Silt: Hergo Tasuja
19
Hergo Tasuja: tasakaalukus ja tormakus
[caption id="attachment_371112" align="aligncenter" width="1280"]
”Kivi Jüri” ehk “Kivijüri” on Kärdlas asuv mälestusmärk “Hiiumaa kaitselahingute kangelastele 1941”. Mälestusmärk püstitati 1966. aastal Kärdlast väljuvate maanteede ristile. Graniidist mälestusmärgi autorid on skulptor Endel Taniloo ja arhitekt Ülo Sirp. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Hiiumaa vallavanema Hergo Tasuja vastuse Lääne Elu veebis ilmunud loole „Mare Tamvelius: Hiiumaa värvus punaseks…“
„Kõige kehvem on millegi hävitamisele kutsumine ja paterdamine kampaania korras,“ ütles kultuuriajaloo professor Linda Kaljundi intervjuus Vikerraadio hommikuprogrammis.
Ta meenutas kunstiajaloolase Krista Kodrese mõtet, et kui esimese vabariigi loomise järel oleks samal moel vihale ja tunnetele voli antud, siis oleks kampaania korras hävitatud muuhulgas baltisakslaste mõisad.
Olen sellega nõus. Tormakuse asemel või selle kõrval tuleb omada ka tasakaalukust.
Ma tean – nii ajalooõpingute põhjal kui isiklikult oma perekonna lähiajaloo kaudu – kui keeruline on Eesti ajalugu olnud. Tean, et võõrvõimud muuhulgas püüdsid eestlaste meelsust kujundada meie kultuuri- ja avalikku ruumi muutes.
Aga ma ei ole nõus sellega, et kui oleme 30 aastat iseseisvuse taastanud riigis elanud, ilma mõne konkreetse monumendi teisaldamise üle avalikku arutelu pidamast, siis peaksime nüüd ilma aruteluta, ilma erinevaid argumente ära kuulamata kiirkorras tegutsema.
”Kivi Jüri” ehk “Kivijüri” on Kärdlas asuv mälestusmärk “Hiiumaa kaitselahingute kangelastele 1941”. Mälestusmärk püstitati 1966. aastal Kärdlast väljuvate maanteede ristile. Graniidist mälestusmärgi autorid on skulptor Endel Taniloo ja arhitekt Ülo Sirp. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Hiiumaa vallavanema Hergo Tasuja vastuse Lääne Elu veebis ilmunud loole „Mare Tamvelius: Hiiumaa värvus punaseks…“
„Kõige kehvem on millegi hävitamisele kutsumine ja paterdamine kampaania korras,“ ütles kultuuriajaloo professor Linda Kaljundi intervjuus Vikerraadio hommikuprogrammis.
Ta meenutas kunstiajaloolase Krista Kodrese mõtet, et kui esimese vabariigi loomise järel oleks samal moel vihale ja tunnetele voli antud, siis oleks kampaania korras hävitatud muuhulgas baltisakslaste mõisad.
Olen sellega nõus. Tormakuse asemel või selle kõrval tuleb omada ka tasakaalukust.
Ma tean – nii ajalooõpingute põhjal kui isiklikult oma perekonna lähiajaloo kaudu – kui keeruline on Eesti ajalugu olnud. Tean, et võõrvõimud muuhulgas püüdsid eestlaste meelsust kujundada meie kultuuri- ja avalikku ruumi muutes.
Aga ma ei ole nõus sellega, et kui oleme 30 aastat iseseisvuse taastanud riigis elanud, ilma mõne konkreetse monumendi teisaldamise üle avalikku arutelu pidamast, siis peaksime nüüd ilma aruteluta, ilma erinevaid argumente ära kuulamata kiirkorras tegutsema. 