Silt: jane mets

[caption id="attachment_324834" align="alignnone" width="1800"] Lihula lasteaed. Foto: Urmas Lauri[/caption] Üheksa kuud ametis olnud Lihula lasteaia direktor Palmi Lahe paneb oktoobri lõpust ameti maha. Lääneranna vald on uue direktori leidmiseks välja kuulutanud konkursi, mis kestab 16. novembrini. Lääneranna vallavalitsuse haridusjuht Jane Mets ütles Lääne Elule, et Lahe lahkub omal soovil ametist 31. oktoobrist.

[caption id="attachment_379583" align="alignnone" width="2000"] Metsküla algkooli direktor Pille Kaisel nuputab, kuidas katuseraha Metskülla saada. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metsküla koolidirektor Pille Kaisel otsib võimalusi, kuidas saaks katuseraha abil rajada kooli juurdeehitise. Metsküla kool ootab juba aastaid juurdeehitist, kuhu lisaks järjest kasvavale koolile mahuks ka praegu väga kehvades tingimustes tegutsev raamatukogu.

[caption id="attachment_379447" align="alignnone" width="2000"] Tuudi punamonumendi asemelt on keegi hauaplaadi ära võtnud. Urmas Lauri[/caption] Tuudi punamonumendi asemele pandud hauaplaadi on keegi minema viinud. „Oh issand!” ütles Lääneranna vallavanema kohusetäitja Jane Mets eile, kui kuulis Lääne Elu käest, et Tuudi hauaplaat on kadunud.

[caption id="attachment_314544" align="alignnone" width="2000"] Lihula Lasteaia tänava kortermaja seisab katuseta,  elanikud on majast ammu välja kolinud, viimased korterid ostis vald ära. Foto: Andres Hion[/caption] Lääneranna vald ostab Lihulas poolteist aastat katuseta olnud Lasteaia tn 4 viimased kaks korterit ja saab majaomanikuna seal edasi tegutseda. Tunamullu 3. aprillil viis torm Lihulas Lasteaia tänaval asuvalt kortermajalt katuse. Kahekorruselises kolme trepikojaga majas elas toona 19 inimest.

[caption id="attachment_263896" align="alignnone" width="717"] Virtsu mõisa tall-tõllakuur. Foto: arhiiv[/caption] 18 000 euroga oksjonile pandud Virtsu mõisa talli-tõllakuuri enampakkumisel ei osalenud keegi. Lääneranna vald üritas talli-tõllakuuri ja 4000 m² maad enampakkumisel maha müüa juba kolmandat korda, esialgu alghinnaga 20 000 eurot.

[caption id="attachment_368266" align="alignnone" width="1600"] Kauss Arhitektuuri arhitektide nägemuses võiks Lihula uus koolimaja koosneda mitmest osast. Foto: Kauss arhitektuur[/caption] Lihula koolimaja ideekavandi konkursi žürii valis kolme osalise seast võitjaks Kauss Arhitektuur OÜ töö nimega „Kolmik“. „Tegemist on kolme ossa jaotuva, ilusa ja Lihulasse sobiva hoonega, mis on ühendatud spordikeskusega,“ ütles komisjoni kuulunud Lääneranna vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Jane Mets. Kavandeid hinnanud ja eri teemade kaupa punkte jaganud komisjon oli Metsa sõnul päris üksmeelne. Kavandi „Kolmik“ punktisumma oli ülekaalukalt suurem kui teistel. Mets lisas, et nii mahult kui ka kõrguselt sobib uus koolimaja Lihulasse väga hästi. „Pigem on see ikkagi üks hoone, liigendatud nii kolmeks, et tekib omaette kampuslik õpikeskkond,“ ütles Lauri Eltermaa büroost Kauss Arhitektuur. Et hoone paremini keskkonda sobituks, on see tema sõnul osaliselt ühe-, osaliselt kahekorruseline. „Sellele kavandatud kelpkatust on Lihula linnapildis rohkemgi näha,“ lisas ta.

[caption id="attachment_362937" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu Pääsupesa lasteaia mudilased on oma toiduga silmanähtavalt rahul. Foto: Andra Kirna[/caption] Inflatsioon on juba sundinud Haapsalu lasteaedu toidupäeva hinda tõstma. Lääneranna vallas mõeldakse lasteaialaste söögiraha valla rahakotist kinnimaksmisest loobumisele. Häda koolitoidu maksumusega pole ainult Läänemaal. Eesti linnade ja valdade liidu juhatus pöördus valitsuse ja riigikogu poole sooviga tõsta järgmisest õppeaastast riigi koolilõuna toetust poole võrra ehk ühelt eurolt poolteisele eurole päevas, alla saja õpilasega koolides koguni 1.80 eurole päevas. Riik maksab põhikoolilaste ja riigigümnaasiumide gümnasistide toitlustamiseks omavalitsusele ühe euro päevas. Nii on see püsinud juba 2017. aastast. Põhikoolis katavad toidu tegeliku maksumuse ja toetuse vahe omavalitsused, gümnaasiumis lapsevanemad. Lasteaialaste toitlustamise palga-, kommunaal- ja köögikulud maksavad kinni omavalitsused, toiduainete kulu on lapsevanemate kanda. Lääne-Nigula ja Lääneranna vallas on ka selle osa võtnud enda kanda vallavalitsus.

[caption id="attachment_362178" align="alignnone" width="2000"] Kõik Metsküla kooli lapsed mahuvad ühe puu otsa. Foto: erakogu[/caption] Lääneranna vallajuhtide uue reformikava järgi jääks hajaasustusega valda üks kool – Lihula gümnaasium õppekohtadega kaugemates nurkades Koongas ja Varblas ning Virtsus või Kõmsil. Kui vallajuhtide varasema plaani järgi jäänuks kõik seitse kooli vähemalt neljaklassilistena Lääneranda alles, siis uus plaan sulgeks Läänerannas kolm kooli. Kinni läheks ka maakondlikel ja üle-eestilistel ainevõistlustel aastaid esikohti noppinud ning tänavu aasta kooli valimise üle-eestilisse finaali jõudnud Metsküla kool.

[caption id="attachment_361269" align="alignnone" width="2000"] Martna koolis käib poolsada last, aga ministeeriumi jaoks on seda põhikooli jaoks vähe. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haridus- ja teadusministeeriumi kavandatav reform annaks edaspidi armu vaid põhikoolidele, kus kolmes viimases klassis õpib vähemal 30 last. Läänemaa kümnest põhikoolist jääksid puutumata viis, ülejäänutele oleks 30 lapse nõue surmahoop. Lääne-Nigula vallas asuva väikese Martna kooli direktori Tiit Aedmäe hääl muutub seda kuuldes järsuks ja toon napiks: „Ma tean. Olen kuulnud. Väga vale plaan! See suretab maaelu välja. Alles jääb tühi maa.”