Silt: haapsalu linnagalerii
Valutu sisselõige Haapsalu linnagaleriis
[gallery ids="436027,436032,436028,436029,436030,436031,436033,436034,436035,436038,436037,436036"]
Brenda Purtsaku isikunäitusel Haapsalu linnagaleriis kerkib mälupõhjast „Õrn ja rõve” – Matti Moguči 35 aasta taguse luulekogu pealkiri.
Ja seda üldse mitte värsside (sisu) pärast. Ega see meeles olnudki. Kunstisaalis ringi vaadates kahtlustasin sõnapaaril „õrn ja rõve” küll kirjanduslikku tausta, aga ega ma päris kindel olnud.
Käest ära läinud triibud Haapsalu linnagaleriis
[caption id="attachment_434650" align="alignnone" width="1920"] Katrin Piile näitus „Eimiski ja muu taoline” Haapsalu linnagaleriis teeb tuju heaks ja ajab näo naerule. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Katrin Piile väljapanek „Eimiski ja muu taoline“ Haapsalu linnagaleriis koosneb kolmest osast: triibud, triibud ja veel kord triibud.
Et triipe ei maksa alahinnata, annab märku juba see, et Piile on need kokku lugenud. Näitusesaali keskel klaasist postamentide otsas troonivad krabisevad kolmemõõtmelised objektid võivad ju tunduda ühetaolised, aga ei ole seda mitte. Igaühel on oma iseloom, sisemine ilm ja maailmavaade: ei vähem ega rohkem kui täpselt saja kahe, saja kahekümne kahe ja saja seitsmeteistkümne triibuga.
Liivia Leškin näitab linnagaleriis abstraktset Haapsalut
[gallery ids="429024,429025,429026,429027"]
Juulis näeb Haapsalu linnagaleriis Liivia Leškini abstraktsete maalide näitust „Haapsalu suveniir”, mis, nagu nimigi ütleb, on pühendatud Haapsalule.
Näituse avamisel ütles Leškin, et soovis teha näitust, mis oleks täis õhku ja valgust ning seda kolmapäeval linnagaleriis avatud näitus tõepoolest on. Kunstniku tööd ei kata ainult näitusesaali seinu, vaid üks töö on asetatud ka keset galeriid põrandale. Näitusesaali tagumises seinas olev maal „Salaaiad” aga algab küll seinal, kuid jätkub põrandal.
Abstraktsetel maalidel on Leškin kujutanud nii Valget Daami kui ka merd – sellest saab aimu piltide nimesid lugedes. Kõik näitusel olevad tööd on kunstnikul valminud viimaste aastate jooksul. Leškin tunnistas, et mõned algselt näitusele valitud tööd jäid sealt ka välja.
1
Haapsallasest kunstnik paneb iseenda näitusele
Kunstnik ja kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla korraldab Haapsalu linnagaleriis kuu aega kestva performance’i, kus ta ise eksponaadina kogu aeg kohal viibib.
Ideaalne filosoofiline hetk Haapsalu linnagaleriis
[gallery ids="424912,424915,424920,424924,424928,424932,424935,424938,425021,425022,424945,424950,424952,424954"]
Juss Piho maalid Haapsalu linnagaleriis nopivad ümbritsevast hetki, tarretavad need ja tekitavad vaatajas pillikeelena võbeleva pinge.
Pole midagi ilmekamat kui seljad. Need tekitavad pinge, vaevu aimatava, aga ometi selgesti tuntava. Sellise torkiva ja säraküünlana sädemeid pilduva pressingu. Piisab põgusast kujutlusest teile selja keeranud kassist, näiliselt juhuslikust, aga absoluutselt demonstratiivsest aktist, millega on kokku puutunud kõik, keda mõni vurruline peab. Midagi pole juhtunud, kõik seisab, aga ometi säriseb õhus säärane tulevärk, et anna olla…
Galerii: kunstipeitus Haapsalu linnagaleriis
[gallery ids="423040,423041,423042,423044,423045,423046,423047,423048,423049,423050,423051,423052,423053,423055,423056,423058,423059,423060,423061,423063"]
Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Haapsalu kunstikooli õpilased defineerisid õnne ja ootavad kõiki Haapsalu linnagaleriisse kunstipeitust mängima.
Kui heita pilk kunstisaali külalisraamatusse, nähtub, et esimesed otsijad on õnne leidnud. Lihtne see pole, sest labürindiks muutunud linnagaleriis võib kaotsi minna. Mõni eksponaat võib kahe silma vahele jääda, otsijale jäävad pihku vaid karvad ja õnn ise lipsab sõrmede vahelt minema, nagu poleks teda olnudki.
Vähemalt erkkollane plakat kirjaga „õnn“ ei jää kuidagi märkamata. See särab Haapsalu linnagalerii ukse peal ja meelitab virvatulukesena sisse astuma. Lihtne, aga tõhus. Kes siis ei tahaks õnne leida?!
Uus näitus: ja siis need plakatid Haapsalu linnagaleriis
[caption id="attachment_421597" align="alignnone" width="1920"] Ivar Saki „Posteretro” viib vaatajad jalutuskäigule 30 aasta tagusesse Eestisse. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Ivar Saki „Posteretro“ Haapsalu linnagaleriis mõjub ajakapslina, mis paiskab vaataja otse metsikutesse 1990. aastatesse.
Esimese hooga tahaks uksel tagasi pöörata. Ridade kaupa mustvalgeid plakateid kunstisaalis. Kes oskaks neid sõnul seletada või kirjas kirjeldada?! Mitte et värv asja parandaks. Seisan ja tunnen end nagu Haapsalu graafilise disaini festivalil. Juunikuu pidu ja (plakati)pillerkaar. Kuigi õues pani märtsipäike silmad kibedasti vett jooksma ja peale alasti valguse pole kevadest pisimatki märki.
Galerii: Ivar Sakk vaatab näitusega linnagaleriis ajas 30 aastat tagasi
[gallery ids="421316,421319,421320,421322,421321,421323,421324,421326,421325,421327,421328,421329,421330,421310,421311,421332,421312,421317,421313,421314,421333,421318,421315,421331,421334"]
Sellest nädalast Haapsalu linnagaleriis avatud Ivar Saki näitus „Posteretro” viib külastaja ligi 30 aasta tagusesse maailma, sest üksikute eranditega on välja pandu just 1990. aastatel valminud plakatilooming.
Laupäeval oli graafiline disainer ja Eesti kunstiakadeemia disainiõppejõud Sakk ise Haapsalus oma plakatinäitust avamas.
Lend paberist linnuga Haapsalu linnagaleriis
[gallery ids="418986,418987,418988,418989,418990"]
Eero Alevi näitusel Haapsalu linnagaleriis kaotab aeg oma lineaarsuse ning minevik, olevik ja tulevik sulavad kokku.
Seekord ulatab kunstnik vaatajale võtme kohe ukse peal.
Kaks esimest maali võtavad näituse kokku. Märkamata need ei jää, sest suurem asub seinal otse välisukse vastas ja väiksem uksest vasakul.
Arvo Iho: tahan, et inimestel oleks mu pilte vaadates hea tunne
[caption id="attachment_418859" align="alignnone" width="1920"] Arvo Iho pani raamatusse ka filmi „Stalker” valmimise loo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Filmitegija Arvo Iho, kes on pöördunud tagasi oma esimese armastuse – fotograafia – juurde, esitles laupäeval Haapsalus oma kolmandat fotoraamatut „Unelmate aed. Kadriorg“.
Jaanuari algul Haapsalu linnagaleriis avatud näitusel „Unelmate aed“ oli eksponeeritud osa raamatu piltidest. „Pühendasin raamatu Kadrioru pargi töötajatele – neile, kes hoiavad selle imelise aia puhta, õitsva, elava ja säravana,“ ütles autor viie päeva vanust teost käes hoides.
„Mõned ütlevad mu piltide kohta, et need on nagu kuuvalgel tehtud, teised, et talvised. Kes varem on fotoga kokku puutunud, arvavad neid esmapilgul negatiivpiltideks. Aga need ei ole seda,“ ütles Iho.