Silt: KEELETARK
Keeletark: sai ehk saajaleib
[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="2000"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kui eelmisel nädalal olid Haapsalus kohvikute päevad, siis sel nädalal on Maitsete Promenaad. Hõrgutiste pakkumise puhul ei saa mööda sõnast sai.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kui eelmisel nädalal olid Haapsalus kohvikute päevad, siis sel nädalal on Maitsete Promenaad. Hõrgutiste pakkumise puhul ei saa mööda sõnast sai. Eestit tabasid äiahood
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Äike on olnud selle nädala üheks märksõnaks. Kust on aga tulnud sõna äike?
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Äike on olnud selle nädala üheks märksõnaks. Kust on aga tulnud sõna äike? 
Keeletark: vana uus sõna kestlik
[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sõnaus oli sõnavõistlus, mille president Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja 2010. aastal. Sõnavõistluse üheks esiletõstutud sõnaks oli mäletatavasti kestlik (jätkusuutlik, elujõuline), mis jõudis 2013. aastal ilmunud ÕSi.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Sõnaus oli sõnavõistlus, mille president Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja 2010. aastal. Sõnavõistluse üheks esiletõstutud sõnaks oli mäletatavasti kestlik (jätkusuutlik, elujõuline), mis jõudis 2013. aastal ilmunud ÕSi. Keeletark: milline püks ei kuiva?
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Milline püks ei kuiva? Õige vastus on vesipüks. Aga missugused püksid on kardetavad? Ikka vesipüksid. Viimasel ajal on Lääne Elus olnud mitu uudist Väinamerel möllavast vesipüksist.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Milline püks ei kuiva? Õige vastus on vesipüks. Aga missugused püksid on kardetavad? Ikka vesipüksid. Viimasel ajal on Lääne Elus olnud mitu uudist Väinamerel möllavast vesipüksist. Tossud – sõna Wiedemanni sõnaraamatust
[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="2000"]
Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption]
Tšehhi jalatsitootja Botas järgi kutsuti nõukogude ajal spordijalanõusid botasteks. Peagi hakati botaste asemel ütlema tossud.
Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption]
Tšehhi jalatsitootja Botas järgi kutsuti nõukogude ajal spordijalanõusid botasteks. Peagi hakati botaste asemel ütlema tossud. 
Keeletark: smokk, smoog ja sudu
[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption]
Eelmisel nädalal Kanada metsatulekahjudest tekkinud suitsu tõttu oli New York ümbritsetud suduga. Kuidas on aga loodud sõna sudu?
Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption]
Eelmisel nädalal Kanada metsatulekahjudest tekkinud suitsu tõttu oli New York ümbritsetud suduga. Kuidas on aga loodud sõna sudu? Keeletark: kahtlane uus sõna kirjand
[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption]
Kirjandil on meie koolisüsteemis olnud oluline roll. Kirjandit tähtsustati juba 1930. aastatel, näiteks gümnaasiumisse astuda soovijad pidid tihtipeale kirjandi kirjutama, paljudes koolides oli kirjand üheks lõpueksamiks. Millal aga hakati kasutama sõna kirjand?
Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption]
Kirjandil on meie koolisüsteemis olnud oluline roll. Kirjandit tähtsustati juba 1930. aastatel, näiteks gümnaasiumisse astuda soovijad pidid tihtipeale kirjandi kirjutama, paljudes koolides oli kirjand üheks lõpueksamiks. Millal aga hakati kasutama sõna kirjand? 
Keeletark: midagi keelegurmaanidele – tokerjad
[caption id="attachment_400210" align="alignnone" width="400"]
Villem Grünthal-Ridala[/caption]
20. sajandi alguses tegeleti Eestis aktiivselt keeleuuendusega, mille suurimateks suunanäitajateks võib pidada Johannes Aavikut, Johannes Voldemar Veskit ja Villem Grünthal-Ridalat. Tõsi, viimane on jäänud kahe Johannese varju.
Keeleteadlane Villem Ernits on kirjutanud, et Ridalale oli iseloomulik „teatav uute sõnadega omapäratsemise tung, eriline armumine uutesse, vähetuntud sõnadesse“. See andis vahel põhjust Ridala üle nalja heita või siis teda arvustada.
Villem Grünthal-Ridala[/caption]
20. sajandi alguses tegeleti Eestis aktiivselt keeleuuendusega, mille suurimateks suunanäitajateks võib pidada Johannes Aavikut, Johannes Voldemar Veskit ja Villem Grünthal-Ridalat. Tõsi, viimane on jäänud kahe Johannese varju.
Keeleteadlane Villem Ernits on kirjutanud, et Ridalale oli iseloomulik „teatav uute sõnadega omapäratsemise tung, eriline armumine uutesse, vähetuntud sõnadesse“. See andis vahel põhjust Ridala üle nalja heita või siis teda arvustada.