Silt: Juuniküüditamine

[gallery ids="450889,450924,450941,450905,450904,450902,450900,450877,450878,450879,450910,450911,450876,450881,450882,450885,450891,450886,450887,450888,450890,450884,450883,450893,450894,450895,450897,450898,450923,450922,450917,450929,450930,450919,450926,450928,450918,450931,450932,450933,450936,450937,450942,450938,450943,450944,450912,450913,450914,450915"] Tänavu möödus 84 aastat sellest, kuid nõukogude võim küüditas Eestist üle 10 000 inimese. Haapsalus peeti represseeritute mälestuseks toomkiriku ristimiskabelis palvus ja süüdati küünlad punavõimu ohvriks langenutele. Ristimiskabeli mälestusüritusel tuli esiettekandele Sirje Kaasiku uus laul "Mul aeg on minna". Eesti Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste annetas naiskodukaitse Lääne ringkonnale väärtusliku ajalooraamatu. Naiskodukaitse tegevust selle algpäevilt kuni 1938. aastani käsitleva teose oli Aljastele kinkinud Raul Kuuse nimeline mees, kelle vanaisale Leonhard Adolfile oli see raamat kuulunud. Leonhard Adolf Kuusk oli Vabadusristi kavaler ja hukati kommunistide poolt 1942. aastal Siberis. Pärast mälestuspalvust asetati pärg ja küünlad lossiplatsil asuva läänlaste vabadu

[caption id="attachment_450803" align="alignnone" width="1920"] Risti raudteejaamas peetavail küüditamise mälestusüritustel löövad sageli kaasa ka kohalikud koolilapsed. Foto: Urmas Lauri[/caption] Eesti Memento liidu juhatuse esimehe Arnold Aljaste sõnul jääb represseerituid aasta-aastalt järjest vähemaks, aga ta loodab, et neid ei unustata. Arnold Aljaste ütles, et represseerituid ühendava Memento liikmeist lahkub igal aastal igavikku ligi kümnendik. See tähendab, et umbes kümne aasta pärast võib Memento muutuda mälestusliiduks, sest represseerituid endid on ellu jäänud väga vähe. Nõukogu

[gallery ids="450801,450799,450798"] Eesti oli okupeeritud ja liidetud Nõukogude Liiduga. Võimud mõistsid, et Eesti riigi hävitamine oli rahva enamuse tahte vastane. Vastupanu loodeti maha suruda repressioonidega. Juuniküüditamise põhieesmärk oligi hävitada rahva vastupanu, hirmutada teda ja muuta ta uue režiimi kuulekaks käsutäitjaks. Juba enne küüditamist olid toimunud arreteerimised ja tapmised, seejuures ilma igasuguse formaalse kohtuta. Arreteeriti valitsuse (ka eelmiste valitsuste) liikmed, erakondade juhid, kõrgemad sõjaväelased, politseinikud, eelkõige poliitilise politsei töötajad, juhtivad piirivalvurid jpt. Tavainimesed isegi kuulsid nendest vahistamistest, kuid ei osanud arvata, et järgneb midagi hoopis suuremat. Arvati, et ju siis neil arreteeritu

[gallery ids="450847,450848,450860,450843,450846,450844,450845,450842,450849,450850,450851,450852,450853,450854,450855,450856,450857,450861,450862,450858,450859,450863,450864,450865,450866,450867"] Naiskodukaitse Lääne ringkonna eestvedamisel seoti reede õhtul Haapsalu raudteejaamas juuniküüditatutele mälestuslinte. Naiskodukaitsjatel aitasid linte siduda kaks noort kotkast ja ka Eesti Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ning EELK Haapsalu koguduse õpetaja Mart Salumäe. Laupäeval, 14. juunil lehvivad taas mustad ja valged leinalindid raudteejaamade perroonidel üle Eesti, mälestamaks neid, kelle senised elud katkestas 1941. aasta juuniküüditamine. Tänavune naiskodukaitse vaikiv mälestusüritus „Ma ei unusta Sind!“ keskendub küüditatud poiste ja noormeest

[caption id="attachment_401180" align="alignnone" width="1920"] Küüditatute mälestusmärk Ristil. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Juuniküüditamise mälestusüritused saavad Läänemaal alguse reede õhtul kell 20 Haapsalu raudteejaamas, kuhu naiskodukaitse Lääne ringkonna liikmed kinnitavad leinalindid mälestamaks neid, kelle senised elud katkestas 1941. aasta juuniküüditamine. Laupäeval, 14. juunil on kü

[gallery ids="450398,450427,450405,450400,450406,450397,450436,450433,450430,450416,450417,450413,450399,450431,450435,450403,450401,450429,450402,450396,450426,450425,450432,450412,450410,450411,450404,450408,450424,450407,450414,450428,450415,450409,450434,450418,450419,450421,450420,450422,450423"]   Laupäeval esitleti Haapsalu raamatukogu lugemissaalis legendaarse Haapsalu linnapea Hans Alveri poja Hans Alver juuniori küüditamisaja päevikut, mis ilmus äsja trükist. Hans Alver oli arst, Vabadussõja veteran ja Haapsalu linnapea, kes arreteeriti Eestis 1941. aastal ja hukati 1942. aastal Venemaal. Tema naise ja lapsed küüditas nõukogude režiim 1941. aastal. Raamat „Elame veel! Hans Alver juuniori päevik Siberi küüditamisajast 1941–1949” jäädvustab kunag