Silt: Lihula mõis

[caption id="attachment_433158" align="alignnone" width="696"] Lihula mõisa peahoone. Foto Urmas Lauri.[/caption] Lihula mõisa ja vast renoveeritud viinaaida välisvalgustuse rajab ettevõte Prii Elekter, kelle pakkumuse valis Lääneranna vallavalitsus välja kui kõige odavama.

[caption id="attachment_432513" align="alignnone" width="1920"] Lihula viinaait (esiplaanil) ja mõisa peahoone saavad valgustuse. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavalitsus kuulutas välja hanke, et leida ettevõte, kes valgustaks välja Lihula mõisa ja äsja korda tehtud viinaaida. Lääneranna majandusosakonna juhataja Urmas Osila sõnul tuleb valgustus ideaalis värviline. „Pühadel ja tähtpäevadel võiks ta värviline olla, muul ajal lihtsalt valgustatud,” ütles Osila.

[gallery ids="428584,428585,428586,428587,428588,428590"] Lihula mõisas saab baltisaksa kultuuri väljapaneku hulgas praegu näha kunstnik Eveline von Maydelli käärilõikeid. 1890. aastal Teheranis sündinud ja 1952. aastal Portugalis surnud kunstnik Eveline von Maydell pidas oma kodumaaks siiski Eestit, kus möödus tema noorus. Lihula mõisas näha oleva näituse koostanud Tiina-Mall Kreem rääkis, et Eveline von Maydell pole Eestis sugugi tundmatu – ka Eesti kunstimuuseumis on olnud kaks tema loomingu näitust, viimne neist 2014.

[caption id="attachment_354635" align="alignnone" width="2000"] Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa ja Lääneranna valla kaitsealuste hoonete korrastamiseks eraldas muinsuskaitseamet tänavu üle 218 000 euro. Suurim, ligi 100 000 euro suurune toetus läks Lihula mõisa peahoone fassaadi restaureerimiseks. „Nüüd on plaanis terve esifassaad korda teha,” ütles Lihula mõisa haldava muuseumi direktor Marika Valk. Tema sõnul ei tähenda fassaadi remont pelgalt krohvimist, vaid ka näiteks drenaaži ja vanade akende väljavahetamist.

[gallery ids="357599,357600,357601,357602,357603,357604,357605,357606,357607,357608,357609,357610"] Fotod: Urmas Lauri Skone Grupi restauraatorid teevad suve alguseks korda Lihula mõisahoone kõige suurema ja pidulikuma saali. Lisaks suurele saalile restaureeritakse praegu ka kaht väiksemat ruumi, kuhu juba selleks hooajaks pannakse üles baltisaksa kultuuri tutvustav väljapanek. „Järgmiseks aastaks on terve teine korrus muuseumi tarvis renoveeritud,” ütles Lihula muuseumi direktor Marika Valk. Eelmise nädala kolmapäeval puhastasid kaks restauraatorit tellingul turnides saali keskel asuva lühtrikonksu ümbrust ettevaatlikult krohvist. „Ei midagi,” nentis üks neist. „Seal tulid lilled välja, siin pole seni midagi,” lausus teine, viidates saali otstes krohvi alt välja tulnud vappidele. Reedel pildistati saali lage infrapunakaameraga. „Siis hakkab paistma, mis sealt krohvipinna alt välja tuleb,” ütles Valk Lääne Elule eelmisel neljapäeval. „Meie tahaks näha, et maalingut oleks palju, aga tundub, et mingitel põhjustel neid pole. Laes on krohvi alt seni välja tulnud vaid kaks vapikujulist maalingut saali otstes.” Valk meenutas, et kui paar aastat tagasi restaureeriti mõisahoone üht kaugemat saali, tuli sealt päevavalgele hulgaliselt maalinguid, kuigi esialgu paistnud laenurgas neid vaid üks. „Arvasime, et ega seal rohkem midagi säilinud pole, aga tegelikult tuli välja, et terve ruumi lagi oli maalinguga kaetud. See oli täielik üllatus. Selle tõttu tekkis väike lootus, et äkki siiski leiame nüüd suurest saalist ka,” lausus Valk. Mõisahoone restaureerimisprotsessi kureerib kunstiakadeemia professor, restauraator Hilkka Hiiop. Ta meenutas, et vapid leiti 2014. aastal, mil suures saalis oli kunstitudengite töötuba. „Nüüd avasime need korralikult lõpuni,” ütles Hiiop Lääne Elule. „Aga kui mõelda teistpidi, et enamikul juhtudel pole midagi säilinud, siis need toredad vapid on väga suur asi,” arutles Hiiop. „Nad on väga hästi maalitud, ilmselt õlivärviga. Tundub, et alusjoonis on tehtud vaba käega ja need lillekompositsioonid on nagu ikka meister teinud.”

[caption id="attachment_353176" align="alignnone" width="2000"] Lihula mõisa viinaaida (all vasakul) kordategemine neelab üle 600 000 euro. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääneranna volikogu võttis neljapäeval vastu 11,7 miljoni euro suuruse eelarve, investeeringuteks läheb 3,6 miljonit, millest tuleb vallal ise maksta 804 000 eurot. Lihula gümnaasiumi renoveerimiseks sai vald riigilt veidi üle kahe miljoni euro. See raha kavatsetakse kulutada kooli uue õppehoone projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lihula muuseumile kulub 920 000 eurot, millest vallal tuleb omaosalusena tasuda 210 000 eurot. Lõviosa rahast – 635 000 eurot – kulub Lihula mõisa viinaaida ümberehitamiseks käsitöö- ja muinsuskaitse teabekeskuseks. 215 000 eurot läheb baltisaksa väljapaneku ruumide remondiks ja ekspositsiooni loomiseks.