Silt: kliima

[caption id="attachment_464165" align="alignnone" width="1280"] Viimaste aastate temperatuurianomaaliad- Illustratsioon Copernicus.[/caption] Euroopa Copernicuse andmebaasi andmeil oli 2025. aasta maailmas mõõteajaloo soojuselt kolmas. Aasta oli kõigest 0,01 °C võrra jahedam kui aasta 2023 ja 0,13 °C võrra jahedam rekordiliselt soojast 2024. aastast. Viimased 11 aastat on olnud kõige soojemad aastad vaatlusajaloos. Maakera viimase kolme aasta (2023–2025) temperatuuride keskmine on üle 1,5 °C võrra kõrgem tööstuseelsest keskmisest ajavahemikul 1850–1900. Euroopa keskpika ilmaennustuse keskus ECMWF andmed on koordineeritud teiste globaalset seiret teostavate asutustega nagu Ühendkuningriigi MetOffice, Maailma meteoroloogiaorganisatsioon WMO, NASA, NOAA ja Berkeley Earth. Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse andmebaasi ERA5 andmed annavad ülevaate kliimamuutuste ulatusest

[caption id="attachment_446133" align="alignnone" width="402"] Jana Põldnurk. Foto: erakogu[/caption] Kevadine suurvesi on selleks korraks lõpufaasis, sestap on paras aeg teha kokkuvõtted ja järeldused viimastest üleujutusohu olukordadest. Kui võtta ajaarvamise alguseks mullune jaanuar, on neid olukordi olnud Eestis ja kogu Euroopas üllatavalt palju. Esimene olukord saabus mullu 7. jaanuari hommikul Loo külas. Üleujutus juhtus paigas, kus seda v

[caption id="attachment_349744" align="aligncenter" width="1920"] Pakane. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] 17. jaanuaril täitus 85 aastat Eesti külmarekordi mõõtmisest, kui Jõgeval kraaditi 43,5 kraadi Celsiuse järgi alla nulli. „Öösel oli taas lumi maha sadanud, ent hommikul keeras uuesti sulale ja solki ning löga sai endisest veelgi rohkem,” kirjeldas Andrus Kivirähk „Rehepapis” tüüpilist Eesti ilma viimasel ametlikul sügiskuul novembris. Tänavu iseloomustab selline pilt ilma ka tõnisepäeva, talve keskpaiga ümber! Raske uskuda, et 85 aastat tagasi kuulutasid päevalehed: „Ilmataat läks hulluks!”, „Pet