Silt: lähisuhtevägivald
Mirjam Püvi: kui õpetada, mis on normaalsus, saab selle eest ka seista
caption id="attachment_384120" align="aligncenter" width="2000"]
Psühhoterapeut Mirjam Püvi sõnul on vägivaldsest suhtest välja murda võimalik. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa naiste tugikeskuse psühhoterapeudi Mirjam Püvi sõnul aitaks vägivallaahelat murda see, kui juba varakult hakata noortele rääkima normaalsetest paarisuhte mustritest.
Püvi, kes on 2014. aastast nõustanud vägivalda kogenud naisi tugikeskustes üle Eesti, sai novembri lõpus Eesti naisteühenduste ümarlaua Valge Lindi auhinna.
Nõustate lisaks Läänemaale naisi ka Rapla-, Harju-, Jõgeva- ja Hiiumaal ning Tallinnas. Kas probleemid on ühesugused?
Üldiselt on sarnased. Väike erinevus on võibolla Hiiumaaga, kus on väike suletud kogukond – kõik tunnevad kõiki ja kardetakse, et saadakse asjadest teada.
Millises seisus on naised, kui nad jõuavad psühhoterapeudi juurde?
Väga erinevas, ja oleneb olukorrast – kas ta on juba lahku läinud või kooselus või on põgenemisjärgus. Põgenemisjärgus tähendab, et ta tahab ära – tunneb, et nüüd on viimane piisk ja tuleb see ära teha. Olukorrast tulenev on ka abi või teema, mida arutame – kas põleb ägeda leegiga või on alles gaasileke või on naine lahutanud ja mehe poolt aeg-ajalt kõrvetatakse.
Teie juurde jõuavad naised, kes on pereprobleemid teadvustanud. Ilmselt on palju ka neid, kes on nii alla surutud, et ei julge rääkida ja kannatavad aastaid. Kas ka nemad teie juurde jõuavad?
Kui naine ei ole olukorda teadvustanud, siis ta ei jõua.
Suur teema on ennetustöö, mida tuleks lisaks tule kustutamisele hakata hoogsalt tegema. Ennetustöö kaudu tekiks taipamine, mis on normaalsus ja mis ei ole. See protsess võib kesta aastaid. Naine lihtsalt marineerib end mõttes, et olukord, milles elab, on ebanormaalne. Need naised ei taha aga sageli probleemist mõeldagi. Naine teab, et asjad on viltu, aga ei taha seda näha, sest siis tuleb peale hirm ja õudus, et mis saab, kui ta silmad lahti teeb. Siis peab ta midagi ette võtma ja kujutluses võib see kaasa tuua midagi sellist, mis tema meelest pole võimalik. Siis surub ta koti jälle kinni.
Tegelikult on kõik võimalik. Lihtsalt on vaja head plaani – kõik tuleb spetsialistide abiga ja vägivallatseja eest salaja läbi mõelda.
Millised märgid näitavad, et olukord on hapuks minemas? See ei pruugi ju olla ainult peksmine.
Füüsiline vägivald on jäämäe tipp. Vägivallatseja ei kontrolli enam muud moodi olukorda, kui leiab sellele füüsilise lahenduse. Füüsilise vägivalla eel on tavaliselt juba ammu kestnud vaimne vägivald ning tõenäoliselt ka majanduslik ja seksuaalne vägivald. Vaimset vägivalda on palju, ja seda mõlemalt poolt – seda võivad kasutada ka naised.
Psühhoterapeut Mirjam Püvi sõnul on vägivaldsest suhtest välja murda võimalik. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa naiste tugikeskuse psühhoterapeudi Mirjam Püvi sõnul aitaks vägivallaahelat murda see, kui juba varakult hakata noortele rääkima normaalsetest paarisuhte mustritest.
Püvi, kes on 2014. aastast nõustanud vägivalda kogenud naisi tugikeskustes üle Eesti, sai novembri lõpus Eesti naisteühenduste ümarlaua Valge Lindi auhinna.
Nõustate lisaks Läänemaale naisi ka Rapla-, Harju-, Jõgeva- ja Hiiumaal ning Tallinnas. Kas probleemid on ühesugused?
Üldiselt on sarnased. Väike erinevus on võibolla Hiiumaaga, kus on väike suletud kogukond – kõik tunnevad kõiki ja kardetakse, et saadakse asjadest teada.
Millises seisus on naised, kui nad jõuavad psühhoterapeudi juurde?
Väga erinevas, ja oleneb olukorrast – kas ta on juba lahku läinud või kooselus või on põgenemisjärgus. Põgenemisjärgus tähendab, et ta tahab ära – tunneb, et nüüd on viimane piisk ja tuleb see ära teha. Olukorrast tulenev on ka abi või teema, mida arutame – kas põleb ägeda leegiga või on alles gaasileke või on naine lahutanud ja mehe poolt aeg-ajalt kõrvetatakse.
Teie juurde jõuavad naised, kes on pereprobleemid teadvustanud. Ilmselt on palju ka neid, kes on nii alla surutud, et ei julge rääkida ja kannatavad aastaid. Kas ka nemad teie juurde jõuavad?
Kui naine ei ole olukorda teadvustanud, siis ta ei jõua.
Suur teema on ennetustöö, mida tuleks lisaks tule kustutamisele hakata hoogsalt tegema. Ennetustöö kaudu tekiks taipamine, mis on normaalsus ja mis ei ole. See protsess võib kesta aastaid. Naine lihtsalt marineerib end mõttes, et olukord, milles elab, on ebanormaalne. Need naised ei taha aga sageli probleemist mõeldagi. Naine teab, et asjad on viltu, aga ei taha seda näha, sest siis tuleb peale hirm ja õudus, et mis saab, kui ta silmad lahti teeb. Siis peab ta midagi ette võtma ja kujutluses võib see kaasa tuua midagi sellist, mis tema meelest pole võimalik. Siis surub ta koti jälle kinni.
Tegelikult on kõik võimalik. Lihtsalt on vaja head plaani – kõik tuleb spetsialistide abiga ja vägivallatseja eest salaja läbi mõelda.
Millised märgid näitavad, et olukord on hapuks minemas? See ei pruugi ju olla ainult peksmine.
Füüsiline vägivald on jäämäe tipp. Vägivallatseja ei kontrolli enam muud moodi olukorda, kui leiab sellele füüsilise lahenduse. Füüsilise vägivalla eel on tavaliselt juba ammu kestnud vaimne vägivald ning tõenäoliselt ka majanduslik ja seksuaalne vägivald. Vaimset vägivalda on palju, ja seda mõlemalt poolt – seda võivad kasutada ka naised. 
Politsei: ükski inimene ei pea elama kellegi teise surve all
[caption id="attachment_384106" align="aligncenter" width="2000"]
Piirkonnavanem Indrek Tohtri sõnul tuleb vägivallast politseile teada anda. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanema Indrek Tohtri sõnul tuleb lähisuhtevägivallast rääkida, sest igale inimesele peab olema tagatud normaalne elu.
Lähisuhtevägivald on Tohtri sõnul olnud politsei teravdatud tähelepanu all 2000. aastate algusest. „See ei ole meie jaoks väga vana teema. Nõukogudeaegse igandina 1990. aastatel politsei sellele suurt tähelepanu ei pööranud,” tunnistas Tohter. Tema sõnul tuli siis selliste juhtumite puhul pöörduda tsiviilkohtusse. Muutus tuli 2004. aastal, kui kehtima hakkas karistusseadustik. „Nüüd on jõutud sinnani, et selle teema tähtsust teavad isegi lapsed lasteaias,” ütles Tohter.
Perevägivallast rääkimist peab Tohter oluliseks, sest ükski inimene ei peaks kellegi teise surve või pinge all elama. „Inimesed peavad olema oma otsustes ja tegudes sõltumatud,” ütles ta.
Läänemaal oli sel aastal novembri keskpaigaks politseile teada antud 145 perevägivalla juhtumist, üle Eesti registreeriti kümne kuuga teateid 12 455. Ligi kolmandikul juhtudest on osalised olnud ka lapsed – nad viibisid kas samas toas, nägid kõike pealt või kannatasid ka ise. Selliste juhtumite nägemine avaldab lapsele suurt mõju – ta omandab kas eluks vale mustri või saab psühholoogilise trauma.
Kõige sagedamini, enam kui pooltel juhtudel tarvitab mees vägivalda oma naise vastu, kuid Tohtri sõnul liigitub lähisuhtevägivalla alla igasugune lähedaste inimeste vaheline vägivald. Ka see, kui 50aastane joodikust poeg nõuab pensionipäeval raha oma 75aastaselt emalt või isalt.
„Alati polegi asi löömises, vaid võib olla ka vaimne vägivald või materiaalne sõltuvussuhe,” ütles Tohter.
Piirkonnavanem Indrek Tohtri sõnul tuleb vägivallast politseile teada anda. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanema Indrek Tohtri sõnul tuleb lähisuhtevägivallast rääkida, sest igale inimesele peab olema tagatud normaalne elu.
Lähisuhtevägivald on Tohtri sõnul olnud politsei teravdatud tähelepanu all 2000. aastate algusest. „See ei ole meie jaoks väga vana teema. Nõukogudeaegse igandina 1990. aastatel politsei sellele suurt tähelepanu ei pööranud,” tunnistas Tohter. Tema sõnul tuli siis selliste juhtumite puhul pöörduda tsiviilkohtusse. Muutus tuli 2004. aastal, kui kehtima hakkas karistusseadustik. „Nüüd on jõutud sinnani, et selle teema tähtsust teavad isegi lapsed lasteaias,” ütles Tohter.
Perevägivallast rääkimist peab Tohter oluliseks, sest ükski inimene ei peaks kellegi teise surve või pinge all elama. „Inimesed peavad olema oma otsustes ja tegudes sõltumatud,” ütles ta.
Läänemaal oli sel aastal novembri keskpaigaks politseile teada antud 145 perevägivalla juhtumist, üle Eesti registreeriti kümne kuuga teateid 12 455. Ligi kolmandikul juhtudest on osalised olnud ka lapsed – nad viibisid kas samas toas, nägid kõike pealt või kannatasid ka ise. Selliste juhtumite nägemine avaldab lapsele suurt mõju – ta omandab kas eluks vale mustri või saab psühholoogilise trauma.
Kõige sagedamini, enam kui pooltel juhtudel tarvitab mees vägivalda oma naise vastu, kuid Tohtri sõnul liigitub lähisuhtevägivalla alla igasugune lähedaste inimeste vaheline vägivald. Ka see, kui 50aastane joodikust poeg nõuab pensionipäeval raha oma 75aastaselt emalt või isalt.
„Alati polegi asi löömises, vaid võib olla ka vaimne vägivald või materiaalne sõltuvussuhe,” ütles Tohter.
Psühhoterapeut: vägivallakogemus on nagu jäämägi
[caption id="attachment_348296" align="alignnone" width="1707"]
Psühhoterapeut Mirjam Püvi aitab lähisuhtevägivalla all kannatanud Läänemaa naisi. Foto: erakogu[/caption]
Läänemaal ja mujalgi Eesti lähisuhtevägivallast pääsenud naiste abistamisega tegelev psühhoterapeut Mirjam Püvi sõnul on klassikaline lähisuhtevägivald see, kui ühel partneril on võim teise üle.
Psühhoterapeut Mirjam Püvi aitab lähisuhtevägivalla all kannatanud Läänemaa naisi. Foto: erakogu[/caption]
Läänemaal ja mujalgi Eesti lähisuhtevägivallast pääsenud naiste abistamisega tegelev psühhoterapeut Mirjam Püvi sõnul on klassikaline lähisuhtevägivald see, kui ühel partneril on võim teise üle.