Silt: jana stahl
Eestirootslased valisid uue kultuurinõukogu
[caption id="attachment_441490" align="alignnone" width="1920"]
Eestirootslaste kultuurinõukogu valimistel oli häältemagnet rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Nädalavahetusel lõppenud eestirootslaste kultuurinõukogu valimistel kogus enim hääli Haapsalus asuva rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm.
Kuigi eestirootslastel oli enne valimisi pisuke kartus, kas valimisaktiivsus ikka on piisav, kinnitas valimiste peakomitee esinaine Ellen Kavald, et valimised õnne
Eestirootslaste kultuurinõukogu valimistel oli häältemagnet rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Nädalavahetusel lõppenud eestirootslaste kultuurinõukogu valimistel kogus enim hääli Haapsalus asuva rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm.
Kuigi eestirootslastel oli enne valimisi pisuke kartus, kas valimisaktiivsus ikka on piisav, kinnitas valimiste peakomitee esinaine Ellen Kavald, et valimised õnne
Mardilaat kulgeb rannarootslaste kultuuri tähe all
[gallery ids="460117,460118,460119,460120,460121,460122,460123,460124,460125,460126,460127,460128,460129,460130,460131"]
Neljapäevast laupäevani Tallinnas peetav 29. mardilaat on justkui eesti käsitööliste laulupidu. Seekord on laada peakülalisena suurema tähelepanu all rannarootslased oma kultuuriga.
Neljapäeval pool tundi pärast mardilaada avamist Tallinnas Unibet Arena halli poole jalutades käib peast läbi mõte, et äkki tulin liiga vara, kõiki kauplejaid polegi veel kohal ning külastajaidki on hõredalt. Peasissekäigu juurde jõudes see hirm hajub: piletisaba ulatub mööda treppi alla välja.
Järjekorras kassa poole kulgedes jääb kõrva nii inglise kui ka soome keel. Tundub, et mardilaat on turistide seas populaarne. Ise ma sel üritusel varem käinud pole, mis oli ka põhjus, miks end toimetuses seda külastama pakun. Uudishimu on omakasupüüdlik.
Tribüünilt näen, et kogu halli põrand on täidetud kauplemislettidega ja kihab inimestest
Galerii: rannarootslaste rahvariietest sündis suurteos
[gallery ids="454336,454311,454312,454313,454314,454315,454316,454317,454318,454319,454321,454322,454323,454324,454325,454326,454327,454328,454329,454330,454331,454332,454333,454334,454335,454337,454338,454339"]
Pika töö tulemusena sündinud raamat „Rannarootslaste rahvarõivad” on kõige põhjalikum ülevaade eestirootslaste rahvarõivastest, mis kunagi ilmavalgust näinud.
Raamatu koostamise algatas neli aastat tagasi eestirootslaste kultuuriomavalitsus. „Kui neli aastat tagasi Kristina Rajandole helistasin ja oma raam
1
Eestirootslaste juhtorgani valimised küsimärgi all
[caption id="attachment_433676" align="alignnone" width="1920"]
Eestirootslaste juhtorgani valimised võivad edasi lükkuda. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhtorgani ehk kultuurinõukogu järgmiste valimiste toimumine on praegu küsimärgi all, sest kultuuriministeerium pole veel teinud otsust valimisteks vajaliku raha eraldamiseks.
Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhatuse esimehe Jana Stahli sõnul selgub vastus taotlusele peatselt. Stahl ütles, et valimiste korraldamiseks soovitak
Eestirootslaste juhtorgani valimised võivad edasi lükkuda. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhtorgani ehk kultuurinõukogu järgmiste valimiste toimumine on praegu küsimärgi all, sest kultuuriministeerium pole veel teinud otsust valimisteks vajaliku raha eraldamiseks.
Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhatuse esimehe Jana Stahli sõnul selgub vastus taotlusele peatselt. Stahl ütles, et valimiste korraldamiseks soovitak
Hans Pöhli medali saab kolm eestirootslast
[caption id="attachment_423808" align="alignnone" width="1920"] Sofia Joons-Gylling. Foto: arhiiv[/caption]
Eestirootslaste kõrgeima autasu, Hans Pöhli medali saavad sel aastal muusik Sofia Joons-Gylling, rahvatantsu edendaja Nils Sjölund ja suguvõsauurija Bo Nyman.
Kõik kolm Pöhli medali saajat on eestirootslaste ringkonnas tuntud inimesed ning Joons-Gylling on oma tegemiste kaudu teada ka suuremale ringile inimestele.
Äsja eestirootslaste lauluvarast Turu rootsikeelses akadeemias doktoritöö kaitsnud Joons-Gylling on aastaid uurinud ja tutvustanud eestirootslaste muusikapärimust, tehes seda muu hulgas ka eri muusikakoosseisudes, teiste seas ansamblis Strand…Rand.
Sofia Joons-Gylling. Foto: arhiiv[/caption]
Eestirootslaste kõrgeima autasu, Hans Pöhli medali saavad sel aastal muusik Sofia Joons-Gylling, rahvatantsu edendaja Nils Sjölund ja suguvõsauurija Bo Nyman.
Kõik kolm Pöhli medali saajat on eestirootslaste ringkonnas tuntud inimesed ning Joons-Gylling on oma tegemiste kaudu teada ka suuremale ringile inimestele.
Äsja eestirootslaste lauluvarast Turu rootsikeelses akadeemias doktoritöö kaitsnud Joons-Gylling on aastaid uurinud ja tutvustanud eestirootslaste muusikapärimust, tehes seda muu hulgas ka eri muusikakoosseisudes, teiste seas ansamblis Strand…Rand. 
Eestirootslased valmistuvad suviseks suurpeoks
[caption id="attachment_417693" align="alignnone" width="1920"] Kolm aastat tagasi peetud eelmisel laulupeol oli vahepealsete koroona-aastate tõttu lauljaid kasinamalt, kuid nüüd on peole oodata üle 600 osalise. Foto: Andra Kirna[/caption]
Eestirootslased peavad juuli alguses Haapsalus oma viiendat laulupidu, mille muudavad eriliseks Eesti suurim hiiu kandle orkester ja vanadest laulikulauludest kokku seatud koorisüit.
6. juulil Haapsalu piiskopilinnuses toimuv laulupidu kannab pealkirja „Kaugemalt ja lähemalt” ning toob kokku 600–700 lauljat, tantsijat ja muusikut Eestist, Rootsist ja Soomest. Eestistki on esindatud tunduvalt laiem piirkond kui rannarootslaste asualad – esinema tullakse ka Saare- ja Hiiumaalt, Kesk- ja isegi Lõuna-Eestist ning Ida-Virumaalt.
Kolm aastat tagasi peetud eelmisel laulupeol oli vahepealsete koroona-aastate tõttu lauljaid kasinamalt, kuid nüüd on peole oodata üle 600 osalise. Foto: Andra Kirna[/caption]
Eestirootslased peavad juuli alguses Haapsalus oma viiendat laulupidu, mille muudavad eriliseks Eesti suurim hiiu kandle orkester ja vanadest laulikulauludest kokku seatud koorisüit.
6. juulil Haapsalu piiskopilinnuses toimuv laulupidu kannab pealkirja „Kaugemalt ja lähemalt” ning toob kokku 600–700 lauljat, tantsijat ja muusikut Eestist, Rootsist ja Soomest. Eestistki on esindatud tunduvalt laiem piirkond kui rannarootslaste asualad – esinema tullakse ka Saare- ja Hiiumaalt, Kesk- ja isegi Lõuna-Eestist ning Ida-Virumaalt. 
Eestirootslased peavad laupäeval Haapsallu laulupäeva
[caption id="attachment_170198" align="alignnone" width="1200"]
Eelmist laulu- ja tantsupidu pidasid eestirootslased Haapsalus viis aastat tagasi. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Laupäeval täitub Haapsalu linnuseõu rootsi- ja eestikeelse laulu ning tantsuga, sest eestirootslased peavad oma neljandat laulu- ja tantsupidu.
Eestirootslaste laulu- ja tantsupeole, mis kannab nime „Aiboland, mu arm” koguneb sel aastal 300 lauljat, muusikut ja tantsijat.
„Eriline aeg, teistmoodi pidu,” ütles eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhatuse esimees Jana Stahl tänavuse peo kohta. „Aga ära ei tahtnud pidu ka jätta, sest tantsijad ja lauljad on ju harjutanud,” lisas ta.
Eelmist laulu- ja tantsupidu pidasid eestirootslased Haapsalus viis aastat tagasi. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Laupäeval täitub Haapsalu linnuseõu rootsi- ja eestikeelse laulu ning tantsuga, sest eestirootslased peavad oma neljandat laulu- ja tantsupidu.
Eestirootslaste laulu- ja tantsupeole, mis kannab nime „Aiboland, mu arm” koguneb sel aastal 300 lauljat, muusikut ja tantsijat.
„Eriline aeg, teistmoodi pidu,” ütles eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhatuse esimees Jana Stahl tänavuse peo kohta. „Aga ära ei tahtnud pidu ka jätta, sest tantsijad ja lauljad on ju harjutanud,” lisas ta.