2.8 C
Haapsalu
Kolmapäev, 4. märts 2026

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Kaire reiljan

Silt: kaire reiljan

Galerii: president andis läänlastele üle teenetemärgid

[gallery ids="466369,466368,466367,466370,466371,466372,466373"]   President Alar Karis andis laupäeval Rakveres, Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamajas üle riiklikud teenetemärgid. Presidendi teenetemärgi said Läänemaalt Kaire Reiljan, Angela Leppik, Marju Viitmaa, Jaanus Mägi ja Siim Sukles. Valgetähe V klassi teenetemärgi saav Kaire Reiljan on pika staažiga Lääne Elu ajakirjanik, kes oli aastatel 2021-2024 ka ajalehe peatoimetaja. Ta on ka tänavu maakonnalehes ilmunud parima uudise nominent. Innovatsiooni kooli Innokas juht Angela Leppik saab Valgetähe V klassi teenetemärgi ettevõtlus- ja tehnoloogiahariduse edendamise eest. Marju Viitmaa saab Valgetähe V klass

Presidendi teenetemärk võttis läänlased sõnatuks

[caption id="attachment_465318" align="alignnone" width="1920"] Ajakirjanik Kaire Reiljan pälvis kauaaegse töö eest Lääne Elus presidendi tunnustuse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] President Alar Karis annab tänavu vabariigi aastapäeva puhul teenetemärgi Lääne Elu ajakirjanikule Kaire Reiljanile, innovatsioonikeskuse Innokas juhile Angela Leppikule, rahvakultuuri edendajale Marju Viitmaale, Taebla kooli direktorile Jaanus Mäele ja pikaaegsele Eesti olümpiakomitee peasekretärile Siim Suklesele. Reiljan, Leppik ja Viitmaa saavad presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi, Mägi IV klassi teenetemärgi ja Sukles III klassi teenetemärgi. Kõigile t

Kaire Reiljan on pressipreemia nominent

[caption id="attachment_465187" align="alignnone" width="1920"] Kaire Reiljan. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääne Elu ajakirjanik Kaire Reiljan nomineeriti 15. veebruaril ilmunud uudisega „Tekstiilijäätmetest lahti saamine on inimese enda mure“ ajakirjanduspreemiale. Uudises kajastab Reiljan seda, et ehkki  Euroopa Liidu direktiiv tekstiilijäätmeid eraldi koguma, ei ole kasutuskõlbmatuid riideid kuskile anda. Parima maakonnalehes ilmunud uudise kategoorias kandideerivad preemiale veel Marko Suurmägi Sakalas 19. veebruaril ilmunud artikliga „Kaks kiirabitöötajat kolmest ootasid koos varustusega kümme minutit spordiklubi ukse taga“ ja 6. märtsil ilmunud artikliga „Traagiline juhtum Viljandi spordisaalis tõi välja kiirabi igapäevase suure mur

Lugemislood: tsundoku paine

Kui Lääne Elu ajakirjaniku Kaire Reiljani käest küsida, mitu raamatut tema öökapil parasjagu lugemist ootab, siis vastab ta hetkegi mõtlemata, et sada. Lõviosa sellest on rootsi- ja eestikeelne ajalookirjandus, nii et tema lugemislood on kõvast sinnapoole viltu. Üks taanikeelne ajalooraamat on ka. Midagi imelikku selles ei ole, sest Reiljan on Tartu ülikoolis ajalugu õppinud ja mõistab rootsi keelt, mille oskajana saab hakkama ka taani keelega. Aga et sada? Reiljan kinnitab, et ei liialda. Nimelt ei pane ta ühtegi köidet enne riiulisse, kui on selle läbi lugenud. Kui sedaviisi, siis jah. Ma ei tea kedagi, kes suhtuks (ajaloo)raamatute ostmisse nii kirglikult kui Reiljan. Ja nii valguvadki lugemist ootavad

Lääne Elu peatoimetajana asus tööle Aivar Õepa

[caption id="attachment_440479" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu peatoimetaja Aivar Õepa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Tänasest on Lääne Elu uus peatoimetaja Aivar Õepa, senine peatoimetaja Kaire Reiljan jätkab ajakirjanikuna. Suuri muutusi Õepal ajalehega plaanis ei ole. „See on hästi funktsioneeriv toimetus,” ütles Õepa. „Lehel oli uut hingamist vaja,” põhjendas Reiljan peatoimetaja vahetust. Ta lisas, et Õepa tunneb toimetust ja selle tööd. „Lääne Elu on see koht, kuhu tullakse tagas

Seitsme maa ja mere taga: kohtumine kaasmaalastega

Reisi lõpp lähenes ja pärast hommikupoolikut Stromnessis vinnasime pärastlõunal külalistemajja jäetud kotid taas selga ning istusime viimast korda Kirkwalli suunduvasse bussi. Kirkwallis olnuks meil umbes viis-kuus tundi aega, et linnale viimane pilk heita ja siis juba Orkneyga hüvasti jätta. Ega meil Kirkwallis aja veetmiseks suuri plaane olnud, piirangud seadsid ka seljakotid, mida polnud mõneks tunniks kuhugi jätta. Internetist pagasi hoiustamise kohta infot otsides leidsime küll uudise, et mingi ühing oli kokkuleppel linna ühe hotelliga sellist teenust pakkunud, kuid turismiinfopunktist selle kohta pärides selgus, et enam sellist võimalust pole. Pagasiruumi polnud ka bussijaamas ja sadam, kust õhtul laevale pidime minema, asus kesklinnast nii kaugel, et sinna lihtsalt kottide jätmiseks vantsida ei viitsinud.

Seitsme maa ja mere taga: pika tänavaga linn

[gallery ids="434416,434417,434418,434419,434420,434421,434422,434423,434425,434426,434427,434428,434429,434440,434430,434432,434433,434434,434435,434436,434437,434438,434439"] Kuidagi märkamatult oli kätte jõudnud meie viimane päev Orkneyl – juba hilisõhtul pidime astuma Kirkwallis taas Aberdeeni sõitvale laevale ja järgmisel õhtul lendama tagasi koju. Viimase Orkney-päeva esimese poole veetsime Stromnessis, kus olime küll mitu ööd ööbinud, aga linna ennast polnud õieti vaadata jõudnudki. Pärast hommikusööki pakkisime taas seljakotid ja külalistemaja perenaine Doris lubas lahkelt, et võime jätta need külalistemajja nii kauaks, kui vaja.

Seitsme maa ja mere taga: kirik andis nime

[gallery ids="433439,433438,433437,433436,433435,433434,433433,433432,433431,433428,433427,433426,433425,433424,433423,433422,433421"] Orkney pealinn Kirkwall on oma nime saanud kiriku järgi, sest vananorrakeelne nimi Kirkjuvagr tähendab laheäärset pühakoda. Ometi pole linn nime saanud uhke Püha Magnuse katedraali järgi, kuigi jõudsalt kasvama hakkas asula just pärast selle rajamist 12. sajandil. Kirkwallile on nime andnud hoopis väiksem ja vanem Püha Olavi kirik, millest praeguseks pole alles enamat kui kirikaia kaarvärav Bridge Streeti lähedal. Asulat on esimest korda mainitud Orkneyinga saagas seoses sellega, et krahv Rögnvald Brusason ehitas sinna 1046. aastal Püha Olavi kiriku. Päris tühjale kohale ta ilmselt seda ehitama ei hakanud, aga see, kui kaua piirkonnas on elatud, pole täpselt teada. Püha Olavi kiriku ümber hakkas tekkima asula, mida nimetati Burgh. Sadakond aastat hiljem, kui ehitati Püha Magnuse katedraali, tekkis ümbruskonda teinegi asula, mis sai nimeks Laverock. Kahe asula vahel valitses rivaliteet ja kuigi ajapikku kasvasid asulad kokku, meenutab rivaalitsemist siiani jõulude ajal ja aastavahetusel mängitav tänavajalgpallimäng Kirkwall Ba’. Mehed ja poisid linnast ja kaugemalt jagatakse kaheks võistkonnaks, „uppideks” ja „doonideks”, ning võisteldakse, kumb võistkond suudab käsitsi valmistatud nahkpalli lükata, lüüa, visata või muul moel toimetada peatänava mõlemas otsas asuvasse väravasse.

Kaire Reiljan pälvis Vabaduse Tammepärja aumärgi

[gallery ids="433473,433472,433471"]   Ajalehe Lääne Elu peatoimetajale Kaire Reiljanile ja Lääne ringkonna naiskodukaitsjale Irina Fišinale andis justiitsminister Liisa Pakosta täna Tallinnas üle Vabaduse Tammepärja aumärgi. Aumärgiga  tunnustatakse inimesi, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasiandmisel, vabadusvõitluses ning relvastatud ja relvastamata vastupanuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamisel.

Seitsme maa ja mere taga: Magnusele pühitsetud kirik

[gallery ids="433134,433135,433136,433137,433138,433139,433140,433141,433142,433143,433144,433145,433146,433147,433148,433149,433150"] Nagu varem juba juttu olnud, on keskaegsete kirikutega Shetlandil ja Orkneyl kehvasti – enamikul kirikutest on vanust ehk paarsada aastat. Nende kõrval oli Kirkwalli Püha Magnuse kirik teiste kõrval meeldiv erand – see on suur ja väärikas, kõrgudes üle terve linna.