Silt: mari annus

[caption id="attachment_413954" align="alignnone" width="1920"] Metsküla algkool. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Nii Lääneranna vallavalitsus kui ka Metsküla kooli lapsevanemad on pöördunud õiguskantsleri poole ja ootavad tema seisukohavõttu, kas Metsküla lapsed pandi seadusevastaselt Lihula gümnaasiumi nimekirja või mitte. Metsküla kooli lapsevanemate vaie, mille nad esitasid Lihula gümnaasiumi direktorile, kes vanemate nõusolekuta pani 17 Metsküla kooli last Lihula kooli nimekirja, on ikka lahendamata.

[caption id="attachment_261286" align="alignnone" width="600"] Lääneranna vallamaja Lihulas. Foto: Lääneranna Teataja[/caption] Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Mari Annus ütles Lääne Elule, et Lääneranna vald võib ebaseaduslikult Lihula kooli nimekirja kantud 17 lapse pearahast ilma jääda. Annus kinnitas, et haridus- ja teadusministeerium kontrollib andmete õigsust. „Mis võib muu hulgas tuua kaasa ka esitatud andmete korrigeerimise vajaduse,“ märkis Annus. Lääne Elu küsimusele, kas see tähendab, et Lääneranna vald võib jääda ilma Lihula kooli nimekirja kantud 17 Metsküla lapse pearahast, vastas Annus: „Kui andmed üle vaadatakse, siis võidakse vajadusel korrigeerida.“ 17 lapse eest saaks Lääneranna vald 65 000 eurot. Õpilaste pearaha maksab riik kohalikele omavalitsustele 10. novembri seisuga koolide nimekirjadesse kantud laste pealt. 9. novembri käskkirjaga arvas Lihula gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur 17 Metsküla kooli last Lihula kooli nimekirja, kuigi üksi vanem ei olnud selleks soovi avaldanud, lapsed Lihula kooli ei tule ja õpivad Metsküla koolis, mis Lääneranna vallavolikogu otsusega on 1. septembrist suletud ja töötab annetuste toel. Lapsed kanti Lihula kooli nimekirja ja ka hariduse infosüsteemi vanemate teadmata.

[caption id="attachment_409755" align="alignnone" width="1346"] Metsküla kool. Foto: Kaarel Kaisel[/caption] Tallinna halduskohtu kohtuniku Janek Laidvee sõnul tuleb Metsküla kooli ebaselge olukord lahendada sõltumata sellest, mida kohus otsustab, ja kaasata läbirääkimistesse haridus ning teadusministeerium. Laidvee sõnul on vaja luua õiguslik selgus õppetöö kohta, mis faktiliselt Metsküla koolis toimub, kuid ei sobitu sellisel kujul olemasolevasse õiguslikku raamistikku. „Metsküla kooli erakoolina käivitada ei ole võimalik enne järgmise aasta sügist.

[caption id="attachment_412654" align="alignnone" width="1205"] Metsküla kooli lastel lõpeb täna esimene kooliveerand. Pille Kaisel[/caption] Lääneranna vallavolikogu otsusega suletud külakool töötab annetuste najal, kohtuniku antud tähtajaks pole vallavalitsusega kokkuleppele suudetud jõuda. Terve veerandi nähtamatus koolis käinud Metsküla kooli 21 last lähevad täna vaheajale, teadmata, mis koolist edasi saab. Seda ei tea ka kolm nädalat tagasi peetud kohtuistungilt üle hulga aja rõõmsatena naasnud vanemad. Toona loodeti, et kohtunik Janek Laidvee antud tähtajaks õnnestub kohaliku omavalitsusega kokku leppida, aga kompromiss jooksis liiva. „Seda on raske isegi kirjeldada. Väga uudiseid ei ole. Segane olukord. Ootame ära, mis kohtunik arvab,“ ütles Metsküla lapsevanem Silvia Lotman Lääne Elule neljapäeval. Küsimusele, kui kaua te jaksate, vastas Metsküla koolijuht Pille Kaisel: „Kuni hullemaks ei lähe, siis ikka jaksame, kuigi elu on näidanud, et alati saab hullemaks minna.“ Metsküla kooli lastele teevad kingitusi teatrid ja muuseumid, kes neid tasuta külla kutsuvad, ja annavad tunde popartistid, aga koduvallas kerib juba uus konflikt: kuna Metsküla lapsed käivad koolis, mida pole olemas, seega "ei täida nad koolikohustust", siis keeldub vald määramast kahele erivajadustega koolilapsele tugiisikut. Seda ajal, kui vallavalitsus peaks vanematega kohtuniku määratud tähtajaks kompromissi sõlmima. Kolme nädala jooksul on vahetatud terve hulk meile ja põrgatatud kompromissettepanekuid advokaatide vahendusel nii mitu korda edasi-tagasi, et üksikasjad käivad isegi asjaosalistele endile üle jõu. Lühidalt tegi vald ettepaneku, et Metsküla kooli eest võitlevad vanemad jätavad kohtutee katki ja panevad kümne päeva jooksul pärast kompromissi sõlmimist oma lapsed mõne teise kooli nimekirja. Vastutasuks lubaks vald neil „kogukondlikeks tegevusteks“ kasutada Metsküla koolimaja.

[caption id="attachment_325841" align="alignnone" width="2000"] LÜGi direktor Ain Iro ei tea siiani päris täpselt, kuidas testimist korraldada. Foto: Andra Kirna[/caption] Sel aastal pakutakse kõigile aprillis riigieksamite või Cambridge'i inglise keele tasemeeksami sooritajatele võimalust enne eksamit teha koroonatest, paljud noored pole sellest aga huvitatud. 19. aprillil toimuva esimese riigieksami – eesti keele eksami – eel said soovijad end kooli kaudu testile registreerida eile hommikul kella kümneni. Test ise tehakse kolm päev enne eksamit, 16. aprillil.

[caption id="attachment_299993" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi abiturient Siim Luiga läheb riigieksamile ÕSi ja desovahendiga, sest sõnaraamatuid ei tohi koroonaviiruse kartuses ühiselt kasutada. Malle-Liisa Raigla[/caption] Selliseid riigieksameid nagu tänavu pole kunagi varem nähtud – koos eksamiülesannetega saabuvad koolidesse maskid, kindad ja desovahendid. „Õhutame, desinfitseerime, hoiame vahet. Koos eksamitöödega saadetakse meile maskid. Kes tahab, võib näos hoida,” ütles Noarootsi gümnaasiumi direktor Laine Belovas. Innove kommunikatsioonitöötaja Mari Annuse sõnul ei ole mask ja kindad kohustuslikud kanda, aga võimalus neid kasutada on – nii palju, kui on eksamil osalejaid, tuleb ka kindaid ja maske. „Desovahendi, maskid, kindad – kõik saadetakse,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Ain Iro.