Silt: Märt Kesküla
1
Kasarist võib saada forellijõgi
[caption id="attachment_438054" align="alignnone" width="1920"]
Kui meriforell peaks tõesti Kasari elupaigana koloniseerima, oleks sildade ümbrus just see jõelõik, mis võiks talle kudemiseks sobida. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Jõge uurinud kalateadlaste soovitusel paigaldab RMK veevoolu aeglustamiseks üle saja suure maakivi sirgetele lõikudele Kasari vana ja uue silla lähistel.
Seda lootuses, et meriforellid asuksid Kasari jõkke elama, mitte ei kasutaks seda vaid rändekoridorina. Ihtüoloogide hinnangul võiks pärast suurte kivide paigaldamist jõuda Kasarist igal aastal merre potentsiaalselt kuni 250 noort meriforelli, sest liigina
Kui meriforell peaks tõesti Kasari elupaigana koloniseerima, oleks sildade ümbrus just see jõelõik, mis võiks talle kudemiseks sobida. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Jõge uurinud kalateadlaste soovitusel paigaldab RMK veevoolu aeglustamiseks üle saja suure maakivi sirgetele lõikudele Kasari vana ja uue silla lähistel.
Seda lootuses, et meriforellid asuksid Kasari jõkke elama, mitte ei kasutaks seda vaid rändekoridorina. Ihtüoloogide hinnangul võiks pärast suurte kivide paigaldamist jõuda Kasarist igal aastal merre potentsiaalselt kuni 250 noort meriforelli, sest liigina
Haapsalu Väikese viigi kalade päästeaktsioon jäi tulemuseta
[caption id="attachment_419802" align="alignnone" width="1920"]
Eile pumpasid Haapsalu komando päästjat taas viigi jää peale vett. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Ummuksisse jäänud kalade päästmiseks Väikese viigi jääse puuritud sajad augud ja ööpäev läbi töötanud pump vee hapnikutaset ei tõstnud.
„Väikese viigi kalad, kes on surnud, on surnud,“ ütles keskkonnaameti Läänemaa büroo juhataja Liina Simpson eile hommikul Lääne Elule. Ööpäev läbi kestnud päästeaktsioon lõppes tulemuseta.
Päästeameti pumbad tekitasid tunniks ajaks kaks hiiglaslikku fontääni, et vett hapnikuga rikastada. Jäässe puuriti tuhatkond auku ja pandi tööle seade, mis juhtis vett Suurest viigist Väikesesse, aga Väikese viigi hapnikutase ei tõusnud ja eile lülitati ööpäev läbi töötanud pump välja. „Öö otsa oli pump sees. Täna lõpetame. Anname loodusele alla,“ ütles Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus Lääne Elule eile hommikul.
Enne päästetööde algust oli vee hapnikutase Väikeses viigis alla kriitilise piiri: Suure viigi poolses otsas 0,58 ja kohtumaja pool servas, kus on lapike vaba vett, 0,68 milligrammi liitri kohta. 24 tundi hiljem näitas mõõdik sama: kohtumaja pool ikka 0,68 ja Suure viigi poolses otsas 0,6 milligrammi liitri kohta. Tõus oli nii pisike, et seda võib pidada ka mõõteriista ebatäpsuseks. Hapnikunälga jäänud kalu see nagunii ei päästa, sest hapnikutase peaks olema vähemalt kaks milligrammi liitri kohta. Alla selle hakkavad kalad lämbuma.
Nii mastaapset looduse ringkäiku sekkumist haapsallased ei mäleta. Kui välja- või sissevooluta veekogu jäätub ja jää on omakorda kaetud lumega, siis hakkab hapnikusisaldus vees langema. Kui see langeb alla kriitilise piiri, siis kalad surevad. See on looduslik, mitte inimtekkeline protsess.
„Talve moodi talvel on ummuksisse jäämine tavaline,” ütles keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Märt Kesküla. Kalad surevad hapnikupuudusesse, aga kevadel populatsioon taastub. Surnud kalad pistavad sanitaridena nahka kajakad.
Eile pumpasid Haapsalu komando päästjat taas viigi jää peale vett. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Ummuksisse jäänud kalade päästmiseks Väikese viigi jääse puuritud sajad augud ja ööpäev läbi töötanud pump vee hapnikutaset ei tõstnud.
„Väikese viigi kalad, kes on surnud, on surnud,“ ütles keskkonnaameti Läänemaa büroo juhataja Liina Simpson eile hommikul Lääne Elule. Ööpäev läbi kestnud päästeaktsioon lõppes tulemuseta.
Päästeameti pumbad tekitasid tunniks ajaks kaks hiiglaslikku fontääni, et vett hapnikuga rikastada. Jäässe puuriti tuhatkond auku ja pandi tööle seade, mis juhtis vett Suurest viigist Väikesesse, aga Väikese viigi hapnikutase ei tõusnud ja eile lülitati ööpäev läbi töötanud pump välja. „Öö otsa oli pump sees. Täna lõpetame. Anname loodusele alla,“ ütles Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus Lääne Elule eile hommikul.
Enne päästetööde algust oli vee hapnikutase Väikeses viigis alla kriitilise piiri: Suure viigi poolses otsas 0,58 ja kohtumaja pool servas, kus on lapike vaba vett, 0,68 milligrammi liitri kohta. 24 tundi hiljem näitas mõõdik sama: kohtumaja pool ikka 0,68 ja Suure viigi poolses otsas 0,6 milligrammi liitri kohta. Tõus oli nii pisike, et seda võib pidada ka mõõteriista ebatäpsuseks. Hapnikunälga jäänud kalu see nagunii ei päästa, sest hapnikutase peaks olema vähemalt kaks milligrammi liitri kohta. Alla selle hakkavad kalad lämbuma.
Nii mastaapset looduse ringkäiku sekkumist haapsallased ei mäleta. Kui välja- või sissevooluta veekogu jäätub ja jää on omakorda kaetud lumega, siis hakkab hapnikusisaldus vees langema. Kui see langeb alla kriitilise piiri, siis kalad surevad. See on looduslik, mitte inimtekkeline protsess.
„Talve moodi talvel on ummuksisse jäämine tavaline,” ütles keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Märt Kesküla. Kalad surevad hapnikupuudusesse, aga kevadel populatsioon taastub. Surnud kalad pistavad sanitaridena nahka kajakad. 
Läänemaa kalurid pelgavad Matsalu lahe püügikoormuse kasvu
[caption id="attachment_378178" align="alignnone" width="2000"]
Puise kaluri Taavi Suitsbergi sõnul võiks kalurite püügiõigus olla väiksemate piirkondade, mitte maakonnapõhine. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Keskkonnaministeerium saatis septembris kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille järgi võiksid Lääne- ja Saaremaa kalurite kõrval Matsalu lahele kalastama tulla ka Pärnumaa püügilubadega kalurid.
Eesti mereala on jagatud ruutudeks ja iga ruudu puhul on määratud, millise maakonna püügilubadega kalurid seal kalastada võivad. Matsalu laht asub ruudus number 171 ja seni on seal tohtinud kala püüda Läänemaa ja Saaremaa kalapüügilubadega, sest nende kahe maakonna piir puutus vastu ruutu 171. Kavandatav muudatus lubaks aga Matsalu lahele ka Pärnumaa lubadega kalurid, sest pärast 2017. aasta haldusreformi piirneb ruut ka Pärnumaaga. „Selle taga on see „suurepärane” haldusreform,” ütles Puise rannakalur Taavi Suitsberg.
Puise kaluri Taavi Suitsbergi sõnul võiks kalurite püügiõigus olla väiksemate piirkondade, mitte maakonnapõhine. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Keskkonnaministeerium saatis septembris kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille järgi võiksid Lääne- ja Saaremaa kalurite kõrval Matsalu lahele kalastama tulla ka Pärnumaa püügilubadega kalurid.
Eesti mereala on jagatud ruutudeks ja iga ruudu puhul on määratud, millise maakonna püügilubadega kalurid seal kalastada võivad. Matsalu laht asub ruudus number 171 ja seni on seal tohtinud kala püüda Läänemaa ja Saaremaa kalapüügilubadega, sest nende kahe maakonna piir puutus vastu ruutu 171. Kavandatav muudatus lubaks aga Matsalu lahele ka Pärnumaa lubadega kalurid, sest pärast 2017. aasta haldusreformi piirneb ruut ka Pärnumaaga. „Selle taga on see „suurepärane” haldusreform,” ütles Puise rannakalur Taavi Suitsberg.