Silt: karbikasvatus
Ülikool otsib Haapsalu karbikasvanduse rajajat
[caption id="attachment_448155" align="alignnone" width="1920"] Georg Martin. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu lahte plaanitud karbikasvanduste rajamiseks on Tartu ülikool välja kuulutanud hanke.
Ülikooli mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martini sõnul on nii karbi- kui ka vetikakasvandus plaanis Haapsalu lahte rajada tänavu suveks. Kuna karbifarmile on vaja tellida üks suur seade, kuulutati selle tarvis välja hange. Vetikafarm koosneb väiksematest osadest ja selle paigaldamiseks eraldi hanget Martini sõnul korraldada vaja pole.
Mõlemad kasvandused koosnevad ankrutest, poidest ja nööridest, millele kinnituvad karbid või vetikad. „Need on sarnased süsteemid,” ütles Martin.
Esimesed tulemused kasvatamise efektiivsusest peaksid selguma juba sügiseks. Martini sõnul saab siis teha esmased järeldused, kas kasvandused toimivad nii, nagu loodeti või peab midagi muutma, näiteks karpe tihedamalt paigutama.
„Sellises kohas kasvatamise kohta meil kogemust pol
Kasvanduste asukohtadele tuli ettepanekuid
[caption id="attachment_408230" align="alignnone" width="1920"]
Tagalaht. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Mereinstituut sai eelmise nädala lõpuks kaks ettepanekut Haapsalu lahe vetika- ja karbifarmide asukoha kohta.
Mereinstituudi ökoloogia spetsialisti Indrek Adler ütles, et tagasiside tuli ühelt kalurilt ja abivallavanemalt. Adler sõnul muudeti kaluri ettepaneku põhjal mõnevõrra üh
Tagalaht. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Mereinstituut sai eelmise nädala lõpuks kaks ettepanekut Haapsalu lahe vetika- ja karbifarmide asukoha kohta.
Mereinstituudi ökoloogia spetsialisti Indrek Adler ütles, et tagasiside tuli ühelt kalurilt ja abivallavanemalt. Adler sõnul muudeti kaluri ettepaneku põhjal mõnevõrra ühKarbikasvatus kolib Pullapääle
[caption id="attachment_458593" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu Tagalaht on karbifarmi jaoks liiga madal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu Tagalahe asemel plaanitakse rajada vetika- ja karbikasvatused laiemalt Haapsalu lahte ja pigem jäävad nende tulevased asukohad Pullapää kanti.
Kliimaministeeriumi Life Sip WetEst projektijuht Mari Sepp ütles, et kasvatusteks sobilikud kohad valiti välja mereinstituudi eestvedamisel võetud analüüside tulemusel.
Mereinstituut on aprillist saadik kaks korda kuus võt
Haapsalu Tagalaht on karbifarmi jaoks liiga madal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu Tagalahe asemel plaanitakse rajada vetika- ja karbikasvatused laiemalt Haapsalu lahte ja pigem jäävad nende tulevased asukohad Pullapää kanti.
Kliimaministeeriumi Life Sip WetEst projektijuht Mari Sepp ütles, et kasvatusteks sobilikud kohad valiti välja mereinstituudi eestvedamisel võetud analüüside tulemusel.
Mereinstituut on aprillist saadik kaks korda kuus võtTagalahe karbikasvatuse suurim küsimus on õige asukoha leidmine
[caption id="attachment_448155" align="alignnone" width="1920"]
Mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin ütles, et Tagalahte tuleb puhastada inimese, mitte looduse pärast. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption]
Aasta lõpuks otsustab mereinstituut, millistesse kohtadesse Haapsalu Tagalahes esimesed karbikasvatused rajatakse, kuid õige asukoha ja karbitüübi leidmine ei ole nii lihtne, kui esialgu tundub.
Mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin ütles, et karbikasvatus vajab ruumi. „Ruumi paistab siin olevat, aga vetika- ja karbikasvatuse jaoks on vaja sügavust, peame otsima sügavamaid kohti ja arvestama, et ei jääks laevadele ette, et ei segaks kalamehi,” ütles M
Mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin ütles, et Tagalahte tuleb puhastada inimese, mitte looduse pärast. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption]
Aasta lõpuks otsustab mereinstituut, millistesse kohtadesse Haapsalu Tagalahes esimesed karbikasvatused rajatakse, kuid õige asukoha ja karbitüübi leidmine ei ole nii lihtne, kui esialgu tundub.
Mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin ütles, et karbikasvatus vajab ruumi. „Ruumi paistab siin olevat, aga vetika- ja karbikasvatuse jaoks on vaja sügavust, peame otsima sügavamaid kohti ja arvestama, et ei jääks laevadele ette, et ei segaks kalamehi,” ütles M






