Silt: Lääneranna gümnaasium
Galerii: esmaspäeval hakatakse Lihulas vana koolimaja lammutama
[gallery ids="445700,445701,445702,445703,445704,445705,445706,445707,445708"]
Lihula vana koolihoone lammutustöödega alustatakse esmaspäeval 7. aprillil. Lammutustööd kestavad poolteist kuud.
Lääneranna gümnaasiumi uue hoone ehitustööd algasid mullu 1. juulil. Uus koolihoone peaks valdavalt kasutuseks valmis olema 2025/2026. õppeaasta alguseks. Uude koolihoonesse on kavandatud u 3600 m² kasulikku pinda.
Vana koolihoone tühjaks kolimisega alustati 31. märtsil. Sellest tulenevalt muutus ka õppetöö korraldus.
Hiljemalt 7. aprillil viiakse õppetöö üle Lääneranna vallavalitsuse hallatavate asutuste ruumidesse.
- 1.–5. klass Lihula muusika- ja kunstikooli ruumides.
- 6.–9. klass Lihula kultuurimajas.
Galerii: Lihula kooli viimane päev vanas majas
[gallery ids="445473,445474,445475,445476,445477,445478,445479,445480,445481,445482,445483,445484,445485,445486,445487,445488,445489,445490,445491,445492,445493,445494,445495,445496,445497,445498,445499,445500,445501,445502,445503,445504,445505,445506,445507,445508,445509,445510,445511,445512,445513,445514,445515,445516"]
Täna helises Lihula gümnaasiumi vanas koolimajas viimane koolikell. 1964. aastal rajatud, ent oma aja ära elanud hoone lammutamisega alustatakse 7. aprillil.
1.–5. klass jätkavad õpinguid Lihula muusika- ja kunstikoolis, 6.–9. klass kultuurimajas, 10.–12. klass mõisa viinaaidas. Lõpueksamite korraldamiseks kasutatakse ka Lihula mõisa esimesel korrusel asuvaid kaitseliidu Lihula üksikkompanii ruume.
Laupäeval on koo
Lihula koolimaja kattus grafitiga
[caption id="attachment_445218" align="alignnone" width="1920"]
Foto: Piia Saak[/caption]
Lihula kunstikooli õpilased said vabad käed Lihula koolimaja seinad grafitiga katta, sest hoone lammutatakse veel sel kevadel maha.
Lihula muusika- ja kunstikooli direktor Piia Saak ütles, et õpilaste käsutusse anti läinud nädala esmaspäeval terve kolmas korrus: saal, koridor, huvijuhi kabinet ja trepid. 30 lapse ringis mässas survepihustitega kuus tundi. Lapsi juhendas Pärnu tänavakunstnik Kryptik.
„Lastele väga meeldis, sest midagi sellist ei ole nad varem teinud,” märkis Saak. Enne seda õppisid lapsed kunstikoolis, seda, mis on tänavakunst ja millised on selle tehnikad. Valmis tehti ka šabloonid.
Saaki sõnul oli see harukordne võimalus grafitit teha, sest tavaliselt lastel selleks võimalusi ei ole.
Foto: Piia Saak[/caption]
Lihula kunstikooli õpilased said vabad käed Lihula koolimaja seinad grafitiga katta, sest hoone lammutatakse veel sel kevadel maha.
Lihula muusika- ja kunstikooli direktor Piia Saak ütles, et õpilaste käsutusse anti läinud nädala esmaspäeval terve kolmas korrus: saal, koridor, huvijuhi kabinet ja trepid. 30 lapse ringis mässas survepihustitega kuus tundi. Lapsi juhendas Pärnu tänavakunstnik Kryptik.
„Lastele väga meeldis, sest midagi sellist ei ole nad varem teinud,” märkis Saak. Enne seda õppisid lapsed kunstikoolis, seda, mis on tänavakunst ja millised on selle tehnikad. Valmis tehti ka šabloonid.
Saaki sõnul oli see harukordne võimalus grafitit teha, sest tavaliselt lastel selleks võimalusi ei ole.
22
Rait Maruste: Lääneranna valla tõetund
[caption id="attachment_347040" align="alignnone" width="1920"]
Rait Maruste. Urmas Lauri[/caption]
Iga kooliskäinu, isegi kui see kool on Lihula gümnaasium, teab füüsikatunnis õpitut, et igal mõjul on vastumõju. Mida tugevam mõju, seda suurem ka vastumõju. See kehtib täiel määral ka sotsiaalsetes suhetes.
Haldusreformi käigus moodustatud Lääneranna vald oli uusmoodustis, mis ühendas endised Varbla, Koonga, Hanila ja Lihula vallad keskusega Lihulas. Plaan paberil tundus päris hea ja lubav. Tunnistan, et Varbla valla elanikuna olin minagi optimistlikult meelestatud. Ajaloolises tagasivaates oli ju selle kandi keskus sajandeid olnud Lihula, ajal, kui liiguti hobusega, valiti lühim tee.
Kuid jah, oli kunagi. Rikkalik ajalugu ja asukoht riigi ühe põhimaantee ääres lubanuks head arengupotentsiaali. Para
Rait Maruste. Urmas Lauri[/caption]
Iga kooliskäinu, isegi kui see kool on Lihula gümnaasium, teab füüsikatunnis õpitut, et igal mõjul on vastumõju. Mida tugevam mõju, seda suurem ka vastumõju. See kehtib täiel määral ka sotsiaalsetes suhetes.
Haldusreformi käigus moodustatud Lääneranna vald oli uusmoodustis, mis ühendas endised Varbla, Koonga, Hanila ja Lihula vallad keskusega Lihulas. Plaan paberil tundus päris hea ja lubav. Tunnistan, et Varbla valla elanikuna olin minagi optimistlikult meelestatud. Ajaloolises tagasivaates oli ju selle kandi keskus sajandeid olnud Lihula, ajal, kui liiguti hobusega, valiti lühim tee.
Kuid jah, oli kunagi. Rikkalik ajalugu ja asukoht riigi ühe põhimaantee ääres lubanuks head arengupotentsiaali. Para
Juhtkiri: jõuga abiellu
Augusti lõpp ja septembri algus on igas koolis veidi ärev – on uusi õpetajaid, on uusi lapsi ja nendega koos uued lapsevanemad, kellel hulgaliselt küsimusi. Uue kooli tegemine on aga kraad kangem katsumus kui lihtsalt uue õppeaasta alustamine. 
Lääneranna vallas alustab tööd uus kool
[caption id="attachment_427644" align="alignnone" width="1920"]
Lääneranna gümnaasiumi suurim õppekoht saab olema Lihulas, kus käib koolis ligi 300 õpilast. Foto Urmas Lauri[/caption]
Esimesel septembril alustab Lääneranna valla uus kool – Lääneranna gümnaasium – kooliaasta avaaktustega Lihulas, Kõmsil ja Virtsus ning 2. septembril Koongas ja Varblas.
Lääneranna valla koolide ühendamisel tekkinud Lääneranna gümnaasiumi suurim õppekoht on Lihulas. Seal õpivad lapsed alates esimesest klassist kuni põhikooli või gümnaasiumi lõpuni. Kõmsil, Koongas ja Varblas on kuueklassilised õppekohad ning Virtsu koolis neli klassi – nagu Lääneranna volikogu märtsi lõpul koolide liitmisel otsustas.
Lääneranna gümnaasiumi suurim õppekoht saab olema Lihulas, kus käib koolis ligi 300 õpilast. Foto Urmas Lauri[/caption]
Esimesel septembril alustab Lääneranna valla uus kool – Lääneranna gümnaasium – kooliaasta avaaktustega Lihulas, Kõmsil ja Virtsus ning 2. septembril Koongas ja Varblas.
Lääneranna valla koolide ühendamisel tekkinud Lääneranna gümnaasiumi suurim õppekoht on Lihulas. Seal õpivad lapsed alates esimesest klassist kuni põhikooli või gümnaasiumi lõpuni. Kõmsil, Koongas ja Varblas on kuueklassilised õppekohad ning Virtsu koolis neli klassi – nagu Lääneranna volikogu märtsi lõpul koolide liitmisel otsustas.