Silt: Heiki Valk
Leedi Hallimägi täitis arheoloogide lootused
[caption id="attachment_430043" align="alignnone" width="1920"]
Arheoloog Heiki Valk Tubrilinans. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa kahte muinaslinnust uurinud arheoloogid ei leidnud Ridala Tubrimäel esialgu jälgi linnuse vallutusjärgsest kasutusest, küll aga viitasid sellele Leedi Hallimäe leiud.
Arheoloog Heiki Valgu juhtimisel uuriti juulis kahte seni arheoloogide pilgu alt kõrvale jäänud Läänemaa muinaslinnust – Ridala Tubrimäge ja Leedi Hallimäge Lääne-Nigula kihelkonnas. Uurimistöö eesmärk on Valgu sõnul selgitada välja, kas Eesti muinaslinnused jäid kasutusse ka pärast 13. sajandi alguse võõrvõimude vallutust. „Praegu võib öelda, et Tubrimägi ilmselt mitte, Hallimägi aga küll,” ütles Valk peale tänavuste arheoloogiliste uuringute lõppu.
Arheoloog Heiki Valk Tubrilinans. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa kahte muinaslinnust uurinud arheoloogid ei leidnud Ridala Tubrimäel esialgu jälgi linnuse vallutusjärgsest kasutusest, küll aga viitasid sellele Leedi Hallimäe leiud.
Arheoloog Heiki Valgu juhtimisel uuriti juulis kahte seni arheoloogide pilgu alt kõrvale jäänud Läänemaa muinaslinnust – Ridala Tubrimäge ja Leedi Hallimäge Lääne-Nigula kihelkonnas. Uurimistöö eesmärk on Valgu sõnul selgitada välja, kas Eesti muinaslinnused jäid kasutusse ka pärast 13. sajandi alguse võõrvõimude vallutust. „Praegu võib öelda, et Tubrimägi ilmselt mitte, Hallimägi aga küll,” ütles Valk peale tänavuste arheoloogiliste uuringute lõppu. Arheoloogid uurivad Läänemaa linnamägesid
[caption id="attachment_430043" align="alignnone" width="1920"] Arheoloog Heiki Valk otsib Ridala Tubrilinnas jälgi selle kohta, kas linnust on ka pärast vallutust kasutatud. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Nädal aega on arheoloogid Heiki Valgu juhtimisel olnud ametis Ridala Tubrimäel, et selgitada välja, kui kaua on linnust kasutatud.
Sama uuringu raames võtavad arheoloogid järgmisena ette Leedi Hallimäe. „Esimene küsimus, mida uurime: millal linnus maha jäeti ja kas see oli pärast vallutust veel kasutusel,” ütles Valk.
Valgu uurimistöö teema on Eesti 11.–14. sajandi muutuste ajastu ühiskond, traditsioonid ja kultuur. „Selle raames on küsimus, mis ajani olid linnused eestlaste käes kasutusel,” ütles Valk. Tema sõnul on teada, et Virumaal, Saaremaal ja Harjumaal Varbola linnust kasutasid eestlased pärast vallutust. Läänemaa, kui jätta kõrvale Lihula, on aga arheoloogiliselt täiesti läbi uurimata.
Arheoloog Heiki Valk otsib Ridala Tubrilinnas jälgi selle kohta, kas linnust on ka pärast vallutust kasutatud. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Nädal aega on arheoloogid Heiki Valgu juhtimisel olnud ametis Ridala Tubrimäel, et selgitada välja, kui kaua on linnust kasutatud.
Sama uuringu raames võtavad arheoloogid järgmisena ette Leedi Hallimäe. „Esimene küsimus, mida uurime: millal linnus maha jäeti ja kas see oli pärast vallutust veel kasutusel,” ütles Valk.
Valgu uurimistöö teema on Eesti 11.–14. sajandi muutuste ajastu ühiskond, traditsioonid ja kultuur. „Selle raames on küsimus, mis ajani olid linnused eestlaste käes kasutusel,” ütles Valk. Tema sõnul on teada, et Virumaal, Saaremaal ja Harjumaal Varbola linnust kasutasid eestlased pärast vallutust. Läänemaa, kui jätta kõrvale Lihula, on aga arheoloogiliselt täiesti läbi uurimata. 
6
Arheoloogid peavad Saastnat kunagiseks rahvusvaheliseks kokkusaamiskohaks
[caption id="attachment_405289" align="alignnone" width="2000"]
Arheoloogid Heiki Valk (vasakul) ja Anton Pärn tutvustasid huvilistele Saastna kabeli väljakaevamisi. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kaevamistega Saastnas tegid arheoloogid kindlaks kabeli piirjooned ja leidsid hulgaliselt 15.–17. sajandi münte. Kabelist lõuna poolt kaevati välja luustikke.
Arheoloog Heiki Valgu sõnul oli Saastna kabel juba keskajal kuulus suurte olavipäevaaegsete rahvakogunemiste paigana. Sinna tuldi olavipäeva pidama ka hiljem, rootsi ajal. „Luteriusu levimisega muutus see taunimisväärseks kui katolikuaegne ebausu pärand. Kirikuvisitatsioonides on esimene selline teade aastast 1597 ja neid tuleb ette kuni 18. sajandi alguseni. Mainitakse, et rahvas käib siin koos ja peetakse suurt ebausku,” rääkis Valk, tõdedes, et mis seal siis toimus, pole teada.
Arheoloogid Heiki Valk (vasakul) ja Anton Pärn tutvustasid huvilistele Saastna kabeli väljakaevamisi. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kaevamistega Saastnas tegid arheoloogid kindlaks kabeli piirjooned ja leidsid hulgaliselt 15.–17. sajandi münte. Kabelist lõuna poolt kaevati välja luustikke.
Arheoloog Heiki Valgu sõnul oli Saastna kabel juba keskajal kuulus suurte olavipäevaaegsete rahvakogunemiste paigana. Sinna tuldi olavipäeva pidama ka hiljem, rootsi ajal. „Luteriusu levimisega muutus see taunimisväärseks kui katolikuaegne ebausu pärand. Kirikuvisitatsioonides on esimene selline teade aastast 1597 ja neid tuleb ette kuni 18. sajandi alguseni. Mainitakse, et rahvas käib siin koos ja peetakse suurt ebausku,” rääkis Valk, tõdedes, et mis seal siis toimus, pole teada.