Silt: Läänemaa Ühisgümnaasium
Klassitäis lapsi jääb Noarootsi gümnaasiumi ukse taha
[caption id="attachment_450708" align="alignnone" width="1920"]
Noarootsis antud haridust tähistab kooli ees hariduspuu. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Noarootsi gümnaasiumisse pürib üle 30 lapse rohkem, kui kohti jätkub.
Läinud nädalal käis katsetel 90 põhikoolilõpetanut, kes läbisid vestluse eesti ja inglise keeles. Loevad ka eesti keele ja matemaatikaeksami hinded. „Vastu võtame 56 ehk kaks klassitäit,” ütles Noarootsi gümnaasiu
Noarootsis antud haridust tähistab kooli ees hariduspuu. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Noarootsi gümnaasiumisse pürib üle 30 lapse rohkem, kui kohti jätkub.
Läinud nädalal käis katsetel 90 põhikoolilõpetanut, kes läbisid vestluse eesti ja inglise keeles. Loevad ka eesti keele ja matemaatikaeksami hinded. „Vastu võtame 56 ehk kaks klassitäit,” ütles Noarootsi gümnaasiu
Abituriendid arutlesid sõnavabaduse ja koolihariduse üle
[caption id="attachment_446516" align="aligncenter" width="1920"]
Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Eile tegi Läänemaal emakeele riigieksamit ligi paarsada koolilõpetajat, neljandik neist olid Haapsalu kutsehariduskeskuse õppurid.
Haapsalu kutsehariduskeskuse raamatupidamise ja bürootöö eriala lõpetaja Marina Bondarenko astus eksamiruumist välja veidi enne kella kahte päeval – eksamitöö kirjutamiseks oli tal kulunud ligi neli tundi. Kuus-seitse õpilast olid lõpetanud juba enne teda. Kutsehariduskeskuse
Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Eile tegi Läänemaal emakeele riigieksamit ligi paarsada koolilõpetajat, neljandik neist olid Haapsalu kutsehariduskeskuse õppurid.
Haapsalu kutsehariduskeskuse raamatupidamise ja bürootöö eriala lõpetaja Marina Bondarenko astus eksamiruumist välja veidi enne kella kahte päeval – eksamitöö kirjutamiseks oli tal kulunud ligi neli tundi. Kuus-seitse õpilast olid lõpetanud juba enne teda. Kutsehariduskeskuse
Noored pälvisid kolm teatripreemiat
[caption id="attachment_443191" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu noorte draamaring. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu noorte huvikeskuse draamaringi ja Läänemaa ühisgümnaasiumi lavakunstikursuse noored pälvisid möödunud nädalavahetusel peetud Põltsamaa miniteatripäevadel kokku kolm auhinda.
Haapsalu noorte huvikeskuse draamaringi lavastus "Iloni pliiatsid joonistavad" pälvis seal 1. laureaadi tiitli
Haapsalu noorte draamaring. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu noorte huvikeskuse draamaringi ja Läänemaa ühisgümnaasiumi lavakunstikursuse noored pälvisid möödunud nädalavahetusel peetud Põltsamaa miniteatripäevadel kokku kolm auhinda.
Haapsalu noorte huvikeskuse draamaringi lavastus "Iloni pliiatsid joonistavad" pälvis seal 1. laureaadi tiitli
Läänemaa koolid on Eesti edukamate seas
[caption id="attachment_444210" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasium on üle-eestilises pingereas samal kohal nagu aasta varem – 19. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa kõige tublimad õppurid käivad Postimeh
Läänemaa ühisgümnaasium on üle-eestilises pingereas samal kohal nagu aasta varem – 19. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa kõige tublimad õppurid käivad Postimeh
Koolilipp – järjepidevuse ja au hoidja
[caption id="attachment_439699" align="alignnone" width="1920"]
Koolilipu üleandmine 1969. aastal. Paremalt esimene kooli direktor Villem Treiman. Foto: Läänemaa ühisgümnaasiumi muuseum[/caption]
Haapsalu gümnaasiumiharidus saab 19. detsembril 106aastaseks. Üheks kooli sümboliks on olnud lipp, mida siinsel gümnaasiumil on aja jooksul olnud mitu.
Koolilipp pole alati olnud iseenesestmõistetav – veel 1920. aastatel see paljudel Eesti koolidel puudus. Lippu peeti auasjaks, mis oli vaja välja teenida. Selle annetajateks olid tavaliselt kooli kunagised õpilased, sest just nemad oskasid kõige paremini kooli hinnata. Ka Läänemaa ühisgümnaasiumi lipp sündis vilistlaste kingitusena ja see oli sümboolne tunnustus ja auavaldus kodukoolile.
Kes täpsemalt koolilipu kujundas, pole teada. Häid kunstnikke oli ju vilistlaste hulgas mitmeid. Säilinud on kooli vilistlaskogu esimehe Albert Soosaare kiri 11. oktoobrist 1933 haridus- ja sotsiaalministeeriumi koolivalitsusele. Selles teatati plaanist kinkida Läänemaa ühisgümnaasiumi
Koolilipu üleandmine 1969. aastal. Paremalt esimene kooli direktor Villem Treiman. Foto: Läänemaa ühisgümnaasiumi muuseum[/caption]
Haapsalu gümnaasiumiharidus saab 19. detsembril 106aastaseks. Üheks kooli sümboliks on olnud lipp, mida siinsel gümnaasiumil on aja jooksul olnud mitu.
Koolilipp pole alati olnud iseenesestmõistetav – veel 1920. aastatel see paljudel Eesti koolidel puudus. Lippu peeti auasjaks, mis oli vaja välja teenida. Selle annetajateks olid tavaliselt kooli kunagised õpilased, sest just nemad oskasid kõige paremini kooli hinnata. Ka Läänemaa ühisgümnaasiumi lipp sündis vilistlaste kingitusena ja see oli sümboolne tunnustus ja auavaldus kodukoolile.
Kes täpsemalt koolilipu kujundas, pole teada. Häid kunstnikke oli ju vilistlaste hulgas mitmeid. Säilinud on kooli vilistlaskogu esimehe Albert Soosaare kiri 11. oktoobrist 1933 haridus- ja sotsiaalministeeriumi koolivalitsusele. Selles teatati plaanist kinkida Läänemaa ühisgümnaasiumi
Gümnasistidest tulid korvpallimeistriteks LÜG ja HKHK
[gallery ids="438780,438781"]
Kolmapäeval selgitati Haapsalu Wiedemanni spordihoones Läänemaa gümnaasiumite korvpallimeistrid. Võidu viisid koju Läänemaa ühisgümnaasiumi neiud ja Haapsalu kutsehariduskeskuse noormehed.
Gümnasistide maakonna korvapallimeistrivõistlustel osalesid Kullamaa keskkool, Noarootsi gümnaasium (NG), Haapsalu kutsehariduskeskus (HKHK) ja Läänemaa ühisgümnaasium (LÜG), viimane kahe neidude ja kahe noormeeste võistkonnaga.
Neidudest võitis esikoha
1
LÜGi Playback – meeleolukas õhtu Jaagup Kreemi, Kalle Sepa ja teistega
[gallery ids="438170,438171,438172,438173,438174,438175,438176,438177,438178,438179,438180,438181,438182,438183,438184,438185,438186,438187,438188,438189,438190,438191,438192,438193,438194,438195,438196,438197,438198,438199,438200,438201,438202,438203,438204,438205,438206,438207,438208,438209,438210,438211,438212"]
Neljapäeva õhtul käis Läänemaa ühisgümnaasiumi aula lavalt läbi terve plejaad rohkem või vähem tuntud artiste, sest toimus suurejooneline aritistide jäljendamisvõistlus Playback gala.
Kindlat teemat osalejatele ette antud ei olnud, mis andis võimaluse täiesti kastist välja mõelda ja tõesti, etteasteid oli seinast seina ehk muusikalist rokini.
Nagu tavaks on saanud, iseloomustavad LÜGi Playbacki võimas produktsioon, säravad õhtujuhid, värvikas žürii– nii oli see ka sel aastal.
Tänavu olid õhtujuhtideks olid Roger Ase ja Karmo Einman. Žürii liikmed olid aga üks nimekam kui teine: vilistlaste esindajana näitleja Karmel Naudr
Noored pakkusid ettevõtetele ideid
[caption id="attachment_436837" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa ühisgümnaasiumi noorte majandusprojekt. Miia Krips[/caption]
Teisipäeval esitlesid Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) ja Tallinna 32. keskkooli õpilased LÜGi saalis oma ideid, kuidas suurendada nende valitud Läänemaa ettevõtetes nõudlust.
Tegemist oli kahe kooli esimese seda laadi ühisettevõtmisega, kuid koostööle aitas kaasa see, et kummagi kooli õpetajad olid varem koos mitmeid projekte läbi viinud. Idee sündis õpetajate tõdemusest, et majandusõppes on oluline juba alguses midagi ise päriselt teha, sest nii saavad õpilased kõige paremini aru, kuidas majandus toimib. Projekti aitasid läbi viia LÜGi majandusõpetaja Imbi Raudkivi, Kiltsi Majandustrefi üks eestvedajaid Svea Stamberg ning Tallinna 32. keskkooli maj
Läänemaa ühisgümnaasiumi noorte majandusprojekt. Miia Krips[/caption]
Teisipäeval esitlesid Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) ja Tallinna 32. keskkooli õpilased LÜGi saalis oma ideid, kuidas suurendada nende valitud Läänemaa ettevõtetes nõudlust.
Tegemist oli kahe kooli esimese seda laadi ühisettevõtmisega, kuid koostööle aitas kaasa see, et kummagi kooli õpetajad olid varem koos mitmeid projekte läbi viinud. Idee sündis õpetajate tõdemusest, et majandusõppes on oluline juba alguses midagi ise päriselt teha, sest nii saavad õpilased kõige paremini aru, kuidas majandus toimib. Projekti aitasid läbi viia LÜGi majandusõpetaja Imbi Raudkivi, Kiltsi Majandustrefi üks eestvedajaid Svea Stamberg ning Tallinna 32. keskkooli maj
Inspireerivad noored Wiedemanni tänaval – lõppes monarhinädal
[caption id="attachment_436268" align="alignnone" width="1920"]
Monarhikandidaadid Angela Meeles (vasakult), Jegor Kopanev, Markus Põru, Kaspar Plans ja Karen Loorens. Homme selgub, kes neist monarhiks kuulutatakse. Foto: Miia Krips[/caption]
Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) iga-aastane traditsioon on uue monarhi valimine. Tänavu valitakse juba 12. monarh.
Eelmisel kolmapäeval alanud LÜGi monarhinädalal peavad viis tänavust monarhikandidaati lahendama mitmeid ülesandeid ja pidama debatte nii omavahel kui ka õpetajatega.
Nädal algas kandidaatide tutvustamisega. Selleks tegid kandidaadid endast lühivideod, mille maksimaalne pikkus võis olla minut ja 9 sekundit.
Monarhikandidaadid Angela Meeles (vasakult), Jegor Kopanev, Markus Põru, Kaspar Plans ja Karen Loorens. Homme selgub, kes neist monarhiks kuulutatakse. Foto: Miia Krips[/caption]
Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) iga-aastane traditsioon on uue monarhi valimine. Tänavu valitakse juba 12. monarh.
Eelmisel kolmapäeval alanud LÜGi monarhinädalal peavad viis tänavust monarhikandidaati lahendama mitmeid ülesandeid ja pidama debatte nii omavahel kui ka õpetajatega.
Nädal algas kandidaatide tutvustamisega. Selleks tegid kandidaadid endast lühivideod, mille maksimaalne pikkus võis olla minut ja 9 sekundit. 
Läänlased käisid võrokate peol
[gallery ids="427216,427214"]
Haapsalu põhikooli lastekoor ja Läänemaa ühisgümnaasiumi noorte segakoor otsustasid võtta kätte ja õppida suurte laulupidude vahelisel ajal ära hoopis võrokeelsed laulud, et osaleda võrokate laulupeol Uma Pido.
Kuues võrokeelne laulupidu Uma Pido toimus sedapuhku 1. juunil Põlvas Intsikurmu laululaval ja tõi kokku rekordilised 3900 esinejat. Suurem osa osalejatest olid Lõuna-Eestist ja mõned ka pealinnast, aga Eesti kooridest olid kaks Haapsalu koolikoori ilmselt kõige kaugemalt tulijad. Kõige kaugem tulija oli võrokeste peol aga Euroopa Eesti segakoor.