Silt: Lihula ajalooklubi

[gallery ids="419189,419190,419191,419192"]   Arheoloogilised uuringud Lihula linnusemäel viisid nüüd 30. aastapäeva tähistanud MTÜ Keskaegne Lihula sünnini. 1987. aastal, kui ehitati Lihula uut kultuurimaja, toimusid hoone kõrval, paigas, kuhu pidi ehitatama kultuurimaja trepistik, arheoloogilised kaevamised. Peagi tulid seal nähtavale kunagise hoone paekivist vundamendid, kõigi üllatuseks vägagi vanad. Saadud leiumaterjal kuulus nimelt põhiliselt 13. ja 14. sajandisse. Kui järgmisel aastal kaevati sealtsamast naabrusest ekskavaatoriga kraav sovhoosi tehnokeskuse soojustrassi jaoks, selgus varem teadmata tõsiasi – kogu mõisa peahoone ja ehitatava kultuurihoone vaheline ala on täis 13.–14. sajandi ehitiste alusmüüre ja ahjualuseid. Lisaks tulid päevavalgele samas paigas veel varem asunud muistse Lihula küla jäljed. Seega asus kõige esimene Lihula just siin, kahel pool Tallinnast Lihulasse sisenevat vana maanteed. See avastus oli ajaloolastele täielik üllatus.

[caption id="attachment_418285" align="alignnone" width="535"] Rituaalne mask kujutab tätoveeritud aleuudi naise nägu. Kuigi mask on sootu välimusega, reedab selle kuuluvust alahuule külge kinnitatud puitklots, mis oli aleuutide kõrgklassi kuuluva täiskasvanud naise tunnus. Foto: ajaloomuuseum[/caption] Juba aastaid Lihula mõisas tegutsenud ajalooklubi võtab selle aasta alguses ette Venemaa tekke ja vanema ajaloo. Esimene ettekandekoosolek on pühapäeval, 28. jaanuaril kell 12. Siis käsitleb Tartu ülikooli õppejõud, ajaloodoktor Anti Selart oma ettekandes „Millal ja kus sai alguse Venemaa“ ühelt poolt Venemaa sündi, teisalt aga teda Ukraina ja Valgevenega ühendavat ja eraldavat. Ehk saab kuulaja juba esimeses ettekandes mingeid vihjeid tänapäeval toimuvale.

[caption id="attachment_356287" align="alignnone" width="2000"] Arhitektuuriajaloolase Oliver Orro sõnul leiab Lihulast iga ajastu arhitektuurinäiteid. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Arhitektuuriajaloolane Oliver Orro peab Lihulat just arhitektuurilise mitmekülgsuse poolest Eesti teiste väikelinnade seas täiesti eripäraseks. Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra loomise avalikul arutelul Lihulas sealset arhitektuuripärandit tutvustanud Orro sõnul on Lihula Eesti väikseim linn, kus on riiklikult kaitstav muinsuskaitseala. „Selle poolest on Lihula eripärane ja seda ei tule vaadata kui õnnetust või karistust, vaid Lihulale tuleb vaadata kui Eesti erilisele kohale, mille pärand on tavapärasest esinduslikum,” ütles ta. Lihulas on ühes kohas tihedalt koos väga palju Eesti maa-asulate ajaloolise kujunemisega seotud tähiseid. „Siin saab nende visuaalsete märkide põhjal ära jutustada terve asustusajaloo,” ütles ta.

[caption id="attachment_352001" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa juurtega ajaloolane Anti Selart tuleb veebruaris Lihula ajalooklubisse rääkima Lembitu pealuu otsimise käigus Poola arhiividest leitud materjalidest. Foto Arvo Tarmula[/caption] Juba kümme aastat kord kuus Lihula mõisas kokku saava Lihula ajalooklubi loengud jätkuvad ka alanud aastal. Ajalooalaseid loenguid, kus esinejateks Eesti tuntumad ajaloolased, on MTÜ Keskaegne Lihula on koos Vana-Läänemaa Ajaloo Seltsiga korraldanud 2011. aastast. Loengud algavad alati pühapäeviti kell 12. Juba 16. jaanuaril räägib  Eesti ajaloomuuseumi töötaja Anne Ruussaar Lihula mõisas klaasi ajaloost Eestis. Teatavasti on klaasesemete tootmisel ka Eestis pikk ajalugu.