Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]

24. detsembril möödub 180 aastat Lydia Koidula sünnist.

Koidula esikkogu „Waino-Lilled“ (1866) ilmus anonüümselt. Kogu arvustas Carl Robert Jakobson, kes pidas „Waino-Lilli“ sobivaks ka saksa rohtaeda. Ühtlasi oli Jakobson pseudonüümi Koidula ristiisa. Koidula pidas pseudonüümi ilusaks, luulelikuks, koguni müstiliseks ja kõrgelennuliseks, säärase pseudonüümi kandmine oli tema arvates paras julgustükk. Koidula ise soovis kirjanikunimeks võtta Blatt (saksa keeles leht) just nime vähenõudlikkuse pärast. Samas Jakobsoni pakutud variant Koidulale meeldis ja ta asus seda kohe kasutama.

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Hiljuti ilmus Joonas Sildre graafiline romaan „Värviline Mägi“, mis jutustab Konrad Mäest. Mäe loomingu üheks lähtepunktiks oli impressionism. Impressionismi keskmeks on teatavasti looja muljed, hetkemeeleolud. Sõna mulje on luuletaja Villem Grünthal-Ridala välming. Algselt pakkus ta hoopis muljend, kuid lõpuks jäi see käibele muljena. Grünthal-Ridala sõnul sündis muljend kevadisel jalutuskäigul heinamaal. 1909. aasta Postimehes nimetati muljendit ja muljet aga keele umbrohuks ja soovitati tuletisi mõja ja mõige. Villem Grünthal-Ridala luules oli eriline koht hetkemuljete vahendamisel, mistõttu pole ka ime, et ta on loonud impressionismi olemust edasi andva sõna mulje.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 21. novembril on teretamise päev. Teretamata jätmist on alati peetud ebaviisakaks. Kui aga vanasti teekäija töötegijast teretamata möödus, hõigati talle pilkamiseks järele: „Kas krapiga siga nägid?“

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Käimasoleval Sõnause võistlusel otsitakse roheteemalisi uudissõnu. Neid saab esitada 30. novembrini. Seekordses vestes sõnast roheline. 1969. aastal avaldatud Berlini ja Kay põhivärvinimetuste evolutsiooniskeemi järgi on värvisõnad tulnud keelde kindlas järjekorras. Esmalt kujunesid vastandlikud must ja valge, edasi punane, alles siis võib keeles jõuda rohelist märkiva sõnani.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Lähenemas on mardi- (10. november) ja kadripäev (25. november). Tõsi, sanditamas käiakse mardi- (9. novembril) ja kadrilaupäeval (24. novembril). Miks aga kutsutakse mardi- ja kadrisante just santideks?

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]

8. novembril möödub 260 aastat Otto Wilhelm Masingu (1763–1832), õ-tähe looja sünnist.

August Sang on Masingust kõnelevas luuletuses kirjutanud: „Mees pasteldes, kes välja põldu kündis, / uut vagu alustas ja hõikas: „Nõõ!” … / Mees kambris haaras sulepea ja sündis / uus pookstav tema käe all – sündis „õ”.” Päris nõnda õ muidugi ei sündinud. Kuidas Masing aga ikkagi õ-ni jõudis? Oma osa mängis Masingu pärinemine idamurde alalt. Õ-häälik on idamurdes levinum kui teistes murretes, näiteks õksad (oksad) ja õtsib (otsib). Võiks öelda, et Masing lausa kümbles õ-s. Lisaks tuleb Masingu puhul esile tõsta tema suurepärast eesti keele oskust.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Eelmisel nädalavahetusel ei tahtnud torm jäälida.

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Teisipäevasest Lääne Elust võis lugeda, et Läänemaal käib kuus mälumängusarja. Siinkohal mälumängust.