Silt: Lihula

Lihula on muutumas päikeseenergia pealinnaks, sest kolm arendajat plaanivad linna külje alla ehitada päikeseparke kokku 100 hektarile.

[caption id="attachment_356287" align="alignnone" width="2000"] Arhitektuuriajaloolase Oliver Orro sõnul leiab Lihulast iga ajastu arhitektuurinäiteid. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Arhitektuuriajaloolane Oliver Orro peab Lihulat just arhitektuurilise mitmekülgsuse poolest Eesti teiste väikelinnade seas täiesti eripäraseks. Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra loomise avalikul arutelul Lihulas sealset arhitektuuripärandit tutvustanud Orro sõnul on Lihula Eesti väikseim linn, kus on riiklikult kaitstav muinsuskaitseala. „Selle poolest on Lihula eripärane ja seda ei tule vaadata kui õnnetust või karistust, vaid Lihulale tuleb vaadata kui Eesti erilisele kohale, mille pärand on tavapärasest esinduslikum,” ütles ta. Lihulas on ühes kohas tihedalt koos väga palju Eesti maa-asulate ajaloolise kujunemisega seotud tähiseid. „Siin saab nende visuaalsete märkide põhjal ära jutustada terve asustusajaloo,” ütles ta.

[gallery ids="340012,340013,340014,340015,340016"] Fotod: Urmas Lauri Kümme Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala esimese kursuse lõpetanud tudengit invnenteerivad sel nädalal Lihula muisuskaitseala. “Lihulas on Eesti kõige väiksem muinsuskaitseala, piirneb ühe tänavaga, hea lihtne teha,” ütles tudengite juhendaja Triin Talk.

[gallery ids="332645,332647,332649,332651,332653,332655,332657,332659,332661,332663,332665,332667,332669,332671,332673,332675,332677,332679,332681,332683,332685,332687,332689,332691"] Fotod Andra Kirna Euroopa arheoloogiapäevade puhul sai reedel Haapsalus ja laupäeval Lihulas tutvuda linnade varasema minevikuga. Haapsalus oli giidiks arheoloog ja SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhataja Anton Pärn. Lihulas tutvustas muistiseid ja rääkis kaevamistest arheoloog Mati Mandel.

[caption id="attachment_296940" align="alignnone" width="2000"] Külli Raudsik[/caption] Mai algusest võtab Lihula uues tervisekeskuses vastu ka perearst Külli Raudsik, kes esialgu oma praksist tervisekeskuse ruumidesse kolida ei plaaninud.

[caption id="attachment_314544" align="alignnone" width="2000"] Lihula Lasteaia tänava kortermaja seisab aprillist saadik katuseta, kodutuks jäänud elanikud seda korda teha ei jõua. Andres Hion[/caption] Lihula 12 korteriga katuseta elumaja läheb lähikuudel lammutamisele, sest elanikel pole raha ega tahtmist katust taastada. Lihula kultuurimaja vastas ilusal väikesel krundil, otse mõisa kunagise viljaaida kaitseks kaevatud tiigi kõrval seisab katuseta kortermaja. Hoone meenutab mängumaja, millelt ehitushoos laps on katuse pealt tõstnud. Kahekorruseline, kolm trepikoda, igas neli korterit. Mõnel korteril on veel kardinad ees, maja taga õitseb roosipõõsas, sirelipuhmas seisab üksik kiik ning liivakastil on peal kaas, et kassid pissile ei pääseks. Poolel krundil on keegi suvel muru niitnud, ebaküdooniapõõsas on viljadest pungil.

[caption id="attachment_313345" align="aligncenter" width="2000"] Lihula spordihoone. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lihula spordihoone valmib pea pool aastat esialgu kavandatust hiljem, sest lisatöid tuli juurde ning invalift jõuab kohale alles novembri lõpuks. Spordihoone ehitustandri esisel on teavitustahvel, kus on kirjas, et Pro Ehitus OÜ peab maja valmis saama juulis 2020. Praeguseks on aga selge, et kuigi ehituse saab suures osas valmis novembris, takerdub maja lõplik valmimine invalifti tarne taha. “Lisatööd, projekt läks laiemaks, lisaks ka koroonakriis,” loetles Lääneranna vallavanemat asendav arendusjuht Margus Källe. ... Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="313348,313347,313346,313345,313324,313325,313326,313327,313328,313329,313330,313331,313332,313333,313334,313335,313336,313337,313338,313339,313340,313341,313342,313343,313344"]