Silt: Lääne-Nigula volikogu

[caption id="attachment_434949" align="alignnone" width="696"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus loodab, et kasu ümberkorraldusest on suurem kui palgakulude kokkuhoid. Foto Urmas Lauri.[/caption] Neljapäeval volikogus kinnitatud põhimäärus lubab Lääne-Nigula vallal loobuda kaheksast osavallavanemast ja panna valda juhtima kolm piirkonnajuhti koos kolme halduriga. Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus ütles, et määruse muudatus lõi eelduse osavaldade reformiks.

[caption id="attachment_422180" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu tahab tänasel istungil likvideerida volikogu külaelukomisjoni. „Põhipõhjus on see, et külaelukomisjon pole kolme aasta jooksul käima läinud, ütles Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus.

[caption id="attachment_424160" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula valla eelarvest kulub vallavolikogu, osavallakogude ja komisjonide liikmete peale 125 000 eurot aastas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi Haapsalus saab volikogu liige üle kahe korra rohkem raha kui naaberomavalitsuses, maksab volikogu elaniku kohta kõige rohkem Lääne-Nigulas. „Meid eristab see, et meil on kaheksa osavallakogu, mis tõstab kulusid,“ märkis Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Osavallakogu liige saab istungi eest 40 eurot, esimees 100 eurot. Volikogu esimehe kuupalk on 1200 eurot, volikogu liige saab istungi eest 100 eurot, volikogu komisjoni esimees 150 eurot ja liige 50 eurot

[gallery ids="416749,416750,416751,416752,416753,416754,416755,416756,416757,416758,416759,416760,416762,416763,416764,416766,416767,416768,416769,416770"] Neljapäeval üllatas Linnamäel Oru kultuurisaalis istungit pidavat Lääne-Nigula vallavolikogu jõuluvana. "Mis te siin täna arutasite," uuris jõuluvana. "Rääkisime raamatukogust, siis rääkisime eelarvest," ütles volikogu esimees Mikk Lõhmus. "Ma kutsun kõigepealt Janno siia," osutas jõuluvana seina ääres istuvale vallavanemale Janno Randmaale. "Ja võta oma päkapikud ka kaasa. Palju sul neid on?" "Terve seinaäär on täis," viitas Randmaa osavallavanematele ja osakondade juhatajatele.

[caption id="attachment_414293" align="alignnone" width="1920"] Palivere Pikajalamäe teenindushoone saab varsti katuse peale. Foto Urmas Lauri[/caption] Kuigi Lääne-Nigula vald vähendas Pikajalamäe turismi- ja spordikeskuse rahastamisel omaosalust 160 000 eurolt 40 000 eurole, ei takista otsus keskuse olmehoone valmimist. Lääne-Nigula volikogu otsustas neljapäeval üksmeelselt vähendada Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse arendamiseks ellu viidava projekti kaasfinantseerimist neli korda.

[caption id="attachment_412725" align="alignnone" width="1920"] Kolm Lääne-Nigula volikogu liiget hääletas eelarvestrateegia vastu. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula eelarvestrateegia põhimõte on, et kui saame, siis teeme – strateegia kohaselt enne 2027. aastat midagi suurt teha ei saagi. Lääne-Nigula vallavolikogu on üldjoontes sellise lähenemisega nõus, kuid vastasrinnas on ka neid, kes arvavad, et valla majanduslik seis on palju parem, kui seda praegu näidatakse, mis omakorda tähendab, et investeeringute plaani saaks ellu viima hakata varem.

[caption id="attachment_410806" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula volikogu kiitis Risti tuulepargi heaks neljapäevasel istungil. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu oli neljapäeval seda meelt, et Risti tuulepark võib tulla. Selle poolt oli 16 ja vastu seitse volikoguliiget. Lääne-Nigula vallavolikogu kiitis neljapäeval heaks Risti tuulepargi eriplaneeringu esimese etapi, mis võimaldaks tulevikus püstitada sinna 25 tuulikut kõrgusega kuni 270 meetrit. Vallavanem Janno Randmaa rääkis volikogu liikmetele, et eelnõusse on tehtud mõningaid kosmeetilisi muudatusi. Näiteks alguses plaanitud 290meetriste tuulikute asemel on nende maksimumkõrguseks nüüd 270 meetrit, tuugenite arvu on vähendatud 30 pealt 25 tuulikuni. „Kui nüüd eriplaneeringuga edasi läheme, saame veelgi selgust juurde, kui kõrged tuulikud meile sobivad, milline on nende mõju piirkonna eluolule ja kuidas nad peavad andma kasu kohalikule kogukonnale. Ümberkaudsed asulad peaksid tunnetama, et see ka annab midagi, mitte ainult ei võta ära,” lausus Randmaa. Vallavanema sõnul on võimalik, et lisaks Enefit Greenile tehakse koostööd ka teiste arendajatega. „Peame tegema vallavalitsuse ja juhtivkomisjoni liikmetega tõsise arutelu, kuidas me selle valiku enda jaoks kujundame. Kui on arendajaid, kel on tõsine huvi, miks peaksime siis neid kõrvale jätma, kui nad on nõus panustama piirkonna arengusse,” nentis Randmaa.