–22. veebruaril 25. taliolümpiamängud. Ennustusvõistlusel osalemiseks tuleb ajalehest välja lõigata talong, täita see ära ning saata aadressil Lääne Elu, Posti 30, Haapsalu, 90504. Arvesse lähevad hiljemalt 5. veebruari postitem