Silt: Marko Raat

[gallery ids="456176,456177,456178,456179,456180,456181,456182,456183,456184,456185,456186,456187,456188,456189,456190,456191,456192,456193,456194"]   Laupäeval Nõva kirikus peetud ajaloopäev „Kukk udus” tegi kummarduse raamatutele ja Pühale Olavile. Et sel aastal tähistatakse 500 aasta möödumist esimese teadoleva eestikeelse raamatu ilmumisest, oli ajaloopäeva korraldaja Marko Raat kirikusse vaatamiseks ja ka sirvimiseks välja pannud Nõva kandi taludest kogutud raamatud. Väljapaneku vanimad raamatud olid 18. sajandist ja uusimad nõukogude ajast. Kui vanemate taludes leiduvate raamatute seas on peamiselt usuline kirjandus – piiblid, katekismused ja lauluraamatud —, siis uuemate seas oli nii õpikuid kui ka käsiraamatuid, nõukogude ajal defitsiitse raamatuni „Avameelselt abielust” välja. Põneva leiuna nimetas Raat käsikirjalisi laulikuid, millest üks on esimese maailmasõja aegne sõdurilaulik. Perakülast Põlluotsa talust näitusele jõdn

[caption id="attachment_433662" align="alignnone" width="1920"] Ajaloopäeva korraldaja, Nõval elav filmimees ja ajalootudeng Marko Raat. Foto Kaire Reiljan[/caption] Laupäeval toimuval Nõva teisel ajaloopäeval tuleb juttu raamatutest, aga ka Püha Olavi rännuteest. „Eelmise aasta ajaloopäev oli rannarootsi fookusega ning seal tekkis mõte, et teemad võiksid igal aastal vahelduda ja ka kohtadega võiks Nõval ringi rännata,” ütles päeva korraldaja, Nõval elav filmimees ja ajalootudeng Marko Raat. Tänavuste ettekannete teemad on seotud raamatuaastaga. „Vaataks Nõva ka raamatu pilgu läbi,” ütles Raat. Kui mullu oli ajaloopäeva kese koolimajas, siis tänavu kuulatakse ettekandeid Nõva kirikus. Kukk juhatab udus teed Ajaloopäev kannab pealkirja „Kukk udus”. Kuigi kukke võiks aabitsakukena seostada raamatuaastaga, on pealkirja kukk Raadi sõnul pärit varasemast ajast. Nimelt on Nõva kiriku kohta legend, et Norra meremehed olla paksus udus eksinud ja lubanud, e

[gallery ids="453942,453933,453945,453947,453932,453939,453937,453934,453943,453940,453936,453941,453944"] Nõva Võrgukuuri kinos algas laupäeva pärastlõunal pühapäeva varahommikuni kestev filmifestival Hunditund, millega tähistatakse Võrgukuuri 15 aasta juubelit. Festivali avafilm oli viimase hetkeni saladuses. Selleks osutus Eesti dokumentaalfilm "Torn", mille režissöör on Kullar Viimne. Film räägib Eestimaa kauges nurgas Võrumaal elavast Kaljust, kes ehitab ihuüksi 19-meetrist vaatetorni. Võrgukuuri eestvedaja Marko Raat ütles Lääne Elule, et festivali mõte oli tegelikult juba ammu plaanis. "Nüüd tundus, et äkki lõpuks peaks [seda tegema]," lausus Raat.

[caption id="attachment_442515" align="alignnone" width="1920"] Marko Raat teeb filmifestivali. Foto: Andra Kirna[/caption] Marko Raat korraldab järgmisel nädalal Nõva võrgukuuris filmifestivali Hunditund, kus saab näha mitut uut, aga ka klassikalist filmi. 14tunnine filmifestival Nõva Võrgukuuris algab 26. juulil kl 14 ja kestab järgmise hommikuni. Peale filmide vaatamise on kavas stsenaariumide lugemine, näitus kinovaataja fännikraamist, kinotuur, jalutuskäik

[caption id="attachment_443629" align="alignnone" width="1920"] Marko Raadil tuli 2025. aastal vastu võtta Lääne-Nigula valla teenetemärk. Foto Kaire Reiljan[/caption] Läänemaal Nõva võrgukuuri nimelist kultuuriasutust pidava režissööri Marko Raadi mängufilm "Biwa järve 8 nägu" osales Peruus, 16. Al Este Filmifestivali võistlusprogrammis ja sai žürii eripreemia. Festivali fookus oli tänavu Euroopa

[caption id="attachment_442516" align="aligncenter" width="1920"] Marko Raat. Foto: Andra Kirna[/caption] Tänavusel Eesti filmi ja teleauhindade (EFTA) galal korjas Marko

[caption id="attachment_444788" align="alignnone" width="1920"] Marko Raat. Foto: Andra Kirna[/caption] Juba neljandat korda sai Raat kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia. Seekordne preemia tuli tervikliku kunstilise visiooni eest mängufilmis „Biwa järve 8 nägu”, mida enne kinolinadele jõudmist sai näha Nõval asuvas populaarses suvekinos Võrgukuuris. Saame värske laureaadiga kokku Tallinna ühes sumisevas kohvikus. Kuidas Võrgukuuri idee ülepea sündis? Nagu öeldakse: Võrgukuur tuli minu juurde ise. Kunagi sai otsitud suvituskohta ja õige pea oli selge, et mere lähedusega kohta me osta ei jaksa. Olime juba käega löömas, kui sai vaadatud ärikinnisvar

[caption id="attachment_442516" align="alignnone" width="1920"] Marko Raat. Foto: Andra Kirna[/caption] Eesti kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali eripreemia, mitterahalise tunnustuse tervikliku kunstilise visiooni eest mängufilmis „Biwa järve 8 nägu” sai Nõval Võrgukuuri-nimelist kultuuriasutust pidav filmimees Marko Raat. Raadi film „Biwa järve 8 nägu” põhineb saksa japanofiili Max Dauthendy 1911. aastal ilmunud samanimelisel raamatul. „See ilmus Loomingu Raamatukogus juba mõni aeg tagasi. Olin juba mõni aeg otsinud vormi, mille kaudu hakata maagilist maailma ehitama,” rääkis Raat filmi saamisloost. „Maagiline mõtlemine ei ole ju kuhugi kadunud, see elab sügaval meie veenides edasi.” Põhjus, miks režissöör valis oma filmi tegevuspaigaks Peipsi-äärse küla, on siiski jaapani muinasjuttudes, mille tegevus toimub Jaapani suurima järve kallastel. „Eks see oli mulle ka uus vaatenurk suurele veele,” sõnas Raat. „Biwa järve 8 nägu” viib vanad jaa

[caption id="attachment_420034" align="alignnone" width="1920"]