Silt: haapsalu linnagalerii
Uus näitus: märkamise talumatu kergus Haapsalu linnagaleriis
Kui pahaaimamatu vaataja Haapsalu linnagaleriisse jõudis, olid kärbsed juba kohal: nobedad ja elegantsed nagu pisikesed tähelaevad.
Aga jätkem Ijon Tichy „Kosmoserändude päevikud” esialgu kõrvale. Esialgu ei tea pahaaimamatu vaataja neist veel midagi, kui ta just esimese asjana ei haara ukse kõrvalt lauakeselt voldikut, et sellesse süüvida. Ja enamasti ei haara. Seega ei tea ta Enteropia loomaaiast veel midagi, aga kärbestest küll.
Sest kui ta Haapsalu linnagaleriisse jõuab, on nemad juba kohal: nobedad ja elegantsed nagu pisikesed karvased kosmosesüstikud, Schwarzschildi singulaarsuse kiuste naasnud paigast, kust tagasi tulla ei saa, piiri tagant, mida pole võimalik ületada selle taha lõksu jäämata.
Või kuidas siis muidu oleks võimalik seletada nende tühiste, ütleksin isegi, et tüütute putukate vibreerivat kaunidust? Ütleksin isegi, et peenust, lihvitust, uperpallitavat kergust, kui nad galerii seintele kinnitatud terasplaatidel hullavad. Kes peaks ilusaks harilikku toakärbest? Eriti hommikuti. Eriti siis, kui inimene tahaks veel natuke magada, aga tüütu kiusaja on tuppa pääsenud.
Selleks, et nuhtlust ilusaks pidada, peab se
Katrin Koskaru tõi linnagaleriisse plahvatuse ilu ja koleduse
[caption id="attachment_440907" align="alignnone" width="1920"]
Katrin Koskaru Haapsalu linnagaleriis. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kolmapäevast saab Haapsalu linnagaleriis vaadata Katrin Koskaru näitust „Ma leidsin su õhku lendamas”.
Sõda ja plahvatused on teemad, mis on Koskarut aastaid inspireerinud. „Kuigi mõtlen sõjast või tegelen oma loomingus sõjateemaga, ei saa ma öelda, et see mulle meeldib. Sõda ei saa ju meeldida,” ütles kunstnik Lääne Elule. „Tundub aga, et inimkond ilma sõjata ei saagi.”
Samas viitab näituse saatetekst projektile, millega i
Katrin Koskaru Haapsalu linnagaleriis. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kolmapäevast saab Haapsalu linnagaleriis vaadata Katrin Koskaru näitust „Ma leidsin su õhku lendamas”.
Sõda ja plahvatused on teemad, mis on Koskarut aastaid inspireerinud. „Kuigi mõtlen sõjast või tegelen oma loomingus sõjateemaga, ei saa ma öelda, et see mulle meeldib. Sõda ei saa ju meeldida,” ütles kunstnik Lääne Elule. „Tundub aga, et inimkond ilma sõjata ei saagi.”
Samas viitab näituse saatetekst projektile, millega i
Taavi Suisalu avas Haapsalu linnagaleriis Arktika saatkonna
[gallery ids="439321,439322,439323,439324,439325,439326,439327,439328,439329,439330,439331,439332,439333,439334,439335,439336,439337,439338"]
Kunstnik Taavi Suisalu avas laupäeva pärastlõunal Haapsalu linnagaleriis näituse „Arktika saatkond“.
Kunstnik ütles näitust avades, et “Arktika saatkond” tõukub tänavu kevadel Põhja-Jäämeres Teravmägede ümbruses tehtud välitöödest, flirdib teaduse ja kunsti meetoditega, riivab kliimamuutuste kommunikatsiooni problemaatikat ning küsib ülevuse funktsiooni järele tänapäeval.
Praegusel ajal on Arktika peamiselt teadlaste ja jääkarukruiiside pärusmaa, kliima jätkuval soojenemisel aga avanevad läbi jää uued laevateed transpordiks ning võimalused maavarade ammutamiseks.
Arktika, mis on ühest küljest nii romantiseeritud, ülev ja puutumatu, on samuti erakordselt habras ja haavatav kliimamuutust
Valutu sisselõige Haapsalu linnagaleriis
[gallery ids="436027,436032,436028,436029,436030,436031,436033,436034,436035,436038,436037,436036"]
Brenda Purtsaku isikunäitusel Haapsalu linnagaleriis kerkib mälupõhjast „Õrn ja rõve” – Matti Moguči 35 aasta taguse luulekogu pealkiri.
Ja seda üldse mitte värsside (sisu) pärast. Ega see meeles olnudki. Kunstisaalis ringi vaadates kahtlustasin sõnapaaril „õrn ja rõve” küll kirjanduslikku tausta, aga ega ma päris kindel olnud.
Käest ära läinud triibud Haapsalu linnagaleriis
[caption id="attachment_434650" align="alignnone" width="1920"]
Katrin Piile näitus „Eimiski ja muu taoline” Haapsalu linnagaleriis teeb tuju heaks ja ajab näo naerule. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Katrin Piile väljapanek „Eimiski ja muu taoline“ Haapsalu linnagaleriis koosneb kolmest osast: triibud, triibud ja veel kord triibud.
Et triipe ei maksa alahinnata, annab märku juba see, et Piile on need kokku lugenud. Näitusesaali keskel klaasist postamentide otsas troonivad krabisevad kolmemõõtmelised objektid võivad ju tunduda ühetaolised, aga ei ole seda mitte. Igaühel on oma iseloom, sisemine ilm ja maailmavaade: ei vähem ega rohkem kui täpselt saja kahe, saja kahekümne kahe ja saja seitsmeteistkümne triibuga.
Katrin Piile näitus „Eimiski ja muu taoline” Haapsalu linnagaleriis teeb tuju heaks ja ajab näo naerule. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Katrin Piile väljapanek „Eimiski ja muu taoline“ Haapsalu linnagaleriis koosneb kolmest osast: triibud, triibud ja veel kord triibud.
Et triipe ei maksa alahinnata, annab märku juba see, et Piile on need kokku lugenud. Näitusesaali keskel klaasist postamentide otsas troonivad krabisevad kolmemõõtmelised objektid võivad ju tunduda ühetaolised, aga ei ole seda mitte. Igaühel on oma iseloom, sisemine ilm ja maailmavaade: ei vähem ega rohkem kui täpselt saja kahe, saja kahekümne kahe ja saja seitsmeteistkümne triibuga. 
Liivia Leškin näitab linnagaleriis abstraktset Haapsalut
[gallery ids="429024,429025,429026,429027"]
Juulis näeb Haapsalu linnagaleriis Liivia Leškini abstraktsete maalide näitust „Haapsalu suveniir”, mis, nagu nimigi ütleb, on pühendatud Haapsalule.
Näituse avamisel ütles Leškin, et soovis teha näitust, mis oleks täis õhku ja valgust ning seda kolmapäeval linnagaleriis avatud näitus tõepoolest on. Kunstniku tööd ei kata ainult näitusesaali seinu, vaid üks töö on asetatud ka keset galeriid põrandale. Näitusesaali tagumises seinas olev maal „Salaaiad” aga algab küll seinal, kuid jätkub põrandal.
Abstraktsetel maalidel on Leškin kujutanud nii Valget Daami kui ka merd – sellest saab aimu piltide nimesid lugedes. Kõik näitusel olevad tööd on kunstnikul valminud viimaste aastate jooksul. Leškin tunnistas, et mõned algselt näitusele valitud tööd jäid sealt ka välja.
1
Haapsallasest kunstnik paneb iseenda näitusele
Kunstnik ja kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla korraldab Haapsalu linnagaleriis kuu aega kestva performance’i, kus ta ise eksponaadina kogu aeg kohal viibib. 
Ideaalne filosoofiline hetk Haapsalu linnagaleriis
[gallery ids="424912,424915,424920,424924,424928,424932,424935,424938,425021,425022,424945,424950,424952,424954"]
Juss Piho maalid Haapsalu linnagaleriis nopivad ümbritsevast hetki, tarretavad need ja tekitavad vaatajas pillikeelena võbeleva pinge.
Pole midagi ilmekamat kui seljad. Need tekitavad pinge, vaevu aimatava, aga ometi selgesti tuntava. Sellise torkiva ja säraküünlana sädemeid pilduva pressingu. Piisab põgusast kujutlusest teile selja keeranud kassist, näiliselt juhuslikust, aga absoluutselt demonstratiivsest aktist, millega on kokku puutunud kõik, keda mõni vurruline peab. Midagi pole juhtunud, kõik seisab, aga ometi säriseb õhus säärane tulevärk, et anna olla…
Galerii: kunstipeitus Haapsalu linnagaleriis
[gallery ids="423040,423041,423042,423044,423045,423046,423047,423048,423049,423050,423051,423052,423053,423055,423056,423058,423059,423060,423061,423063"]
Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Haapsalu kunstikooli õpilased defineerisid õnne ja ootavad kõiki Haapsalu linnagaleriisse kunstipeitust mängima.
Kui heita pilk kunstisaali külalisraamatusse, nähtub, et esimesed otsijad on õnne leidnud. Lihtne see pole, sest labürindiks muutunud linnagaleriis võib kaotsi minna. Mõni eksponaat võib kahe silma vahele jääda, otsijale jäävad pihku vaid karvad ja õnn ise lipsab sõrmede vahelt minema, nagu poleks teda olnudki.
Vähemalt erkkollane plakat kirjaga „õnn“ ei jää kuidagi märkamata. See särab Haapsalu linnagalerii ukse peal ja meelitab virvatulukesena sisse astuma. Lihtne, aga tõhus. Kes siis ei tahaks õnne leida?!
Uus näitus: ja siis need plakatid Haapsalu linnagaleriis
[caption id="attachment_421597" align="alignnone" width="1920"]
Ivar Saki „Posteretro” viib vaatajad jalutuskäigule 30 aasta tagusesse Eestisse. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Ivar Saki „Posteretro“ Haapsalu linnagaleriis mõjub ajakapslina, mis paiskab vaataja otse metsikutesse 1990. aastatesse.
Esimese hooga tahaks uksel tagasi pöörata. Ridade kaupa mustvalgeid plakateid kunstisaalis. Kes oskaks neid sõnul seletada või kirjas kirjeldada?! Mitte et värv asja parandaks. Seisan ja tunnen end nagu Haapsalu graafilise disaini festivalil. Juunikuu pidu ja (plakati)pillerkaar. Kuigi õues pani märtsipäike silmad kibedasti vett jooksma ja peale alasti valguse pole kevadest pisimatki märki.
Ivar Saki „Posteretro” viib vaatajad jalutuskäigule 30 aasta tagusesse Eestisse. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Ivar Saki „Posteretro“ Haapsalu linnagaleriis mõjub ajakapslina, mis paiskab vaataja otse metsikutesse 1990. aastatesse.
Esimese hooga tahaks uksel tagasi pöörata. Ridade kaupa mustvalgeid plakateid kunstisaalis. Kes oskaks neid sõnul seletada või kirjas kirjeldada?! Mitte et värv asja parandaks. Seisan ja tunnen end nagu Haapsalu graafilise disaini festivalil. Juunikuu pidu ja (plakati)pillerkaar. Kuigi õues pani märtsipäike silmad kibedasti vett jooksma ja peale alasti valguse pole kevadest pisimatki märki.