Silt: Jaanus Aua
Lindude ja nahkhiirte rõngastamine muutub tasuliseks
[caption id="attachment_434685" align="alignnone" width="1920"]
Linnuvaatleja Tarvo Valker rõngaste tasuliseks muutumises enamikule harrastajaile suurt probleemi ei näe. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Keskkonnaagentuur kavatseb muuta lindude ja nahkhiirte märgistusrõngad tasuliseks. Linnuvaatlejate seas tekitab plaan vastakaid arvamusi.
Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Ragne Erimäe ütles Lääne Elule, et rõngastamine on tasuline mitmel pool Euroopas, sealhulgas näiteks Belgias, Hollandis, Suurbritannias, Poolas, Slovakkias ja Tšehhis. Eestis on rõngaste eest seni maksnud riik.
Erimäe sõnul on plaanitava muudatuse põhjus ühelt poolt keeruline majanduslik seis Eestis, sest rõngastamise korraldamisest tekib riigile töökoormus ja halduskulu. Teisalt on praegune olukord, kus kõik soovijad saavad märgistamiseks tasuta rõngaid, toonud kaasa probleeme, märkis ta.
„Kõik märgistajad ei tunneta selle tegevusega kaasnevat vastutust. Taotletakse luba, kuigi pole plaanis aktiivselt iseseisvalt märgistamist alustada, aruandeid ei esitata õigeaegselt, märgistamiste lõpetamisel jäetakse märgised tagastamata, märgiste kaotamisest ei anta teada, vaid küsitakse nende asendamiseks uusi j
Linnuvaatleja Tarvo Valker rõngaste tasuliseks muutumises enamikule harrastajaile suurt probleemi ei näe. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Keskkonnaagentuur kavatseb muuta lindude ja nahkhiirte märgistusrõngad tasuliseks. Linnuvaatlejate seas tekitab plaan vastakaid arvamusi.
Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Ragne Erimäe ütles Lääne Elule, et rõngastamine on tasuline mitmel pool Euroopas, sealhulgas näiteks Belgias, Hollandis, Suurbritannias, Poolas, Slovakkias ja Tšehhis. Eestis on rõngaste eest seni maksnud riik.
Erimäe sõnul on plaanitava muudatuse põhjus ühelt poolt keeruline majanduslik seis Eestis, sest rõngastamise korraldamisest tekib riigile töökoormus ja halduskulu. Teisalt on praegune olukord, kus kõik soovijad saavad märgistamiseks tasuta rõngaid, toonud kaasa probleeme, märkis ta.
„Kõik märgistajad ei tunneta selle tegevusega kaasnevat vastutust. Taotletakse luba, kuigi pole plaanis aktiivselt iseseisvalt märgistamist alustada, aruandeid ei esitata õigeaegselt, märgistamiste lõpetamisel jäetakse märgised tagastamata, märgiste kaotamisest ei anta teada, vaid küsitakse nende asendamiseks uusi j
3
Anna teada käopoegadest
[caption id="attachment_426261" align="alignnone" width="1200"]
Kägu. Foto: Eero Kiuru[/caption]
Eesti ornitoloogiaühing palub inimestel teada anda linnupesadest, milles on käo muna või juba koorunud poeg. Tänavune aasta lind kägu on pesaparasiit, kes muneb oma munad teiste lindude pesadesse. Käoaasta eestvedaja Jaanus Aua ütles, et selliseid pesi leitakse aga väga harva ja juhuslikult. Ta loodab, et inimesed saavad nende leidmisele kaasa aidata.
Kägu. Foto: Eero Kiuru[/caption]
Eesti ornitoloogiaühing palub inimestel teada anda linnupesadest, milles on käo muna või juba koorunud poeg. Tänavune aasta lind kägu on pesaparasiit, kes muneb oma munad teiste lindude pesadesse. Käoaasta eestvedaja Jaanus Aua ütles, et selliseid pesi leitakse aga väga harva ja juhuslikult. Ta loodab, et inimesed saavad nende leidmisele kaasa aidata. 
Linnuvaatlejad sattusid Vormsis huntide piiramisrõngasse
[caption id="attachment_412989" align="alignnone" width="1920"]
Metskurvitsauurija Jaanus Aua. Foto Marko Saarm, Sakala[/caption]
Vormsis murravad hundid kariloomi ja piiravad linnuvaatlejaid, eriloaga on tänavu saarel kütitud juba kolm hunti.
„Kes hunti näha tahab, peab südaöö paiku Vormsisse minema,” ütles metskurvitsauurija Jaanus Aua, kes jäi saarel huntide piiramisrõngasse. Vormsi jahiseltsi esimehe Rein Veitmaa sõnul näeb hunti saarel ka päevasel ajal.
Läinud nädala reede hilisõhtul oli Aua koos oma kolleegi Hannes Pehlakuga Rälby kandis heinamaal metskurvitsaid jälgimas, kui nad kuulsid eemal hunti ulgumas, hetke pärast ulgus esimesele hundile teiselt poolt vastu teine hunt. Lõpuks lähenesid sealtpoolt, kust kostis esimese hundi ulgumine, linnuvaatlejatele kaks hunti, teiselt pool üks hunt ja kolmandast küljest veel kolm hunti. Kuus hunti võtsid üles linnuvaatlejate jälje ja lähenesid seda mööda neile. „Väga ebamugav olukord oli,” nentis Aua. „Ma ei tea, kas nende huvi oli kulinaarne või tajusid konkurentsi.”
Aua sõnul olid Vormsis kohatud hundid ebaharilikult julged ja jäid seisma alles 40 meetri kaugusel linnuvaatlejatest. „Nende huvi oli ebaterve,” lausus ta. „Tunnevad ennast peremehena.”
Metskurvitsauurija Jaanus Aua. Foto Marko Saarm, Sakala[/caption]
Vormsis murravad hundid kariloomi ja piiravad linnuvaatlejaid, eriloaga on tänavu saarel kütitud juba kolm hunti.
„Kes hunti näha tahab, peab südaöö paiku Vormsisse minema,” ütles metskurvitsauurija Jaanus Aua, kes jäi saarel huntide piiramisrõngasse. Vormsi jahiseltsi esimehe Rein Veitmaa sõnul näeb hunti saarel ka päevasel ajal.
Läinud nädala reede hilisõhtul oli Aua koos oma kolleegi Hannes Pehlakuga Rälby kandis heinamaal metskurvitsaid jälgimas, kui nad kuulsid eemal hunti ulgumas, hetke pärast ulgus esimesele hundile teiselt poolt vastu teine hunt. Lõpuks lähenesid sealtpoolt, kust kostis esimese hundi ulgumine, linnuvaatlejatele kaks hunti, teiselt pool üks hunt ja kolmandast küljest veel kolm hunti. Kuus hunti võtsid üles linnuvaatlejate jälje ja lähenesid seda mööda neile. „Väga ebamugav olukord oli,” nentis Aua. „Ma ei tea, kas nende huvi oli kulinaarne või tajusid konkurentsi.”
Aua sõnul olid Vormsis kohatud hundid ebaharilikult julged ja jäid seisma alles 40 meetri kaugusel linnuvaatlejatest. „Nende huvi oli ebaterve,” lausus ta. „Tunnevad ennast peremehena.”