Silt: Mati Madel

[gallery ids="452756,452757,452759,452758,452760,452755,452761,452762,452715,452714,452713,452712,452711,452710,452716,452717,452709,452719,452718,452720,452743,452744,452722,452721,452723,452724,452725,452726,452727,452728,452729,452730,452731,452732,452733,452734,452735,452736,452737,452738,452739,452741,452745,452746,452747,452748,452749,452750,452751,452752,452753,452754"]   Läänemaa muuseumi ajalookonverents, toimetised ja arheoloogianäitus olid pühendatud juunis 80aastaseks saanud arheoloog Mati Mandelile. Konverentsi ettevalmistused olid käinud saladuskatte all, et päevakangelane sellest aimu ei saaks. Ja saladust õnnestus pidada. „Ma aimasin, et midagi tehakse, aga et nii vägevat, see on küll täielik üllatus,“ ütles Mandel päeva lõpuks. Eriti liigutatud oli Mandel linnusemuuseumi põhjatiiva kolmes esimese korruse ruumis avatud arheoloogianäitusest, kus on väljas leiud viimase poole sajandi jooksul Mandeli poolt läbi viidud arheoloogilistelt kaevamistelt Lihulas, Ehmjas, Uuglas, Ahlis, Maidlas ja mujalgi. Näituse koostaja, Mandeli õp

[gallery ids="439233,439234,439235,439236,439237,439238,439239,439240,439241,439242,439243,439244,439245,439246,439247,439248,439249,439250,439251,439252,439253,439254,439255,439256,439257,439258"] Lääne-Nigula kiriku nimipühak on piiskop Nikolaus ja nigulapäeval ehk 6. detsembril esitleti kirikus kaante vahele saanud teost “Lääne-Nigula kihelkonna lugu”. Piiskop Nikolausest on meie kultuuriruumis kujunenud jõuluvana, kes jagab kingitusi. Seega oli trükisoe raamat omamoodi jõulukingiks. Ülevaatlik teos valmis seitsme autori kaastööna ning annab Lääne-Nigula piirkonnast ülevaate muinasajast kuni 1940. aastani. Lääne-Nigula kihelkond on sajandeid olnud kohaliku identiteedi kujundaja ning kultuurilise, usulise ja sotsiaalse läbikäimise keskpunkt. “Kihelkonnakirik, mis on olnud kohtumispaigaks maarahvale Kirimäelt Seljakülani ja Salajõelt Jaakna külani, on läbi aegade mänginud olulist rolli paikkonna identiteedi kujundamisel,” kirjutab raamatu