Silt: Lihula
3
Voolukatkestused tekitavad Lihula kandis pahameelt
[caption id="attachment_383263" align="alignnone" width="2000"]
Lihula Coopi kauplus oli sunnitud tõttu paariks tunniks uksed sulgema, sest elektrikatkestuse tõttu ei töötanud kassasüsteemid. Foto arhiiv[/caption]
Lihulas ja selle ümbruses Kirblast Vatla ja Metskülani on viimasel ajal olnud palju voolukatkestusi, mis on pahandanud sealse kandi rahvast.
„Ära hakkab tüütama see jama,” ütles Lihula külje all Kirikukülas lihaveiseid pidav Aet Maiblum.
Voolukatkestuste põhjusi pole Maiblumile keegi veel arusaadavalt põhjendanud. „Keegi ei oska seletada. Ma ei tea, pole õrna aimugi!” laiutas Maiblum käsi.
Võrguettevõte Elektrilevi põhjendab elektrikatkestusi riketega. Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Kristi Reilandi sõnul põhjustas viimase suurema elektrikatkestuse Lihula piirkonnaalajaama keskpinge jaotusseadmes lüliti rike. „Mis sai aga meie poolt kiirelt korda tehtud,” ütles Reiland.
Lihula Coopi kauplus oli sunnitud tõttu paariks tunniks uksed sulgema, sest elektrikatkestuse tõttu ei töötanud kassasüsteemid. Foto arhiiv[/caption]
Lihulas ja selle ümbruses Kirblast Vatla ja Metskülani on viimasel ajal olnud palju voolukatkestusi, mis on pahandanud sealse kandi rahvast.
„Ära hakkab tüütama see jama,” ütles Lihula külje all Kirikukülas lihaveiseid pidav Aet Maiblum.
Voolukatkestuste põhjusi pole Maiblumile keegi veel arusaadavalt põhjendanud. „Keegi ei oska seletada. Ma ei tea, pole õrna aimugi!” laiutas Maiblum käsi.
Võrguettevõte Elektrilevi põhjendab elektrikatkestusi riketega. Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Kristi Reilandi sõnul põhjustas viimase suurema elektrikatkestuse Lihula piirkonnaalajaama keskpinge jaotusseadmes lüliti rike. „Mis sai aga meie poolt kiirelt korda tehtud,” ütles Reiland. 
SAPTK püstitab Lihulasse Tiit Madissoni mälestussamba
[caption id="attachment_373994" align="alignnone" width="640"]
Tiit Madissoni mälestussammas. Foto erakogu[/caption]
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) avab tuleval reedel Lihula pargis mälestuskivi kunagisele Lihula vallavanemale Tiit Madissonile.
„Vundament on valatud ja paigas,” ütles SAPTKi projektijuht Indrek Petersoo Lääne Elule eile. Mälestuskivi tuuakse Lihulasse tuleval teisipäeval ja avatakse reedel, 2. septembril, mis on kurikuulsaks saanud Lihula samba teisaldamise aastapäev. Sammas paigaldati Madissoni algatusel.
Tiit Madissoni mälestussammas. Foto erakogu[/caption]
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) avab tuleval reedel Lihula pargis mälestuskivi kunagisele Lihula vallavanemale Tiit Madissonile.
„Vundament on valatud ja paigas,” ütles SAPTKi projektijuht Indrek Petersoo Lääne Elule eile. Mälestuskivi tuuakse Lihulasse tuleval teisipäeval ja avatakse reedel, 2. septembril, mis on kurikuulsaks saanud Lihula samba teisaldamise aastapäev. Sammas paigaldati Madissoni algatusel. 
Lihula mattub päikeseparkidesse
Lihula on muutumas päikeseenergia pealinnaks, sest kolm arendajat plaanivad linna külje alla ehitada päikeseparke kokku 100 hektarile. 
Oliver Orro: Lihula on äge linn
[caption id="attachment_356287" align="alignnone" width="2000"]
Arhitektuuriajaloolase Oliver Orro sõnul leiab Lihulast iga ajastu arhitektuurinäiteid. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Arhitektuuriajaloolane Oliver Orro peab Lihulat just arhitektuurilise mitmekülgsuse poolest Eesti teiste väikelinnade seas täiesti eripäraseks.
Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra loomise avalikul arutelul Lihulas sealset arhitektuuripärandit tutvustanud Orro sõnul on Lihula Eesti väikseim linn, kus on riiklikult kaitstav muinsuskaitseala. „Selle poolest on Lihula eripärane ja seda ei tule vaadata kui õnnetust või karistust, vaid Lihulale tuleb vaadata kui Eesti erilisele kohale, mille pärand on tavapärasest esinduslikum,” ütles ta.
Lihulas on ühes kohas tihedalt koos väga palju Eesti maa-asulate ajaloolise kujunemisega seotud tähiseid. „Siin saab nende visuaalsete märkide põhjal ära jutustada terve asustusajaloo,” ütles ta.
Arhitektuuriajaloolase Oliver Orro sõnul leiab Lihulast iga ajastu arhitektuurinäiteid. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Arhitektuuriajaloolane Oliver Orro peab Lihulat just arhitektuurilise mitmekülgsuse poolest Eesti teiste väikelinnade seas täiesti eripäraseks.
Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra loomise avalikul arutelul Lihulas sealset arhitektuuripärandit tutvustanud Orro sõnul on Lihula Eesti väikseim linn, kus on riiklikult kaitstav muinsuskaitseala. „Selle poolest on Lihula eripärane ja seda ei tule vaadata kui õnnetust või karistust, vaid Lihulale tuleb vaadata kui Eesti erilisele kohale, mille pärand on tavapärasest esinduslikum,” ütles ta.
Lihulas on ühes kohas tihedalt koos väga palju Eesti maa-asulate ajaloolise kujunemisega seotud tähiseid. „Siin saab nende visuaalsete märkide põhjal ära jutustada terve asustusajaloo,” ütles ta. 
Kunstitudengid inventeerivad Lihula muinsuskaitseala
[gallery ids="340012,340013,340014,340015,340016"] Fotod: Urmas Lauri
Kümme Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala esimese kursuse lõpetanud tudengit invnenteerivad sel nädalal Lihula muisuskaitseala.
“Lihulas on Eesti kõige väiksem muinsuskaitseala, piirneb ühe tänavaga, hea lihtne teha,” ütles tudengite juhendaja Triin Talk.
Arheoloogid tutvustasid Haapsalu ja Lihula kaugemat minevikku
[gallery ids="332645,332647,332649,332651,332653,332655,332657,332659,332661,332663,332665,332667,332669,332671,332673,332675,332677,332679,332681,332683,332685,332687,332689,332691"]
Fotod Andra Kirna
Euroopa arheoloogiapäevade puhul sai reedel Haapsalus ja laupäeval Lihulas tutvuda linnade varasema minevikuga.
Haapsalus oli giidiks arheoloog ja SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärn. Lihulas tutvustas muistiseid ja rääkis kaevamistest arheoloog Mati Mandel.