29.4 C
Haapsalu
Teisipäev, 16. august 2022
Avakülg Tags Laulu- ja tantsupidu

Silt: laulu- ja tantsupidu

Läänlased tantsupeol – kangevõitu jalad ja puhtaks noolitud supipotid

[caption id="attachment_277083" align="alignnone" width="1165"] Kalurineiud tantsupeol. Foto Peeter Langovits[/caption] Neljapäeval ja reedel andsid rahvatantsijad Tallinnas Kalevi staadionil koos peaprooviga kokku neli etendust. "Ilm on väga hästi pidanud,” ütles Kalurineiude tantsija Kristi Erkmann eile Lääne Elule. Erkmann kiirustas parasjagu kell 11 algavale etendusele. „Oleme liikluskeerises, suundume staadioni poole,” ütles Erkmann. Etendus algas meeste tantsuga. „Siis läheme kohe meie peale,” ütles Erkmann.

Läänlased said peotule meeskonnalt „Tuljaku” uue saatemuusika

[caption id="attachment_274744" align="aligncenter" width="2048"] Kullamaa noored rahvatantsijad olid esimesed läänlased, kes said "Tuljakut" uue muusika saatel tantsida. Foto: Urmas Lauri[/caption] Laulupeotule saatemeeskond kinkis läänlastele Eesti kuulsaima rahvatantsu „Tuljak” uue saademuusika. Koluvere lossis lõid Kullamaa noored rahvatantsijad täna enne keskpäeva uue muusika järel kohe ka tantsu lahti. Vanemal põlvkonnal on ilmselt kõrvus helisemas Rein Ploomi hoogsas ja võimsas puhkpilliorkestri seades „Tuljak”. “See on vaskpuhkpillide võimas asi, aga see ei sobi sinna peole enam,” nentis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum.

Ahto Lobjakas: isamaalaul

[caption id="attachment_197366" align="alignnone" width="1795"] Ahto Lobjakas. Foto: arhiiv[/caption] Laulupidu on juurteni klassikaline Euroopa motiiv. Laulupeotuli, mis praegu mööda Eestit liigub, võib oma ajaloo alguseks lugeda püha templitule, mida vanas Kreekas hoiti elusana võistluste ajal. Tulega seotud tseremooniate allikad asuvad sügaval indoeuroopa rituaalse ajaloo hämaruses. Tule ühte siduv ringikandmine on uusklassikaline, et mitte öelda romantiline tava samast kultuuriruumist.