Silt: Kulno Rehkalt
Läänemaa jahimeestel tuleb katku ennetamiseks küttida ligi 1200 metssiga
[caption id="attachment_353350" align="alignnone" width="1920"]
Kulno Rehkalt. Foto: erakogu[/caption]
Läänemaa jahimeestel tuleb seakatku ennetamiseks küttida ligi 1200 metssiga. Kuigi viirus pole veel piirkonda jõudnud, on jahindusorganisatsioonid ja seakasvatajad valvel – kogemus aastatetagusest puhangust on jätnud oma jälje.
„Praegu on Läänemaa ala seakatkust puutumata,” kinnitas Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Tema sõnul on keskkonnaameti kehtestatud küttimisnormide järgi Läänemaal vaja küttida vähemalt 1200 metssiga – see tähendab, et iga tuhande hektari kohta võib jääda kolm looma. Läänemaal on jahimaid kokku ligikaudu 200 000 hektarit.
Metssigade arvukuse madalal hoidmine aitab Rauna sõnul seakatku levikut ära hoida.
Seakatk on mets- ja kodusigadele surmav viirushai
Kulno Rehkalt. Foto: erakogu[/caption]
Läänemaa jahimeestel tuleb seakatku ennetamiseks küttida ligi 1200 metssiga. Kuigi viirus pole veel piirkonda jõudnud, on jahindusorganisatsioonid ja seakasvatajad valvel – kogemus aastatetagusest puhangust on jätnud oma jälje.
„Praegu on Läänemaa ala seakatkust puutumata,” kinnitas Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Tema sõnul on keskkonnaameti kehtestatud küttimisnormide järgi Läänemaal vaja küttida vähemalt 1200 metssiga – see tähendab, et iga tuhande hektari kohta võib jääda kolm looma. Läänemaal on jahimaid kokku ligikaudu 200 000 hektarit.
Metssigade arvukuse madalal hoidmine aitab Rauna sõnul seakatku levikut ära hoida.
Seakatk on mets- ja kodusigadele surmav viirushai
Metskitsede arv on Läänemaal drastiliselt langenud
[caption id="attachment_412618" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Andra Kirna[/caption]
Metskitsede arv on Läänemaal langenud ja mitu jahiseltsi on otsustanud sel hooajal neid üldse mitte küttida. Samal ajal kasvab karude arv.
2022. aastal soovisid Läänemaa jahimehed küttida 840 metskitse, kuid tänavu vaid 169. Langus on veelgi drastilisem, kui arvestada tegelikult kütitud loomade arvu: 2022. aastal kütiti 924 metskitse, mullu kõigest 157. Tänavu soovitas jahindusnõukogu küttida vaid 184 metskitse.
„Sõraliste küttimismäärad on alati olnud soovituslikud, mitte kohustuslikud. Jahimees teab ise kõige paremini, mis tal metsas toimub,” selgitas Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Tema sõnul on ekslik arusaam, justkui juhitaks küttimist ülalt alla. Tegelikkuses lähtutakse küttimismäärade kehtestamisel kohalike jahiseltside soovidest.
„Me ei suru kellelegi midagi peale,” sõnas Raun. „Seltsid küsisid
Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Andra Kirna[/caption]
Metskitsede arv on Läänemaal langenud ja mitu jahiseltsi on otsustanud sel hooajal neid üldse mitte küttida. Samal ajal kasvab karude arv.
2022. aastal soovisid Läänemaa jahimehed küttida 840 metskitse, kuid tänavu vaid 169. Langus on veelgi drastilisem, kui arvestada tegelikult kütitud loomade arvu: 2022. aastal kütiti 924 metskitse, mullu kõigest 157. Tänavu soovitas jahindusnõukogu küttida vaid 184 metskitse.
„Sõraliste küttimismäärad on alati olnud soovituslikud, mitte kohustuslikud. Jahimees teab ise kõige paremini, mis tal metsas toimub,” selgitas Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Tema sõnul on ekslik arusaam, justkui juhitaks küttimist ülalt alla. Tegelikkuses lähtutakse küttimismäärade kehtestamisel kohalike jahiseltside soovidest.
„Me ei suru kellelegi midagi peale,” sõnas Raun. „Seltsid küsisid
Põllumehed taotlesid looduskahju hüvitist
[caption id="attachment_353350" align="alignnone" width="1920"] Kulno Rehkalt. Foto: erakogu[/caption]
Läänemaa põllumehed esitasid PRIA-le üle 30 taotluse, et neile hüvitataks kahju, mille tekitasid rapsile, rüpsile ja suviodrale mullu öökülmad, põud või liigvesi.
„Ikka-ikka küsisime. Praegu on iga kopikas abiks. Eks ta natuke
Kulno Rehkalt. Foto: erakogu[/caption]
Läänemaa põllumehed esitasid PRIA-le üle 30 taotluse, et neile hüvitataks kahju, mille tekitasid rapsile, rüpsile ja suviodrale mullu öökülmad, põud või liigvesi.
„Ikka-ikka küsisime. Praegu on iga kopikas abiks. Eks ta natuke 
Suu- ja sõrataud ähvardab suure kahjuga
[caption id="attachment_446755" align="aligncenter" width="1920"] Andres Vaan. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa loomakasvatajad ütlevad kui ühest suust, et kui Euroopas leviv suu- ja sõrataud peaks Eestisse jõudma, toob see kaasa esialgu arvatust suurema kahju.
„Minister lubas kõik kahjud kinni maksta. Ta ei kujuta ette, mida see tähendab,” ütles Lähtru põllumees Hardi Rehkalt.
Andres Vaan. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa loomakasvatajad ütlevad kui ühest suust, et kui Euroopas leviv suu- ja sõrataud peaks Eestisse jõudma, toob see kaasa esialgu arvatust suurema kahju.
„Minister lubas kõik kahjud kinni maksta. Ta ei kujuta ette, mida see tähendab,” ütles Lähtru põllumees Hardi Rehkalt.
Läänemaa põllumehed ei tohi heidutusjahti pidada
[caption id="attachment_445665" align="alignnone" width="1920"] Rändlindude heidutusjahi teemal lähevad põllumeeste ja ornitoloogiaühingu arvamused lahku. Keskkonnaamet lubab jahti viies maakonnas. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Keskkonnaamet andis loa pidada viies maakonnas suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja Kanada lagle heidutusjahti, et vältida põldudel linnukahju. Läänemaa põllumehed peavad linde peletama aga muul moel.
Heidutusjaht on lubatud Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgeva ja Tartu maakonnas. Eesti läänepoolsetes maakondades, 1. kaitsekategooria liigi väike-laukhane peamisel rändealal, heidutusjahti keskkonnaameti korralduse kohaselt ei lubata, et vältida nende suleliste juhuslikku küttimist.
Lääne Eluga suhelnud põllumajandusettevõtjate sõnul võiks haneliste heidutusjaht olla lubatud k
Rändlindude heidutusjahi teemal lähevad põllumeeste ja ornitoloogiaühingu arvamused lahku. Keskkonnaamet lubab jahti viies maakonnas. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Keskkonnaamet andis loa pidada viies maakonnas suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja Kanada lagle heidutusjahti, et vältida põldudel linnukahju. Läänemaa põllumehed peavad linde peletama aga muul moel.
Heidutusjaht on lubatud Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgeva ja Tartu maakonnas. Eesti läänepoolsetes maakondades, 1. kaitsekategooria liigi väike-laukhane peamisel rändealal, heidutusjahti keskkonnaameti korralduse kohaselt ei lubata, et vältida nende suleliste juhuslikku küttimist.
Lääne Eluga suhelnud põllumajandusettevõtjate sõnul võiks haneliste heidutusjaht olla lubatud k
Jahimehed küttisid kõik lubatud hundid
[caption id="attachment_414361" align="alignnone" width="1920"] Hundijaht. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Tallinna-Haapsalu maanteest lõuna
Hundijaht. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Tallinna-Haapsalu maanteest lõuna
21
Kohus andis jahimeestele vabad käed
[caption id="attachment_440170" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauna sõnul elab maakonnas hinnanguliselt neli hundikarja. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Selle nädala alguses tühistas ringkonnakohus võsavillemitele antud esialgse õiguskaitse, mis oli hundijahi määramata ajaks peatanud.
Läänemaa hundijahi koordinaatori Kulno Rehkalti sõnul näitab hundijahi vaheldumisi keelamine ja lubamine keskkonnaametnike saamatust ja jahti reguleeriva ohjamiskava nõrkust. „Ametnikud selle jama on korraldanud, et niisugused asjad üldse juhtuda said,” ütles Rehkalt.
Kaks kuud tagasi teatas keskkonnaamet, et Eestis tohib alanud jahihooajal küttida 90 hunti. Vähem kui nädala pärast andis Tallinna halduskohus võsavillemitele esialgse õiguskaitse, mida taotles MTÜ Eesti Suurkiskjad juhatuse liige, keskkonna- ja suurkiskjate kaitsja Eleri Lopp.
Kuigi ajutine, sest
Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauna sõnul elab maakonnas hinnanguliselt neli hundikarja. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Selle nädala alguses tühistas ringkonnakohus võsavillemitele antud esialgse õiguskaitse, mis oli hundijahi määramata ajaks peatanud.
Läänemaa hundijahi koordinaatori Kulno Rehkalti sõnul näitab hundijahi vaheldumisi keelamine ja lubamine keskkonnaametnike saamatust ja jahti reguleeriva ohjamiskava nõrkust. „Ametnikud selle jama on korraldanud, et niisugused asjad üldse juhtuda said,” ütles Rehkalt.
Kaks kuud tagasi teatas keskkonnaamet, et Eestis tohib alanud jahihooajal küttida 90 hunti. Vähem kui nädala pärast andis Tallinna halduskohus võsavillemitele esialgse õiguskaitse, mida taotles MTÜ Eesti Suurkiskjad juhatuse liige, keskkonna- ja suurkiskjate kaitsja Eleri Lopp.
Kuigi ajutine, sest
Lõuna-Läänemaal on kõik lubatud hundid kütitud
[caption id="attachment_416262" align="alignnone" width="696"]
Läänemaa metsades luusib nüüd vähem hunte, sest kaheksa neist on jahimehed ära küttinud. KESKKONNAAGENTUUR[/caption]
Kolmapäeval lasti Kullamaa lähistel maha viimane seitsmest Lõuna-Läänemaal küttida lubatud hundist.
Läänemaa metsades luusib nüüd vähem hunte, sest kaheksa neist on jahimehed ära küttinud. KESKKONNAAGENTUUR[/caption]
Kolmapäeval lasti Kullamaa lähistel maha viimane seitsmest Lõuna-Läänemaal küttida lubatud hundist. 
Kiideva ilves sai elupäevi juurde
[caption id="attachment_414637" align="alignnone" width="1000"]
Kiideva ilves jäi tabamata. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Kiideva nuhtlusilvesel on seekord õnnestunud eluga pääseda, sest erandkorras välja antud ilvese laskmise luba lõppes 30. novembriga.
„Jahiloa kehtimise viimasel päeval nähti küll jälgi ja korra sattus ilves ka rajakaamerasse, aga nüüd on ta pääsenud,“ ütles Haapsalu jahiseltsi juhatuse liige Olev Peetris. Ilveseid ei kütita Eestis juba mitu aastat – kui vaja, saab erandkorras loa, aga see kehtib seitse päeva.
Kiideva ilves jäi tabamata. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Kiideva nuhtlusilvesel on seekord õnnestunud eluga pääseda, sest erandkorras välja antud ilvese laskmise luba lõppes 30. novembriga.
„Jahiloa kehtimise viimasel päeval nähti küll jälgi ja korra sattus ilves ka rajakaamerasse, aga nüüd on ta pääsenud,“ ütles Haapsalu jahiseltsi juhatuse liige Olev Peetris. Ilveseid ei kütita Eestis juba mitu aastat – kui vaja, saab erandkorras loa, aga see kehtib seitse päeva. 
Lõuna-Läänemaal on lastud neli hunti
[caption id="attachment_317568" align="alignnone" width="2000"] Hunt. Foto Valeri Štšerbatõh[/caption]
Huntide Lõuna-Läänemaa ohjamisalal on seitsmest küttida lubatud loomast neli juba tabatud.
Kasari jahiseltsi maadel kütiti laupäeval kolm hunti kolmnurgas Rõude-Keskvere-Patsu, teisipäeval tabati veel üks hunt Soonistes. Lõuna-Läänemaa ohjamisala ulatub Paliverest ja Taeblast üle Raplamaa piiri ja kuni Kasari jõeni välja.
Hunt. Foto Valeri Štšerbatõh[/caption]
Huntide Lõuna-Läänemaa ohjamisalal on seitsmest küttida lubatud loomast neli juba tabatud.
Kasari jahiseltsi maadel kütiti laupäeval kolm hunti kolmnurgas Rõude-Keskvere-Patsu, teisipäeval tabati veel üks hunt Soonistes. Lõuna-Läänemaa ohjamisala ulatub Paliverest ja Taeblast üle Raplamaa piiri ja kuni Kasari jõeni välja.