Silt: Grete Grauberg
Uusi tantsurühmi tekib meestepõuast hoolimata
[caption id="attachment_412612" align="alignnone" width="1920"] Läki Tantsule noorterühm hakkas juba septembris ülejärgmise aasta peoks harjutama. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaalt pani end ületuleval aastal Tallinnas toimuvale laulu- ja tantsupeole kirja 68 kollektiivi.
Pühapäeval lõppes Eestis tegutsevate kollektiivide registreerumine 2025. aastal toimuvale laulu- ja tantsupeole. Esmaste andmete põhjal pani end laulupeole kirja 1085 koori, tantsurühma ja orkestrit.
Läänemaalt tahab peole minna ühtekokku 68 kollektiivi. Kui arvestada ajaloolise Läänemaaga ja lisada Lääneranna valla kollektiivid, suureneb peole ihalejate arv veel üheksa võrra.
Läki Tantsule: 10 aastat inimesekasvatust
[caption id="attachment_287243" align="alignnone" width="2000"] Läki Tantsule kõik seitse rühma annavad 2. novembril Haapsalu kultuurikeskuses ühise suure juubelikontserdi „Kümme”. Merilin Kaustel-Lehemets[/caption]
Rahvatants ei ole pelgalt muusika järgi sammude ritta seadmine, vaid inimeseks kasvamise protsess, leiavad Läki Tantsule kollektiivide juhendajad, ema ja tütar Ulrika ja Grete Grauberg.
Ulrika Graubergi sõnul on need kümme aastat lennanud märkamatult ja kiiresti. „Aga algus on mul väga selgelt meeles. Oli suvine augustiõhtu. Ühe täiskasvanute rühma Lustlik õhtusel piknikul tulid minu juurde kaks noort tantsijat, selle rühma tantsijate lapsed. Nad ütlesid, et nad tahavad Wiedemanni gümnaasiumis noorte segarühma teha ja kas mina olen nõus nende juhendajaks hakkama. Mul polnud sel ajal ühtegi mõtet olnud, et ma võiksin laste või noortega segarühma teha. Aga ma ütlesin neile, et ajage kokku 16 tantsijat – kaheksa paari – ja hakkame tegema,” meenutab Grauberg.
Paljud neist noortest polnud varem ühtegi tantsusammu teinud. „Esimene proov oli hirmuäratav,” tunnistab Grauberg tagantjärele. Just tol suvel, 2009. aastal oli toimunud Ülo Luha lavastatud tantsupidu, mis kandis nime „Meri”. „See oli pidude pidu. Selle peo kunstilist taset ei ole minu meelest mitte keegi suutnud ületada ega korrata,” märgib Grauberg. „Ilmselt oli see ka põhjuseks, miks Lustlikuga sellel tantsupeol kaasas olnud noored ka ise tantsima tahtsid hakata.”
2011. aastal oli tulemas noorte tantsupidu „Maa ja ilm”. „Sinna me siis tüürisimegi,” sedastab Grauberg.
Kuidas need kaks gümnaasiumipiigat – praeguse nimega Sarah Vahtra ja Rutt Olenko – suutsid tüdrukutele lisaks leida ja ära rääkida kaheksa koolivenda, ei tea Grauberg siiani. Igal juhul tuli tal alustuseks hakata õpetama noortele kõndimist, sest nad tegid seda täiesti valesti. „Pilt oli kohutav! Aga ma olin lubanud. Ja mina ei astu tagasi. Mitte kunagi,” muigab Grauberg. „Nemad ei astunud ka tagasi. Neil oli mingi meeletu energia. Nad olid heas mõttes hullud. Ja tantsupeole me pääsesime. Tantsisime esireas, kuhu iga kollektiiv ei pääse.”
Järgmisele tantsupeole aastal 2014 läks Läki Tantsule nime all murule juba kolm koosseisu. Praeguseks on Läki Tantsule katuse all kaheksa rühma. Sest iga järgnev põlvkond tahab ka tantsida.
Päris esimene Läki Tantsule koosseis on praeguseks mööda ilma laiali lennanud. Noorterühmad elavadki kolmeaastase tsükli rütmis – kui gümnaasium läbi, tuleb edasi minna ja nende asemele astuvad uued noored. Juhendaja jaoks algab siis iga kord kõik otsast peale.
1
Tantsupeosõel oli erakordselt tihe
[caption id="attachment_270114" align="aligncenter" width="2048"] Läki Tantsule pererühm (juhendajad Grete Grauberg ja Anne Kübarsepp) on üks Läänemaa 21st tantsupeole pääsenud rühmast. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu tantsujuht Malle Õiglas tunnistas, et tänavu ootasid tantsijad peole pääsemise teadet erilise pinevusega, sest tahtjaid oli väga palju ja rühmade tase tugev.
Õiglas läheb peole kõigi oma nelja rühmaga – Tantsulusti kaks lasterühma, gümnasistide rühm Ehte ja naisrühm Lustlik. „Kõikide liikide sõel oli väga tihe,” ütles Õiglas.
Õiglasele saabus rõõmusõnum meilile läinud laupäeval.