Avakülg Tags Lääne Elu 30

Silt: Lääne Elu 30

Aleksei Lotman: Matsalule mõeldes – veidi vähem kui kolm aastakümmet

[caption id="attachment_142219" align="alignnone" width="787"] Aleksei Lotman. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kui ma 1991. aastal Matsallu tööle ja elama tulin, oli NSV Liidu lagunemine juba alanud. Repressiivaparaadi ebaõnnestunud katseni lagunemist jõuga takistada ja sellele kohe järgnenud Eesti iseseisvuse ametliku taastamiseni oli jäänud vähem kui kuu. Majandus oli kiires muutumises ja muutumas oli ka selle tasakaalustamiseks hädavajalik keskkonnakaitsekorraldus.

Silvia Urgas: mitte keegi ei pea elama Tallinnas

[caption id="attachment_184334" align="alignnone" width="1024"] Silvia Urgas. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Öeldakse, et tuleb kuulata oma südame häält. Südame hääl ütleb mulle vahepeal väga lolle asju. Näiteks et peaks keskööl jäätist sööma või kirjutamise asemel sarju vaatama. Südame hääl ei käsi mul ka mitte kunagi koristada ega nõusid pesta. Nii et olen päris ammu loobunud tema pimesi järgimisest, välja arvatud mõningatel erandlikel juhtudel. Südame hääl kipub mind päris tihti rappa juhatama.

Madiken Kütt: Läänemaa rippumatud häälekandjad

[caption id="attachment_278685" align="alignnone" width="1510"] Madiken Kütt. Foto: Arvo Tarmula[/caption] 1920ndatel tekkinud vaba ajakirjanduse ajajärk Eestis kestis autoritaarse riigipöördeni 1934. Selle aja jooksul ilmus Läänemaal neli omavahel teravaid sulesõnu pidanud maakonnalehte, millest püsima jäi üks: Lääne Elu.

Hasardi ja põnevusega tehtud leht

[caption id="attachment_278667" align="alignnone" width="760"] Sven Saun[/caption] Sven Saun töötas Lääne Elus aastail 1989–1990 ja 1997–2004. Praegu on ta vabakutseline keeletoimetaja Tallinnas. See on Lääne Elu alguslugu nii, nagu tema seda mäletab.

Ene Pajula: kolmkümmend aastat kõrvuti ja risti-rästi

[caption id="attachment_189434" align="alignnone" width="516"] Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kolisin Haapsallu 2. juulil 1989 ja kümne päeva pärast ilmus esimene Lääne Elu. Nii oleme kõrvuti kulgenud ja meil on nii mõndagi ühist, mõlemal vähemasti sama tähtpäev tähistada. Viimasel ajal on meie teed järjest rohkem ka ristunud ja mul on selle üle hea meel.

Erkki Bahovski: väikeriigil ei tohiks olla mitut välispoliitikat

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Välispoliitikat defineeritakse üldiselt kui instrumenti, millega riik edendab ja kaitseb oma huve väljaspool riigipiire. Seda muidugi üldiselt, sest üleilmastumine on teinud ka sellesse klassikalisse definitsiooni oma korrektiivid: riigi huve tuleb edendada ja kaitsta ka riigipiiride sees ning tihti pole riigipiirid olulised ehk välispoliitika on segunenud sisepoliitikaga ja vastupidi.

Juhan Hepner: Läänemaal on lehega vedanud

[caption id="attachment_278690" align="alignnone" width="6000"] Eesti rahvusringhäälingu Läänemaa korrespondent Juhan Hepner alustas ajakirjanikutööd Lääne Elus. Arvo Tarmula[/caption] Lääne Elu sai kolmekümneaastaseks. Eesti muutlikul meediaturul on see korralik saavutus, sest tegemist on ikkagi vanima erakätes lehega, mis on jäänud iseseisvaks ega ole end mõnele suurele meediagrupile maha müünud. Minu tutvus Lääne Elu toimetusega sai alguse ühel sombusel talvehommikul 2014. aasta alguses, kui ma nägin kuulutust, kus otsiti reporterit.

Arne Veske: Lääne Elu teeb mulle rõõmu, aga äri see ei ole

[caption id="attachment_266712" align="alignnone" width="6000"] Lääne Elu asutaja ja kaasomanik Arne Veske oma töölaua taga. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kuidas juhtus, et sinust sai Lääne Elu asutaja ja omanik? Kõik algas tutvusest Andres Ammasega. Kuidagi sattusin laulma Heleri koori, mida Andres dirigeeris. Andres otsis sinna mehi, ju me mingis seltskonnas sellest rääkisime. Laulsime seal mõlemad koos abikaasaga. Nii saime Andresega lähemalt tuttavaks.

Kaire Reiljan – ajaloolase südamega ajakirjanik

[caption id="attachment_278683" align="alignnone" width="1365"] Lääne Elu pesamunast Kaire Reiljaniston sirgunud toimetuse alustala. Eduard Laur[/caption] Lääne Elu toimetuses on lehe loomisest saadik töötanud kaks inimest. Üks on fotograaf Arvo Tarmula ning teine reporter ja toimetaja Kaire Reiljan. „Ma ei ole kunagi tahtnud olla ajakirjanik, vaid ikka ajaloolane,” tunnistab 1990. aastal Lääne Ellu tööle asunud Kaire Reiljan. On ajakirjanikke, kes lahutavad end teistest inimestest nähtamatu müüriga ja räägivad seejuures vajadusest olla sõltumatu. Kaire Reiljan, vastupidi, on haapsallastega nii läbi põimunud, et neist ei oska teda keegi lahti harutada. Tema näib tundvat kõiki ja teised teda.

Lääne Elu peasiht oli aidata kaasa Eesti vabariigi taastamisele

[caption id="attachment_278687" align="alignnone" width="818"] Lääne Elu toimetus Saue tänava õuel esimest sünnipäeva tähistamas: Vilma Höövel (vasakult), Mati Puhm, Arvo Tarmula, Andres Ammas, Heli Tammik, Kaire Reiljan, Arne Veske ja Anneli Ammas. Arhiiv[/caption] Lääne Elu on Eesti uuemas ajakirjandusloos vanim järjepidevalt ilmuv sõltumatu ajaleht. Eesti Ekspress hakkas ilmuma paar kuud hiljem. Sven Saun, Lääne Elu kunagine toimetaja, mäletab, kuidas seisis koos Läänlase ajakirjanikuga trükimasina kõrval, mis 1989. aastal trükkis Lääne Elu esimest numbrit. „Üle kümne numbri ma ei ennusta,” lausus kolleeg Läänlasest. „Hea, kui sellenigi jõuab.” Paljud olid Lääne Elu tuleviku suhtes niisama skeptilised. Arvati, et tuleb üks väike ajutine asi. Nüüdseks on sellest 30 aastat. Laupäeval ilmus Lääne Elu 4324. number.