Silt: HÕFFi põnevuslugude konkurss
HÕFFi põnevuslood: media nocte unus ex vobis perit
[caption id="attachment_447731" align="alignnone" width="1181"]
Joonistus Karel Rahu[/caption]
HÕFFi põnevusjuttude konkursi parim Haapsalu- või Läänemaa-aineline põnevusjutt
„See ei ole hea mõte!” korrutan ma Emmale mitmendat korda, aga ta ei pane mind tähele. „Tõesti, see pole hea mõte,” kostab Joonas, „see on lausa suurepärane.”
„Sa ise tahtsid teada, kas mõisnik Ewald siin kummitab,” täheldab Triinu. Löön silmad maha. Mind tõesti huvitab, kas see kuulujutt vastab tõele. Kuid miski selles eemal musta varjuna kõrguvas kivihiiglases teeb mind ärevaks. Sealt justkui õhkuks kurjust.
„Noh, Saara, lõid
Joonistus Karel Rahu[/caption]
HÕFFi põnevusjuttude konkursi parim Haapsalu- või Läänemaa-aineline põnevusjutt
„See ei ole hea mõte!” korrutan ma Emmale mitmendat korda, aga ta ei pane mind tähele. „Tõesti, see pole hea mõte,” kostab Joonas, „see on lausa suurepärane.”
„Sa ise tahtsid teada, kas mõisnik Ewald siin kummitab,” täheldab Triinu. Löön silmad maha. Mind tõesti huvitab, kas see kuulujutt vastab tõele. Kuid miski selles eemal musta varjuna kõrguvas kivihiiglases teeb mind ärevaks. Sealt justkui õhkuks kurjust.
„Noh, Saara, lõid 
HÕFFi põnevuslood: 1998
[caption id="attachment_447737" align="alignnone" width="1181"] Joonistus Karel Rahu[/caption]
HÕFFi põnevuslugude konkursi Katrin Pautsi eripreemia
Ma olen ajakirjanik – noor, ambitsioonikas, kes tahaks kirjutada raamatut: bestsellerit.
Ma vahin oma telefoni tühjal pilgul. 18.57 näitab kell. Ma ohkan – see mees peaks juba siin olema. Lähenev härra ongi vist tema. „Tervist,” tervitan ma viisakal toonil. Mees tervitab ja istub. Ma avan oma märkmiku ja vaatan talle otsa. Mees alustab: „Ma töötasin politseis. See juhtum oli mu esimene. Oli aasta 1998, olles noor ja naiivne, lootsin, et suudan midagi suurt korda saata…”
Joonistus Karel Rahu[/caption]
HÕFFi põnevuslugude konkursi Katrin Pautsi eripreemia
Ma olen ajakirjanik – noor, ambitsioonikas, kes tahaks kirjutada raamatut: bestsellerit.
Ma vahin oma telefoni tühjal pilgul. 18.57 näitab kell. Ma ohkan – see mees peaks juba siin olema. Lähenev härra ongi vist tema. „Tervist,” tervitan ma viisakal toonil. Mees tervitab ja istub. Ma avan oma märkmiku ja vaatan talle otsa. Mees alustab: „Ma töötasin politseis. See juhtum oli mu esimene. Oli aasta 1998, olles noor ja naiivne, lootsin, et suudan midagi suurt korda saata…”
HÕFFi põnevuslood: elu väärtus
[caption id="attachment_447735" align="alignnone" width="1181"] Joonistus Karel Rahu[/caption]
HÕFFi põnevusjuttude konkursi parim Haapsalu või Läänemaa õpilase põnevusjutt
Weston oli väsinud. Ta selg lõi tuld ja käed valutasid. Need olid villis. Ta sülitas ja kohendas soni. Öö alles noor, kuub juba raugevast vihmasajust märg, jätkas ta tööd. Kängus puud ümber ning kuuvalgus vaid vaevu põõsaste rägastikku valgustamas, tabas ta labidas lõpuks midagi tuhmi mütsuga. Weston vaid muigas, mühatas ja kaevas edasi.
Talle kukkus tilk krae vahele, värin jooksis üle selja. Kaevamine tõi sooja, ent see puges kiiresti kontide
Joonistus Karel Rahu[/caption]
HÕFFi põnevusjuttude konkursi parim Haapsalu või Läänemaa õpilase põnevusjutt
Weston oli väsinud. Ta selg lõi tuld ja käed valutasid. Need olid villis. Ta sülitas ja kohendas soni. Öö alles noor, kuub juba raugevast vihmasajust märg, jätkas ta tööd. Kängus puud ümber ning kuuvalgus vaid vaevu põõsaste rägastikku valgustamas, tabas ta labidas lõpuks midagi tuhmi mütsuga. Weston vaid muigas, mühatas ja kaevas edasi.
Talle kukkus tilk krae vahele, värin jooksis üle selja. Kaevamine tõi sooja, ent see puges kiiresti kontide