Silt: lugemise lood
Lugemislood: pealkirjata
Kaevates sügavaist mälusoppidest välja raamatuid, mis mulle kunagi mõnel põhjusel väga korda on läinud, otsustasin seekord ajakirja Värske Rõhk 2023. aasta novellikogumikus avaldatud novelli kasuks. See on aasta varem Värske Rõhu konkursil peapreemia napsanud toona 15aastase Anastassia Kuznetsova pealkirjata novell, mis mulle siiani oma sõnakasutuse ja mõtte poolest sümpatiseerib ning end aeg-ajalt meelde tuletab. Küll ähmaselt, aga siiski.
Mängleva kergusega ja hõrgu ülessulatava poeetilisusega on Anastassia Kuznetsova kirja pannud read mäletamisest ja unustamisest, mõrkjasmagusalt kipitavast nostalgiast, mis nukralt, aga järjepidevalt nagu lonkiv koer kannul käib. Nostalgia hiilib ligi, hingab kuklasse ja valgub voolava veena kaela. Mitte jääkülma duši, vaid mälestustehõngulise päikese leigeks köetud veena.
Näeme minevikku tagantjärele alati roosilisemalt ja helgemates toonides.
Lugemislood: agoonia ja õnnetulv – Zola embuses
Saksamaa suvi. Istusin heinakuu kõrvetava päikeselõõsa käes, täpselt Bremeni linna südames, kuhu oli kokku kogunenud karvaseid ja sulelisi. Multikultuur vohas, inimesed sibasid ümberringi. Mu pilk ei peatunud neil kuigi kaua, olin süüvinud hoopis juttu oma ainsa seltsilisega. Rändasin ajas tagasi ja vestlesin härra Émile Zolaga, kes usaldas mulle ustava kuulaja rolli, kirjeldades ise kahepalgelise Thérèse Raquini verdtarretavaid seiklusi.
Ei, see pole õudusromaan, vähemalt traditsioonilises tähenduses mitte. Närve kõditab aga küll. Zola oleks justkui kehastunud kirjaniku asemel doktoriks, kes inimese psühholoogiat ja käitumismustreid lahkab, nende hingi lahti muugib.
Ei, tegu pole ka 19. sajandi eneseabiõpikuga. Zola pole mingi Freud. Autor pakub hoopis teose „Thérèse Raquin” näol võimalust jälgida, kuidas ühes pealtnäha täiesti harilikus prantsuse perekonnas sisemised hi
Lugemislood: x-faktor
[caption id="attachment_444420" align="alignnone" width="563"]
Lugemislood. Illustratsioon: Karel Rahu[/caption]
Kui Haapsalu raamatukoguhoidja Taimi Heina käest küsida, miks talle üks või teine raamat meeldib, siis keerab Hein pea viltu, vidutab silmi, kehi
Lugemislood. Illustratsioon: Karel Rahu[/caption]
Kui Haapsalu raamatukoguhoidja Taimi Heina käest küsida, miks talle üks või teine raamat meeldib, siis keerab Hein pea viltu, vidutab silmi, kehi




