Silt: Läänemaa Ühisgümnaasium
Koolilipp – järjepidevuse ja au hoidja
[caption id="attachment_439699" align="alignnone" width="1920"]
Koolilipu üleandmine 1969. aastal. Paremalt esimene kooli direktor Villem Treiman. Foto: Läänemaa ühisgümnaasiumi muuseum[/caption]
Haapsalu gümnaasiumiharidus saab 19. detsembril 106aastaseks. Üheks kooli sümboliks on olnud lipp, mida siinsel gümnaasiumil on aja jooksul olnud mitu.
Koolilipp pole alati olnud iseenesestmõistetav – veel 1920. aastatel see paljudel Eesti koolidel puudus. Lippu peeti auasjaks, mis oli vaja välja teenida. Selle annetajateks olid tavaliselt kooli kunagised õpilased, sest just nemad oskasid kõige paremini kooli hinnata. Ka Läänemaa ühisgümnaasiumi lipp sündis vilistlaste kingitusena ja see oli sümboolne tunnustus ja auavaldus kodukoolile.
Kes täpsemalt koolilipu kujundas, pole teada. Häid kunstnikke oli ju vilistlaste hulgas mitmeid. Säilinud on kooli vilistlaskogu esimehe Albert Soosaare kiri 11. oktoobrist 1933 haridus- ja sotsiaalministeeriumi koolivalitsusele. Selles teatati plaanist kinkida Läänemaa ühisgümnaasiumi
Koolilipu üleandmine 1969. aastal. Paremalt esimene kooli direktor Villem Treiman. Foto: Läänemaa ühisgümnaasiumi muuseum[/caption]
Haapsalu gümnaasiumiharidus saab 19. detsembril 106aastaseks. Üheks kooli sümboliks on olnud lipp, mida siinsel gümnaasiumil on aja jooksul olnud mitu.
Koolilipp pole alati olnud iseenesestmõistetav – veel 1920. aastatel see paljudel Eesti koolidel puudus. Lippu peeti auasjaks, mis oli vaja välja teenida. Selle annetajateks olid tavaliselt kooli kunagised õpilased, sest just nemad oskasid kõige paremini kooli hinnata. Ka Läänemaa ühisgümnaasiumi lipp sündis vilistlaste kingitusena ja see oli sümboolne tunnustus ja auavaldus kodukoolile.
Kes täpsemalt koolilipu kujundas, pole teada. Häid kunstnikke oli ju vilistlaste hulgas mitmeid. Säilinud on kooli vilistlaskogu esimehe Albert Soosaare kiri 11. oktoobrist 1933 haridus- ja sotsiaalministeeriumi koolivalitsusele. Selles teatati plaanist kinkida Läänemaa ühisgümnaasiumi
Gümnasistidest tulid korvpallimeistriteks LÜG ja HKHK
[gallery ids="438780,438781"]
Kolmapäeval selgitati Haapsalu Wiedemanni spordihoones Läänemaa gümnaasiumite korvpallimeistrid. Võidu viisid koju Läänemaa ühisgümnaasiumi neiud ja Haapsalu kutsehariduskeskuse noormehed.
Gümnasistide maakonna korvapallimeistrivõistlustel osalesid Kullamaa keskkool, Noarootsi gümnaasium (NG), Haapsalu kutsehariduskeskus (HKHK) ja Läänemaa ühisgümnaasium (LÜG), viimane kahe neidude ja kahe noormeeste võistkonnaga.
Neidudest võitis esikoha
1
LÜGi Playback – meeleolukas õhtu Jaagup Kreemi, Kalle Sepa ja teistega
[gallery ids="438170,438171,438172,438173,438174,438175,438176,438177,438178,438179,438180,438181,438182,438183,438184,438185,438186,438187,438188,438189,438190,438191,438192,438193,438194,438195,438196,438197,438198,438199,438200,438201,438202,438203,438204,438205,438206,438207,438208,438209,438210,438211,438212"]
Neljapäeva õhtul käis Läänemaa ühisgümnaasiumi aula lavalt läbi terve plejaad rohkem või vähem tuntud artiste, sest toimus suurejooneline aritistide jäljendamisvõistlus Playback gala.
Kindlat teemat osalejatele ette antud ei olnud, mis andis võimaluse täiesti kastist välja mõelda ja tõesti, etteasteid oli seinast seina ehk muusikalist rokini.
Nagu tavaks on saanud, iseloomustavad LÜGi Playbacki võimas produktsioon, säravad õhtujuhid, värvikas žürii– nii oli see ka sel aastal.
Tänavu olid õhtujuhtideks olid Roger Ase ja Karmo Einman. Žürii liikmed olid aga üks nimekam kui teine: vilistlaste esindajana näitleja Karmel Naudr
Noored pakkusid ettevõtetele ideid
[caption id="attachment_436837" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa ühisgümnaasiumi noorte majandusprojekt. Miia Krips[/caption]
Teisipäeval esitlesid Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) ja Tallinna 32. keskkooli õpilased LÜGi saalis oma ideid, kuidas suurendada nende valitud Läänemaa ettevõtetes nõudlust.
Tegemist oli kahe kooli esimese seda laadi ühisettevõtmisega, kuid koostööle aitas kaasa see, et kummagi kooli õpetajad olid varem koos mitmeid projekte läbi viinud. Idee sündis õpetajate tõdemusest, et majandusõppes on oluline juba alguses midagi ise päriselt teha, sest nii saavad õpilased kõige paremini aru, kuidas majandus toimib. Projekti aitasid läbi viia LÜGi majandusõpetaja Imbi Raudkivi, Kiltsi Majandustrefi üks eestvedajaid Svea Stamberg ning Tallinna 32. keskkooli maj
Läänemaa ühisgümnaasiumi noorte majandusprojekt. Miia Krips[/caption]
Teisipäeval esitlesid Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) ja Tallinna 32. keskkooli õpilased LÜGi saalis oma ideid, kuidas suurendada nende valitud Läänemaa ettevõtetes nõudlust.
Tegemist oli kahe kooli esimese seda laadi ühisettevõtmisega, kuid koostööle aitas kaasa see, et kummagi kooli õpetajad olid varem koos mitmeid projekte läbi viinud. Idee sündis õpetajate tõdemusest, et majandusõppes on oluline juba alguses midagi ise päriselt teha, sest nii saavad õpilased kõige paremini aru, kuidas majandus toimib. Projekti aitasid läbi viia LÜGi majandusõpetaja Imbi Raudkivi, Kiltsi Majandustrefi üks eestvedajaid Svea Stamberg ning Tallinna 32. keskkooli maj
Inspireerivad noored Wiedemanni tänaval – lõppes monarhinädal
[caption id="attachment_436268" align="alignnone" width="1920"]
Monarhikandidaadid Angela Meeles (vasakult), Jegor Kopanev, Markus Põru, Kaspar Plans ja Karen Loorens. Homme selgub, kes neist monarhiks kuulutatakse. Foto: Miia Krips[/caption]
Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) iga-aastane traditsioon on uue monarhi valimine. Tänavu valitakse juba 12. monarh.
Eelmisel kolmapäeval alanud LÜGi monarhinädalal peavad viis tänavust monarhikandidaati lahendama mitmeid ülesandeid ja pidama debatte nii omavahel kui ka õpetajatega.
Nädal algas kandidaatide tutvustamisega. Selleks tegid kandidaadid endast lühivideod, mille maksimaalne pikkus võis olla minut ja 9 sekundit.
Monarhikandidaadid Angela Meeles (vasakult), Jegor Kopanev, Markus Põru, Kaspar Plans ja Karen Loorens. Homme selgub, kes neist monarhiks kuulutatakse. Foto: Miia Krips[/caption]
Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) iga-aastane traditsioon on uue monarhi valimine. Tänavu valitakse juba 12. monarh.
Eelmisel kolmapäeval alanud LÜGi monarhinädalal peavad viis tänavust monarhikandidaati lahendama mitmeid ülesandeid ja pidama debatte nii omavahel kui ka õpetajatega.
Nädal algas kandidaatide tutvustamisega. Selleks tegid kandidaadid endast lühivideod, mille maksimaalne pikkus võis olla minut ja 9 sekundit. 
Läänlased käisid võrokate peol
[gallery ids="427216,427214"]
Haapsalu põhikooli lastekoor ja Läänemaa ühisgümnaasiumi noorte segakoor otsustasid võtta kätte ja õppida suurte laulupidude vahelisel ajal ära hoopis võrokeelsed laulud, et osaleda võrokate laulupeol Uma Pido.
Kuues võrokeelne laulupidu Uma Pido toimus sedapuhku 1. juunil Põlvas Intsikurmu laululaval ja tõi kokku rekordilised 3900 esinejat. Suurem osa osalejatest olid Lõuna-Eestist ja mõned ka pealinnast, aga Eesti kooridest olid kaks Haapsalu koolikoori ilmselt kõige kaugemalt tulijad. Kõige kaugem tulija oli võrokeste peol aga Euroopa Eesti segakoor.
Noored lõid paeluvaid töökohti
[gallery ids="425889,425890,425885,425892,425886,425887,425888,425893,425894,425895"]
Sel õppeaastal said Läänemaa ühisgümnaasiumi noored esimest korda õppida majandust teisiti kui tavapäraselt koolipingis.
16 gümnaasiumiõpilast kohtus üheksal korral endises keskkonnaameti majas Kiltsi majandustrefil, kus noored pidid välja mõtlema uusi kõrgelt tasustatud töökohti, mis neid Läänemaale tagasi tooks. Töökohtade väljamõtlemisel lähtusid noorte oma huvialadest ja väljamõeldud töökohtade tutvustamiseks pidid noored maalima oma idee vanadele ustele, mida kasutati viimasel kohtumisel oma idee tutvustamiseks.
Haapsalus olid koos aasta koolide noored
[caption id="attachment_424833" align="alignnone" width="1920"]
Aasta koolide gümnasistid Haapsalus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Reedel ja laupäeval kohtusid Läänemaa ühisgümnaasiumis (LÜG) kolme aasta kooli tiitli saanud gümnaasiumi õpilased: lisaks Haapsalu omadele ka Võru gümnaasiumi ja Tallinna 32. kooli noored.
Reede pärastlõunal saadi kokku Wiedemanni spordihoones, kus noored mängisid võrkpalli, pimevõrkpalli ja spikeball’i.
Aasta koolide gümnasistid Haapsalus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Reedel ja laupäeval kohtusid Läänemaa ühisgümnaasiumis (LÜG) kolme aasta kooli tiitli saanud gümnaasiumi õpilased: lisaks Haapsalu omadele ka Võru gümnaasiumi ja Tallinna 32. kooli noored.
Reede pärastlõunal saadi kokku Wiedemanni spordihoones, kus noored mängisid võrkpalli, pimevõrkpalli ja spikeball’i. 
Läänemaa ühisgümnaasiumi pürib 145 noort
[caption id="attachment_363558" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa ühisgümnaasium. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Eile käis Läänemaa ühisgümnaasiumis vastuvõtukatsetel 145 noort, seda on 20 võrra rohkem kui mullu.
Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Gina Metssalu ütles Lääne Elule, et senise kolme klassitäie asemel võib kool seekord vastu võtta neli klassitäit kümnendikke.
Läänemaa ühisgümnaasium. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Eile käis Läänemaa ühisgümnaasiumis vastuvõtukatsetel 145 noort, seda on 20 võrra rohkem kui mullu.
Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Gina Metssalu ütles Lääne Elule, et senise kolme klassitäie asemel võib kool seekord vastu võtta neli klassitäit kümnendikke. 
Lavastus Elin Toonast: lugu peategelase silme all
[caption id="attachment_423582" align="alignnone" width="1920"]
Kirjanik Elin Toona tänas pärast etendust näitlejaid. Kaire Reiljan[/caption]
Kolmapäeval sai Läänemaa ühisgümnaasiumis näha kirjanik Elin Toona elulool põhinevat näidendit „Elin Toona lapsepõlvelugu paguluses“.
Loo, mille lavastas Eva Kalbus, jutustas teatritrupp KOKK ehk Kunstiliselt On Kõik Korrektne. Laval olid kahe kooli, Tallinna 32. keskkooli ja Tallinna saksa gümnaasiumi õpilased.
Kui tihti kipuvad ajalool põhinevad lavastused, filmid ja raamatud olema noorte seas ebapopulaarsed, sest neis ei leidu midagi ligitõmbavat, siis selle lavastuse puhul olid noorte arvamused vastupidised. Klassikalises lavastuses näeb tavaliselt näitlejaid lugu jutustamas, kuid Kalbuse omas oli kasutatud eraldiseisvat tegelast – jutustajat. Küsides kaasõpilastelt, mis lavastuse juures eriliselt silma jäi, vastas enamik, et selleks oli just jutustaja. Tõsteti esile, et jutustaja kasutamine oli põnevalt lahendatud, et ta oli nii hingega asja juures ja roll oli väga hästi tehtud. „See, kuidas oli kasutatud noort ja vanemat Elinit – vanem Elin rääkis põhilugu oma noorusest ja noor Elin viibis parasjagu selles ajas,” kirjeldas üks pealtvaatajatest. Tänu jutustajale, kes rääkis detailidest ja andis selge ülevaate, oli lavastust kerge mõista.
Vahel on ajalooteemalises loos asjadest raske aru saada ja nende mõtet tabada, kuid selles lavastuses oli see tänu kostüümidele lihtne. Igal tegelaskujul olid seljas ajastule vastavad riided ning see andis edasi arusaama, et lavastus tõesti põhineb päriselul.
Kirjanik Elin Toona tänas pärast etendust näitlejaid. Kaire Reiljan[/caption]
Kolmapäeval sai Läänemaa ühisgümnaasiumis näha kirjanik Elin Toona elulool põhinevat näidendit „Elin Toona lapsepõlvelugu paguluses“.
Loo, mille lavastas Eva Kalbus, jutustas teatritrupp KOKK ehk Kunstiliselt On Kõik Korrektne. Laval olid kahe kooli, Tallinna 32. keskkooli ja Tallinna saksa gümnaasiumi õpilased.
Kui tihti kipuvad ajalool põhinevad lavastused, filmid ja raamatud olema noorte seas ebapopulaarsed, sest neis ei leidu midagi ligitõmbavat, siis selle lavastuse puhul olid noorte arvamused vastupidised. Klassikalises lavastuses näeb tavaliselt näitlejaid lugu jutustamas, kuid Kalbuse omas oli kasutatud eraldiseisvat tegelast – jutustajat. Küsides kaasõpilastelt, mis lavastuse juures eriliselt silma jäi, vastas enamik, et selleks oli just jutustaja. Tõsteti esile, et jutustaja kasutamine oli põnevalt lahendatud, et ta oli nii hingega asja juures ja roll oli väga hästi tehtud. „See, kuidas oli kasutatud noort ja vanemat Elinit – vanem Elin rääkis põhilugu oma noorusest ja noor Elin viibis parasjagu selles ajas,” kirjeldas üks pealtvaatajatest. Tänu jutustajale, kes rääkis detailidest ja andis selge ülevaate, oli lavastust kerge mõista.
Vahel on ajalooteemalises loos asjadest raske aru saada ja nende mõtet tabada, kuid selles lavastuses oli see tänu kostüümidele lihtne. Igal tegelaskujul olid seljas ajastule vastavad riided ning see andis edasi arusaama, et lavastus tõesti põhineb päriselul.