Silt: Liina Simpson

[caption id="attachment_426280" align="alignnone" width="1920"] Silma Matkamaja kinnistul asub 1910. aastal ehitatud Silma jahiloss, paar aastat tagasi sai valmis uue omaniku majutusasutus Silma Retreat. Paadikanali süvendamisega kahjustati aga kaitsealust poollooduslikku pinnast ning selle tõttu on nüüd algatatud kriminaalasi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Silma matkamaja paadikanali süvendamistöödega kahjustati oluliselt kaitsealust loodust ja algatatud on kriminaalasi. „Silma matkamajaga seoses on alustatud kriminaalmenetlus, mis on uurimisosakonna menetluses,” ütles keskkonnaameti Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa büroo juhataja asetäitja Liina Simpson. Lääne ringkonnaprokuröri Indrek Kalda sõnul kahtlustab keskkonnaamet 58aastast meest kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramises. „Kahtlustuse järgi kahjustas 58aastane mees Läänemaal Herjava külas looduskaitsealal poollooduslikku kooslust, kui ladestas kaitstavale loodusobjektile paadikanali ehitustööde käigus tekkinud mineraalset pinnast,” ütles ta.

[caption id="attachment_426220" align="alignnone" width="1920"] Keskkonnaameti poolt ebaseaduslikuks kuulutatud tee kulgeb Topu lahe ääres väikesel neemel ja pöördub siis metsatukka. Foto: Urmas Lauri[/caption] Keskkonnaamet nõuab Kivikülas Topu lahe ranna keelualale ehitatud eratee ülesvõtmist. Kiviküla randa ehitatud ebaseadusliku tee väärteomenetlus on lõppenud ning algatatud on haldusmenetlus, mis kohustab tee ehitanud LHV panga asutaja Andres Viisemanni tema Eerika kinnistule viiva ebaseaduslikult ehitatud tee lammutama.

[caption id="attachment_424156" align="alignnone" width="1920"] Liina Simpsoni sõnul juhtub, et inspektorid jõuavad juba puiduvirna juurde ja peatada ei ole enam midagi. Foto: Andra Kirna[/caption] Alanud lindude kevadisel pesitsushooajal on keskkonnaameti Läänemaa inspektorid saanud ühe teate võimaliku pesitsusrahu ajal toimuva suurema raie kohta. „Möödunud kolmapäeval sai keskkonnaamet riigiinfotelefoni 1247 kaudu teate, et Lääne-Nigula vallas Kaasiku külas toimub puidu väljavedu ja metsas on harvester,“ rääkis keskkonnaameti Läänemaa büroo juht Liina Simpson. Seekord keskkonnaameti töötajad aga rikkumist ei tuvastanud, sest metsaraie riigimetsakeskusele kuuluval maal oli toimunud enne lindude pesitsusperioodi algust 15. aprillil ja parajasti korjas kokkuveotraktor maaüksusel metsamaterjali. „Harvesterid olid töö lõpetanud, üks neist lahkunud ja teine ootas äravedu,“ tõdes Simpson. Ka olid olemas raiet lubavad teatised.

[caption id="attachment_419922" align="alignnone" width="1920"] Väikesel viigi veevahetus tulemusi ei andnud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kaks päeva kestnud aktsioon Väikese viigi hapnikutaset tõsta ja ummuksisse jäänu kalu päästa lõppes tõdemusega, et nii suure veekogu puhul kui viik pole see võimalik. Keskkonnaameti Läänemaa büroo juht Liina Simpson mõõtis hapnikutaset uuesti laupäeval Lahe tänava parkla pool servas, kus Haapsalu päästekomando mehed olid kaks päeva viigist vett pumbanud ja fontäänidena õhku paisanud. Hapnikutase oli nii enne kui ka pärast seda 0,8–0,9 milligrammi liitri kohta.

[caption id="attachment_419750" align="alignnone" width="1920"] Vabatahtliku kalakaitse Pänumaa välijuht Agnes Lillemets tuli Väikese viigi kalu päästma. Malle-Liisa Raigla[/caption] Vabatahtlikud kalakaitsjad ja Haapsalu linnahooldusfirma töötajad puurisid täna Väikese viigi jäässe sadu auke, et ummuksisse jäänud kalu päästa. Kella kümne paiku hommikul käis töö täie hooga, akutrellid meeste käes vajusid lõpuni peaaegu poole meetri paksusesse jäässe ja paarkümmend auku oli juba valmis. "Puurime, kuni akud kannatavad," ütles vabatahtliku kalakaitse Pärnumaa välijuht Agnes Lillemets. Kui akusid vahepeal laadida, peaks pimeda saabumiseks olema puuritud üle tuhande augu. Kohtumaja pool servas hulpisid surnud kalad: noored haugid, kõhud ülespidi. Ka mõne ruutmeetri suuruse veelapi põhi oli surnud kaladega kaetud. "Noored kalad lähevadki esimesena," märkis keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Märt Kesküla. Tumedas vees liigutasid end laisalt suured kogred. Kesküla sõnul on nemad ühed kõige vastupidavamad.

[caption id="attachment_419714" align="alignnone" width="1920"] Haakrikku kogunud sõidukite jäljed Perakü la rannas. Foto: Meeli Hunt[/caption] Läinud nädalal kandis meri Nõva randa Perakülast Alliklepani puuprusse, mida kohalikud on käinud sealt ATVde ja autodega kokku korjamas ning jätnud sellega randa inetud rööpad. „Mina käisin Peraküla all, ka seal oli palju, aga Keibu pool pidi veel rohkem olema,“ rääkis loodusgiidiks õppiv Meeli Hunt, kes muretseb puidu koristajatest maha jäänud jälgede pärast. Hundi sõnul ei ole ta üldse selle vastu, et keegi randa puhastab, aga tema meelest peaks seda tegema kuidagi säästvamalt.

[caption id="attachment_417955" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu Väikese viigi kalad, kes neljapäeval jääaugus õhku käisid ahmimas, olid reede pärastlõunaks surnud. Foto: Keiu Kulles[/caption] Paksu lumega kaetud Väikse viigi jää all vees kahaneb vee-elustikule vajalik hapnik kriitilisele tasemele ja enim kannatavad selle tõttu kalad. Veekogude ummuksisse jäämine ja selle tagajärjel kalade hukkumine on looduslik protsess, mis teatud veekogudes kordub aastast aastasse. Ja aastast aastasse tekitab see pealtnägijais paanikat ja põhjustab pahameelt. „Kuidas selline asi ikkagi sai juhtuda,” küsis Haapsalu elanik Keiu Kulles reedel Lääne Elu toimetusele saadetud foto ja video kaaskirjas. Pildid ja video on tehtud Väikese viigi kohtumaja-poolses servas, kus madala viigi põhjast pulbitsev allikas pole lasknud jääl tekkida – seal olid ummuksisse jäänud kalad neljapäeval hapnikku ahmimas.

[caption id="attachment_414635" align="alignnone" width="1920"] Märjamaalt Läänemaale toodud prügi. Keskkonnaamet[/caption] Tuttavalt tellitud koristusjääkide äravedu Märjamaal asuvat isamajast läks Tallinna mehele maksma üle seitsme korra rohkem, kui tal oleks tulnud tasuda nende ametliku üleandmise eest. Novembri algul teatas Ridala Lannuste küla kinnistuomanik keskkonnaametile oma maalt leitud prügikoormast. Küla teeäärses kraavis olid hunnikus olmejäätmed: vana mööbel, väikeelektroonika, pakendid, ajakirjad, ajalehed, puitplaadid, siseuksed, kile, tekstiil, jalanõud ja muu säärane. Keskkonnaameti Läänemaa büroo juhataja Liina Simpson soovitas maaomanikul igaks juhuks mitte kohe koristama hakata, vaid oodata, kuni ametnikud on selle sigaduse fikseerinud. Kohe hakkas tulema teateid ootamatult tekkinud prügihunnikutest ka teiste sama kandi teede äärest. „Igas kohas oli jäätmeid umbes ühe järelkäru jagu,“ ütles Simpson. Panga ja Lannuste küla prügihunnikud sisaldasid üsna ühesugust kraami, Haeskas oli valdavaks kottidesse pakitud saepuru. Seekord läks nii hästi, et kohale tulnud keskkonnaametnikud leidsid kõigist neist kohtadest viiteid ühele perele. „Igast prügihunnikust leidsime tõendeid ühe ja sama perekonna liikmete või perekonna elukoha andmetega. Tegemist oli Tallinna aadressiga. Selgus, et perekonnale kuulub ka maja Märjamaal. Vanad ajakirjad Tallinna aadressiga olid arvatavasti Märjamaale tulehakatuseks viidud,“ rääkis Simpson.

[caption id="attachment_413701" align="alignnone" width="1920"] Inspektorid pole veel röövpüüdjaid tabanud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Oktoobri lõpul alanud lõheliste kuderahu ajal pole Läänemaa kala- ja looduskaitseinspektorid veel röövpüüdjaid tabanud. Keskkonnaameti Läänemaa büroo juhtivinspektor Marek Laht, ütles, et see hooaeg on Läänemaa lõhevalvajatele olnud seni tõesti vaikne. „Ise tahame uskuda, et see tuleb inimeste suuremast teadlikkusest,“ ütles Laht. Ka Läänemaa büroo juht Liina Simpson nentis, et seni pole pidanud kedagi trahvima. „Praegu oli küll ka just üsna vihmane periood, see on lõhele üsna soodus, sest kõrge veetasemega on röövpüüdja elu ka keerulisem,“ ütles ta.

[caption id="attachment_379471" align="alignnone" width="2000"] Malle-Liisa Raigla foto[/caption] Kontor ühes kohas, garaažid kilomeetri kaugusel tühja hoone hoovis – nii näeb tulevikus välja keskkonnaameti töökorraldus. Neljapäeval kuulutas riigi kinnisvara aktsiaselts (RKAS) välja hanke Haapsalus Lahe 8 ehk kunagise maavalitsuse hoone ja Vee tänaval asuvate garaažide renoveerimisprojekti koostamiseks.