Silt: kalle lõuna

[caption id="attachment_435331" align="alignnone" width="1920"] 1960. aastal Haapsalu I keskkooli lõpetanud lennu kivid. Foto: Kalle Lõuna[/caption] Läinud nädalal Wiedemanni spordihoone ees kevadel maha võetud kaski välja juurides päevavalgele tulnud lennukivi viivad Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) õpilased kooliõuel kasvava esimese istutatud lennupuu alla. Kui märtsis võeti spordihoone eest maha kolm kõrvuti kasvanud kaske, oli neist ühe puu juures 1960. aastal lõpetanud b-klassi lennukivi. Teiste puude juures esmapilgul märgistust polnud, kuid möödunud nädalal puid välja juurides tuli ühe puu alt välja ka 1960. aastal lõpetanud a-klassi lennukivi.

[caption id="attachment_422283" align="alignnone" width="783"] Haapsalu põhikooli ajalooõpetaja Janne Rau ja Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna said Eesti ajalooõpetajate seltsi preemia. Foto erakogu.[/caption] Kaks Läänemaa ajalooõpetajat, Kalle Lõuna Läänemaa ühisgümnaasiumist ja Janne Rau Haapsalu põhikoolist, pälvisid oma tulemusliku töö eest Eesti ajalooõpetajate seltsi preemia. Lõuna sai tegev- ja Rau noore õpetaja preemia. Preemiad anti üle nädalavahetusel Eesti ajalooõpetajate seltsi aastakoosolekul.

[caption id="attachment_422175" align="alignnone" width="1920"] Wiedemanni spordihoone ees võeti puud maha. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Wiedemanni spordihoone eest võeti neljapäeval maha üks vanemaid siiani kasvanud lennupuid. „Kas teadvustati selle puu tähtsust,” esitas Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna küsimuse. Tema sõnul on lennupuud neid istutanud inimestele emotsionaalselt olulised.

[gallery ids="416553,416554,416555,416556,416557,416558,416559,416560,416561,416562,416563,416564,416565,416566,416567,416568,416569,416570,416571,416572,416573,416574,416575,416576,416577,416578,416579,416580,416581,416582,416583,416584,416585,416586,416587,416588,416589,416590"]   Läänemaa ühisgümnaasiumi abituriendid võtsid teisipäeval, Haapsalu gümnaasiumihariduse 105. aastapäeval ajarännakuga kokku kogu kooli ajaloo. Abituriendid olid ajarännaku tarvis valinud ühe kooli vilistlase või aja jooksul mõne Läänemaa gümnaasiumis töötanud õpetaja, keda teistele tutvustasid. Ajalooõpetaja Kalle Lõuna sõnul oli õpilastel rollide valik olnud vaba. „Austatud kunagised ja tänased õpetajad ja õpilased nii elusad kui ka surnud, täna on meil au natukene meenutada oma kooliaega ja seda, mida omal ajal siin tegite,” alustas Lõuna LÜGi aulasse kogunenud abiturientide ajarännakut.

ids="415772,415773,415774,415775,415776,415777,415778,415779,415780,415781,415782,415783,415784,415785,415786,415787,415788,415789,415790,415791,415792"] Kevadel kooli lõpetava lennu poolt puu istutamise komme on üsna levinud. Lisaks gümnasistidele on Haapsalus seda teinud ka näiteks 8-klassilise kooli lõpetajad, kes istutasid puid omaaegsesse Paul Soesoo nimelisse noorteparki, tänasesse Krahviaeda. Haapsalu I keskkoolis sai lennupuu istutamise tava alguse 1958. aasta 9. mail, mil tollased abituriendid koos esimese klassi õpilastega istutasid tamme Wiedemanni tänava koolimaja õue. Ajastule iseloomulikult peideti „kahtlasi“ traditsioone nõukogulike siltide varju, näiteks seda puud nimetati Rahutammeks ja ametlikult tähistati sellega „fašistlike Saksa röövvallutajate üle“ saavutatud võidu 13. aastapäeva.

[caption id="attachment_391252" align="alignnone" width="2000"] Kalle Lõuna. Andra Kirna foto[/caption] Tänavu sai Andres Ammase stipendiumi Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kalle Lõuna – Läänemaa kooliajaloolane, LÜGi muuseumi hoidja ja mälumänguentusiast. Andres Ammase stipendium, mille hiljuti said, on tunnustus Läänemaal tehtud töö eest. Pärit olete hoopis Mulgimaalt. Kuidas käib kodunemine uues kohas? Läänemaastumine. See on väga pikaajaline protsess. Kodukandiga jääb inimlikke suhteid iga päevaga vähemaks, inimesed lihtsalt lahkuvad meie hulgast. Ometi on killuke mu südamest ikkagi seal. Nüüdseks olen Läänemaal juba kaua elanud, õpetanud siin sadu lapsi, töötanud koos põnevate kolleegidega ja järk-järgult sulandudki siia. Ma ei oskagi öelda, mis hetkest ma julgesin enda kohta öelda, et ma olen Haapsalu inimene või läänemaalane. Ega ma tea, võibolla ei saa ma kohaliku jaoks iialgi Haapsalu inimeseks. Kooli ja kooliajaloo koha pealt annab aga see, et ma pole siit pärit, siiski teatud eelise. Ma ei teadnud ju midagi ega saa sellepärast usaldada oma mälu. Pean kõike uurima, küsima, välja selgitama. Ja mul on lihtsam olla objektiivne. Ei ole konkreetse õpetaja tunnis istunud, vaimustunud, igavlenud või tundnud mingit emotsiooni tema suhtes. Ka puuduvad mul eelkäijate eelarvamused. Andres Ammasega olen küll kokku puutunud just kooliajaloo ja mälumänguga tegeledes. Olen koolinoorte ja õpilaste mälumängu maakondlikul tasandil ja koolides korraldanud üle 20 aasta. Andres oli nõus kaasa lööma nii küsimuste tegijana kui ka mängujuhina.

[caption id="attachment_390947" align="alignnone" width="696"] Kalle Lõuna võttis vastu Andres Ammase stipendiumi. Foto Andra Kirna.[/caption] Viienda Andres Ammase stipendiumi sai Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) ajalooõpetaja Kalle Lõuna.

[gallery ids="390933,390934,390935,390936,390937,390938,390939,390940,390941,390942,390943,390944,390945,390946,390947,390948,390949,390950,390951,390952,390953,390954,390955,390956,390957,390958,390959,390960,390961,390962,390963,390964,390965,390966,390967,390968,390969,390970,390971,390972,390973,390974,390975,390976,390977,390978,390979,390980"] Andres Ammase stipendiumite kätteandmine. Fotod Andra Kirna. Andres Ammase 61. sünniaastapäeval andis Eesti rahvuskultuuri fondi juurde loodud Andres Ammase fond Uuemõisa lossi valges saalis kätte tänavused stipendiumid.

[gallery ids="389358,389334,389366,389348,389362,389356,389374,389364,389350,389336,389360,389370,389380,389354,389384,389386,389378,389372,389382,389346,389342,389388,389344,389376,389340,389368,389352"] Fotod: Kaire Reiljan Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) kõnevõistluse võitja Miia Kripsi kõne kõlab vabariigi aastapäeval Haapsalu toomkirikus. Eesti vabariigi aastapäeva eel oli LÜGis traditsiooniline kõnevõistlus, millest tänavu võttis osa rekordiliselt 24 õpilast.

[caption id="attachment_376451" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi Otto Tiefi valitsus Põgari-Sassil. Urmas Lauri[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) abituriendid tegid neljapäeva hommikul ajarännaku 78 aasta taha, 22. septembrisse 1944, kui Otto Tiefi valitsus pidas Põgari-Sassi palvemajas viimast istungit. Ajarännakus osalejatele tegi ettevõtmise lihtsamaks see, et nad olid just teinud teise maailmasõja kohta kontrolltöö. „Nüüd on selline kinnistav õppetund sinna juurde,” nentis ajalooõpetaja Kalle Lõuna. „Nüüd on see päev, kus Otto Tiefi valitsus põgenes Tallinnast ja jõudis siia Põgari-Sassi palvemajja. Tõsi küll, tema jõudis hilisõhtul, meie tulime hommikul – natuke me seega ajalugu võltsime,” ütles Lõuna.