Silt: Kullamaa keskkool

[caption id="attachment_432174" align="aligncenter" width="1920"] Kullamaa keskkooli direktori Kaidi Uueda ajal on gümnaasiumiosa hakanud tasapisi suurenema. Foto:
Urmas Lauri[/caption] Väike Kullamaa keskkool on 18 haridusasutuse hulgas, kus haridus- ja teadusministeerium soovitab lähiaastatel gümnaasiumiosa sulgeda. Lääne-Nigula on üks neid kohalikke omavalitsusi, kellega keskharidust riigistama valmistuva haridus-ja teadusministeeriumi ametnikud kohtusid, et arutada gümnaasiumihariduse tuleviku üle. „Meie ettepanek on, et tuleks kaaluda Kullamaa keskkooli gümnaasiumiastmesse vastuvõtu lõpetamist hiljemalt 2028. aastaks,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Kadi Serbak Lääne Elule. Tule all on kõik alla saja õpilasega gümnaasiumid, mida riik perspektiivikaks ei pea, esimesena võeti pihtide vahele koolid, kus 10.–12. klassis käib alla 50 lapse. Lääne-Nigula valla ainukese gümnaasiumi, Kullamaa keskkooli gümnaasiumiosas õppis tunamullu 30 ja mullu 40 last. Ministeeriumi ettepanekust hoolimata kavatseb kohalik omavalitsus gümnaasiumiosa hoopis kasvatada. Kevadel laekus 10. klassi 23 avaldust, sõelale jäi 14 õpilast. „Mõned sisseastujad teevad augustis lisatesti. Vastuvõtt käib ja lõplik õpilaste arv selgub,” ütles Kullamaa keskkooli direktor Kaidi Uueda. Neli aastat tagasi direktoriks saanud Uueda käe all on kool kasvamas.

[gallery ids="425941,425942,425943,425944,425945,425946,425947,425948,425949,425950,425951,425952,425953,425954,425955,425956,425957,425958,425959,425960,425961,425962"] Reedel väitlesid Kullamaa gümnaasiuminoored oma õpetajatega selle üle, kas tehisintellekti (AI) kasutamine koolides tuleks keelata. Väitlusturniir näitas, et noored on õpetajatele võrdväärsed partnerid. Õpilased esindasid seisukohta, et AI-l kooli asja ei ole ning õpetajad, et see on tänuväärt tööriist noorte ettevalmistamisel tööeluks. Kohtuniku rollis olnud 10. klassi õpilased Mirabelja Kuurmann, Robin Targamaa ja õpetaja Heli Mäe ning publik – kooli 7.–11. klasside õpilased ja õpetajad – leidsid, et väitlus oli tasavägine ja jäi viiki.

[caption id="attachment_419712" align="alignnone" width="1376"] Kullamaa ja Lihula kooli gümnaasiumiastmes käib ministeeriumi hinnangul liiga vähe lapsi. Fotod: Urmas Lauri[/caption] Haridusministeerium soovitab sulgeda kõik omavalitsuste hallatavad gümnaasiumid, kus on alla saja õpilase. Läänemaal puudutab see Kullamaa keskkooli ja Lääneranna vallast Lihula gümnaasiumi. Haridus- ja teadusministeerium on teada andnud, et esmalt on neil kavas hakata pidama läbirääkimisi nende koolipidajatega, kus koolide gümnaasiumiosas käib alla 40 õpilase. Läbirääkimiste käigus on ministeeriumi eesmärk lõpetada neis koolides uute õpilaste vastuvõtt 10. klassi. Kullamaa keskkooli gümnaasiumiosas sel õppeaastal just 40 õpilast käibki.

[caption id="attachment_415715" align="aligncenter" width="1920"] Kullamaa keskkool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi haridusminister Kristina Kallas on oma väljaütlemistes vallagümnaasiume nimetanud liiga kulukas, ei kiirusta vallajuhid neid sulgema. Haridusminister Kristina Kallase sõnavõtust kõlama jäänud väide, et gümnaasiumid, kus õpib alla saja noore, on Eestile liiga kulukad, puudutab otseselt üht Läänemaa ja üht Lääneranna valla kooli. Nii 40 gümnasistiga Kullamaa keskkool kui ka Lihula gümnaasium, mille gümnaasiumiosas õpib 69 noort, kuuluvad ministri väljaütlemist arvestades selliste hulka, kus on vähem lapsi, kui oleks mõistlik. Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõuniku Kadi Serbaku sõnul on riigil kavas hakata gümnaasiumihariduse üle kohalike omavalitsustega läbirääkimisi pidama.

[caption id="attachment_415595" align="alignnone" width="1920"] Olümpiaadist osavõtjaid tervitas Londoni printsess. Foto: Pirja Laanemets[/caption] Reedel võõrustas Kullamaa keskkool kõiki Lääne-Nigula valla põhikoolide inglise keele huvilisi – toimus 4.–9. klassi õpilaste inglise keele olümpiaad. Igast klassist sai osaleda ainult üks õpilane, kokku sai osalejaid aga päris palju – 44. Soovijaid oli tunduvalt rohkem, ja seda mitmel põhjusel. Esiteks on inglise keele oskajaid õpilaste hulgas palju – on see ju osa nende igapäevasest suhtlusest. Teiseks pole meie valla koolid võõrkeeles omavahel rammu katsunud, oleme pikalt mõelnud ja arutanud, aga sellest kaugemale pole jõudnud. Nüüd sai esimene samm tehtud.

Detsembri keskelt hakkab Kullamaa kooli lapsi kooli ja koju vedama uus, suurem buss, sest õpilasi on koolis rohkem ja vana buss jäi lastele väikeseks. Martna osavallavanem Kullamaa osavallavanema ülesannetes Karl Kalamees ütles, et buss hakkab lapsi vedama hiljemalt 15. detsembrist. Selles on 39 istekohta ja buss läks vallale maksma veidi üle 100 000 euro, mis on vallale jõukohane.

[gallery ids="414952,414967,414953,414963,414954,414955,414956,414957,414958,414965,414959,414960,414966,414961,414962,414964"]   Neljanda Kullamaa keskkooli tuluõhtuga „Tantsud ja laulud tähtedega“, mida esimest korda korraldas kooli enda õpilane, koguti koolile digiklaveri ostuks üle 1000 euro. „„Tantsud ja laulud tähtedega“ oli viimati nii ammu, sellepärast tahtsin seda oma praktiliseks tööks teha,“ ütles tuluõhtu korraldaja, Kullamaa kooli 11. klassi õpetaja Getter Tõnstrem. Tema juhendaja oli kooli õppe- ja arendusjuht ning ühtlasi rahvatantsurühmade juhendaja Riina Gilden. Muude korralduslike küsimuste kõrval oli Tõnstremi ülesanne kohale kutsuda žürii, kes laulu-tantsu hindaks. Tema palvega osaleda nõustusid Eesti tantsija ja tantsuõpetaja Marko Kiigajaan, laulja ja koorijuht Veronika Portsmuth, laulja Birgit Sarrap, Lääne-Nigula vallavolikogu liige, peo- ja rahvatantsija Neeme Suur ning muusik Frederik Mustonen esinejanimega boipepperoni. Õhtujuhiks kutsus Tõnstrem Juss Haasma, kes on isegi tantsusaates kaasa teinud.

[gallery ids="412706,412707,412709,412710"]   Kullamaa kooli teise korruse koridoris elutseb ligi 300-liitrises akvaariumis neli kala: kaks Oscari-kala ja kaks põhjakoristajat. Kullamaa kooli õppejuhi Riina Gildeni sõnul tekitavad kalad elevust.