Silt: Heiki Valk
Läänemaa linnamägede aeg võis võõrvallutusega otsa saada
[caption id="attachment_454857" align="alignnone" width="1920"]
Arheoloogiatudengid Jekaterina Marova ja Uku Vaabel aitasid uurida, kas Läänemaa linnamägesid võidi kasutada pärast 13. sajandi vallutust. Juhan Hepner[/caption]
Suvistel kaevamistel võetud radiosüsinikdateeringud peaksid andma kindlama vastuse, kuid praegu paistab, et Läänemaa muinaslinnuste kasutamise lõpp saabus 13. sajandi võõrvallutusega või üsna pea pärast seda.
Tartu ülikooli arheoloog Heiki Valk lõpetas möödunud nädalal koos tudengitega tänavusuvised välitööd Läänemaa muinaslinnustel. Lisaks Hallimäele ja Palivere Pikajalamäele jõudsid arheoloogid juuli lõpus uurida ka Kullamaa linnamäge. Üks kaevand tehti Kullamaal linnamäe lõhutud valli juurde, teine linnuseõue keskele kaevulohu lähedale.
„Valli juurde tehtud kaevandis osutus täitepinnas, mis oli ilmselt kunagine laiali lükatud vallikehand, väga paksuks. Väikese surfiga läksime sügavale ja jõudsime tumeda kihini, mille alt tulid välja paeplaadid

Leedi Hallimäge võidi kasutada kindlustatud paigana ka varauusajal
[caption id="attachment_453819" align="alignnone" width="1920"]
Heiki Valk Leedi Hallimäe vallil oleva kaevandi juures. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Muinasaja kohta tavatult lai vallilõik, varauusaegse klaasikillu leid ja 20. sajandil poisikeste leitud roosteta mõõk viitavad võimalusele, et Leedi Hallimäe muinaslinnuse asukoht võis olla sajandeid hiljem uuesti kasutusel kindlustatud paigana.
Tartu ülikooli arheoloog Heiki Valk juhatab praegu väljakaevamisi kahel Läänemaa muinaslin

Leedi Hallimägi täitis arheoloogide lootused
[caption id="attachment_430043" align="alignnone" width="1920"]
Arheoloog Heiki Valk Tubrilinans. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa kahte muinaslinnust uurinud arheoloogid ei leidnud Ridala Tubrimäel esialgu jälgi linnuse vallutusjärgsest kasutusest, küll aga viitasid sellele Leedi Hallimäe leiud.
Arheoloog Heiki Valgu juhtimisel uuriti juulis kahte seni arheoloogide pilgu alt kõrvale jäänud Läänemaa muinaslinnust – Ridala Tubrimäge ja Leedi Hallimäge Lääne-Nigula kihelkonnas. Uurimistöö eesmärk on Valgu sõnul selgitada välja, kas Eesti muinaslinnused jäid kasutusse ka pärast 13. sajandi alguse võõrvõimude vallutust. „Praegu võib öelda, et Tubrimägi ilmselt mitte, Hallimägi aga küll,” ütles Valk peale tänavuste arheoloogiliste uuringute lõppu.

Arheoloogid uurivad Läänemaa linnamägesid
[caption id="attachment_430043" align="alignnone" width="1920"]
Arheoloog Heiki Valk otsib Ridala Tubrilinnas jälgi selle kohta, kas linnust on ka pärast vallutust kasutatud. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Nädal aega on arheoloogid Heiki Valgu juhtimisel olnud ametis Ridala Tubrimäel, et selgitada välja, kui kaua on linnust kasutatud.
Sama uuringu raames võtavad arheoloogid järgmisena ette Leedi Hallimäe. „Esimene küsimus, mida uurime: millal linnus maha jäeti ja kas see oli pärast vallutust veel kasutusel,” ütles Valk.
Valgu uurimistöö teema on Eesti 11.–14. sajandi muutuste ajastu ühiskond, traditsioonid ja kultuur. „Selle raames on küsimus, mis ajani olid linnused eestlaste käes kasutusel,” ütles Valk. Tema sõnul on teada, et Virumaal, Saaremaal ja Harjumaal Varbola linnust kasutasid eestlased pärast vallutust. Läänemaa, kui jätta kõrvale Lihula, on aga arheoloogiliselt täiesti läbi uurimata.

6
Arheoloogid peavad Saastnat kunagiseks rahvusvaheliseks kokkusaamiskohaks
[caption id="attachment_405289" align="alignnone" width="2000"]
Arheoloogid Heiki Valk (vasakul) ja Anton Pärn tutvustasid huvilistele Saastna kabeli väljakaevamisi. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kaevamistega Saastnas tegid arheoloogid kindlaks kabeli piirjooned ja leidsid hulgaliselt 15.–17. sajandi münte. Kabelist lõuna poolt kaevati välja luustikke.
Arheoloog Heiki Valgu sõnul oli Saastna kabel juba keskajal kuulus suurte olavipäevaaegsete rahvakogunemiste paigana. Sinna tuldi olavipäeva pidama ka hiljem, rootsi ajal. „Luteriusu levimisega muutus see taunimisväärseks kui katolikuaegne ebausu pärand. Kirikuvisitatsioonides on esimene selline teade aastast 1597 ja neid tuleb ette kuni 18. sajandi alguseni. Mainitakse, et rahvas käib siin koos ja peetakse suurt ebausku,” rääkis Valk, tõdedes, et mis seal siis toimus, pole teada.
