Silt: Juuniküüditamine

[caption id="attachment_427471" align="alignnone" width="1920"] Naiskodukaitsjad seovad küüditatute mälestuseks täna õhtul Haapsalu ja Risti raudteejaamas valgeid ja musti linte. Foto: Heinrih Heintalu[/caption] Kuuendat aastat seovad naiskodukaitsjad juuniküüditamise mälestuseks üle Eesti raudteejaamade perroonidele mustad ja valged lindid. Ettevõtmisega „Ma ei unusta sind!” mälestatakse neid enam kui 10 000 inimest, kelle Nõukogude okupatsioonivõimud 83 aastat tagasi küüditasid. 14. juunil lehvivad mustvalged leinalindid 70 Eesti raudteejaamas 326 posti küljes. Mälestuslintide kogupikkus on 1630 meetrit. Läänemaal seovad naiskodukaitsjad neljapäeva õhtul linte Haapsalu ja Risti raudteejaamas, sest need olid sõlmpunktid, kuhu siinse piirkonna küüditatud kokku toodi.

[caption id="attachment_427466" align="alignnone" width="1920"] Lembit Andersoni vangifoto. Foto: erakogu[/caption] Homme möödub 83 aastat juuniküüditamisest, kui sageli oli arreteerimise süüdistuseks kuulumine kaitseliitu või Isamaaliitu või töötamine politseis. 1941. aasta juuniküüditamisel naistest eraldatud mehed viidi vangilaagritesse, kus osa neist maha lasti, teine osa suri nälga. Vangilaagri elasid üle üksikud. Suur osa nende meeste Tallinnast, Lääne-, Saare- ja Harjumaalt küüditatud naisi ja lapsi viidi Kirovi oblastisse ning paigutati laiali kolhoosidesse, turbarabadesse ja kaevandustesse. Läänlased sattusid enamasti tööle Oritši rajooni Gadõ turbarabasse. Nende olukord oli erinev, olenedes tervisest ja küüditamisel kodust kaasa võetust. Kellel eriti midagi kodust kaasa võtta ei olnud ja tervis vilets, võitles pidevalt näljaga. Nii mõnigi küüditatud naine ja mitmete lapsed surid peagi.

[gallery ids="401138,401140,401142,401144,401146,401148,401150,401152,401154,401156,401158,401160,401162,401164,401166,401168,401170,401172,401174,401176,401178,401180,401182,401184,401186,401188,401190"] Malle-Liisa Raigla fotod Kolmapäeva õhtul meenutati Ristil küüditatuid. Naiskodukaitsja Tiina Leesiku sõnul oli 14. juuni 82 aastat tagasi Eesti rahva üks mustemaid päevi. Selle päeva meenutuseks sai Ristil kuulda kuuldemängulikku vestlust ühe küüditatud pere loost. „Selliseid lugusid on üle Eesti tuhandeid,” ütles Leesik.

[gallery ids="401024,401026,401028,401030,401032,401034,401036,401038,401040,401042,401044,401046,401048,401050,401052,401054,401056,401058,401060,401062,401064,401066,401068,401070,401072,401074"] Malle-Liisa Raigla fotod Juuniküüditamise 82. aastapäeva meenutati Haapsalus mälestuskõnedega toomkiriku emaaltari juures ja pärgade asetamisega nii Vabadussõjas langenute mälestusmärgile kui ka Haapsalu legendaarsele linnapeale Hans Alverile. „Mõtleme nendele, kes hukkusid või keda hukati,” ütles piiskop Tiit Salumäe.

[gallery ids="400973,400975,400977,400979,400981,400983,400985,400987,400989,400991,400993,400995,400997,400999,401001,401003,401005,401007,401009,401011,401013,401017"] Fotod Heinrih Heintalu Teisipäeva õhtul seoti naiskodukaitsjate eestvõttel 70 Eesti raudteejaamas must-valgeid linte, et sellega mälestada küüditatud lapsi. Läänemaal said mälestuslindid Haapsalu ja Risti raudteejaam. Haapsalu raudteejaamas algas mälestustseremoonia veidi pärast kaheksat õhtul, kui linte siduma olid kogunenud kodutütred, naiskodukaitsjad, noorkotkad, Lääne maleva pealik Andres Välli ja mitu inimest, kes lapsena küüditamist ise kogesid.

[caption id="attachment_400935" align="alignnone" width="709"] Ago Reio laskevõistlustel. Foto: erakogu[/caption] Nõukogude okupatsioon tõi 1940. aastal Eestis kaasa rängad repressioonid. Need tabasid valitsuse ja omavalitsuste liikmeid, juhtivaid sõjaväelasi, politseinikke ja esijoones kaitseliidu juhte. Lääne malevas õnnestus pääseda vaid ühel sõjaeelsel malevapealikul, nimelt Ago Reiol (kuni nimemuutmiseni 1936. aastal August Reinhold). Kes ta oli ja mil viisil pääses? August Reinhold sündis 8. septembril 1895 Valgamaal Karulas käsitöölise perekonnas. Maailmasõja ajal teenis ta tsaariarmees, algul sõdurina, pärast Kaasani sõjakooli lõpetamist lipnikuna. Noormees võttis osa sõjategevusest 1916. ja 1917. aastal Turkestani korpuse koosseisus.

[caption id="attachment_400932" align="alignnone" width="2000"] Naiskodukaitsjate seotavad lindid meenutavad küüditamist. Foto: Urmas Lauri[/caption] 1941. aasta juunis küüditatud inimeste mälestamiseks seovad naiskodukaitsjad teisipäeva õhtul Haapsalu ja Risti raudteejaamadesse mustvalged lindid, mis jäävad lehvima 15. juuni hommikuni. Nii Haapsalus kui ka Ristil seovad naiskodukaitsjad linte teisipäeva õhtul kell 20. Vaikiva mälestusürituse „Ma ei unusta sind!” käigus seotakse lindid 70 raudteejaamas üle Eesti. „14. juuni on küüditamise aastapäev – et me mäletaks seda,” ütles naiskodukaitse Lääne ringkonna instruktor Svetlana Aug, miks viiendat korda sellist ettevõtmist korraldatakse.