Silt: haabjas
Matsalu ühepuuvene jõudis koduvetesse
[gallery ids="483410,483425,483424,483406,483407,483408,483409,483411,483412,483423,483413,483416,483417,483414,483418,483419,483420,483422,483421"]
Suitsu paadisadamas maabus teisipäeval üheksa ühepuuvenet, teiste seas Matsalu ussilaev – läinud sajandi keskel Läänemaa jõgedelt kadunud veesõiduk.
Esimese ühepuupaadi ehk haabja nina ilmus vaadet piiravate kõrgete pillirooseinte vahelt nähtavale kella poole nelja ajal päeval. Alus maabus hõigete „Siia-siia!” saatel ja hiivati kaldale. Mehed sirutasid pärast paarikümne kilomeetri pikkust sõitu mõnuga konte. „Mitmendad me oleme?” päris haabjaseltsi asutaja Aivar Ruukel pealtvaatajailt.
Matsalu ühepuupaati pole ehitatud sadakond aastat ja viimaseid võis lahel näha 50 aastat tagasi, nii et rahvast kogunes Suitsule palju ja parkimisplats oli masinaid täis. Ühepuuvenesid oli visalt oodatud juba paar tundi – avatud hernekaunana mõjuvat pikka ja kitsast alust ei saa kella peale tüürida. „Viimane lõik oli vastuvoolu,” märkis ke
Taani viikingiuurija kordab haabjal viikingite rännuteed
[caption id="attachment_364443" align="alignnone" width="2000"]
Hommikul Virtsust sõudma hakanud Jevgeni Dernovoi (vasakul) ja Thomas Frank tulid oma haabjaretkel Pullapääl väikeseks puhkuseks kaldale. Foto Andra Kirna[/caption]
Oma retkel peatusid kolmapäeval Haapsalus Taanist Aarhusist pärit viikingiuurija ning Tallinna seiklusinstruktor ja päästja. Mehed olid haabjaga teel Pärnumaalt Saarisoost Tallinna.
Taanlane Thomas Frank on aastaid just praktilisel moel uurinud viikingite rännuteid itta. Mõistmaks, kas nii- või teistsugused rännuviisid ja -teekonnad on mõeldavad, on ta ise võimalikke marsruute läbi sõitnud: Loode-Venemaalt, Vana-Laadoga kandist Mustale merele ja Istanbuli ning Volgat pidi Kaspia merele. Esialgu tegi ta seda kajakiga, hiljem Nižni-Novgorodi lähedal valmistatud ühepuulootsikuga. Haabjasse istus Frank esimest korda tänavu Soomaal Saarisool.
Hommikul Virtsust sõudma hakanud Jevgeni Dernovoi (vasakul) ja Thomas Frank tulid oma haabjaretkel Pullapääl väikeseks puhkuseks kaldale. Foto Andra Kirna[/caption]
Oma retkel peatusid kolmapäeval Haapsalus Taanist Aarhusist pärit viikingiuurija ning Tallinna seiklusinstruktor ja päästja. Mehed olid haabjaga teel Pärnumaalt Saarisoost Tallinna.
Taanlane Thomas Frank on aastaid just praktilisel moel uurinud viikingite rännuteid itta. Mõistmaks, kas nii- või teistsugused rännuviisid ja -teekonnad on mõeldavad, on ta ise võimalikke marsruute läbi sõitnud: Loode-Venemaalt, Vana-Laadoga kandist Mustale merele ja Istanbuli ning Volgat pidi Kaspia merele. Esialgu tegi ta seda kajakiga, hiljem Nižni-Novgorodi lähedal valmistatud ühepuulootsikuga. Haabjasse istus Frank esimest korda tänavu Soomaal Saarisool. Viikingiuurija sõudis haabjal Haapsallu
[gallery ids="364439,364440,364441,364434,364435,364436,364433,364437,364438,364446,364447,364442,364443,364444,364445"]
Frank ja Dernovoi möödumas Rohuküla sadamast ja puhkepausil Pullapää neemel. Fotod Andra Kirna.
Taani ajaloolane Thomas Frank ja Tallinna päästja Jevgeni Dernovoi jõudsid kolmapäeval oma haabjaretkel Soomaalt Saarisoost Tallinna Haapsallu.