Silt: eva kalbus
Lavastus Elin Toonast: lugu peategelase silme all
[caption id="attachment_423582" align="alignnone" width="1920"]
Kirjanik Elin Toona tänas pärast etendust näitlejaid. Kaire Reiljan[/caption]
Kolmapäeval sai Läänemaa ühisgümnaasiumis näha kirjanik Elin Toona elulool põhinevat näidendit „Elin Toona lapsepõlvelugu paguluses“.
Loo, mille lavastas Eva Kalbus, jutustas teatritrupp KOKK ehk Kunstiliselt On Kõik Korrektne. Laval olid kahe kooli, Tallinna 32. keskkooli ja Tallinna saksa gümnaasiumi õpilased.
Kui tihti kipuvad ajalool põhinevad lavastused, filmid ja raamatud olema noorte seas ebapopulaarsed, sest neis ei leidu midagi ligitõmbavat, siis selle lavastuse puhul olid noorte arvamused vastupidised. Klassikalises lavastuses näeb tavaliselt näitlejaid lugu jutustamas, kuid Kalbuse omas oli kasutatud eraldiseisvat tegelast – jutustajat. Küsides kaasõpilastelt, mis lavastuse juures eriliselt silma jäi, vastas enamik, et selleks oli just jutustaja. Tõsteti esile, et jutustaja kasutamine oli põnevalt lahendatud, et ta oli nii hingega asja juures ja roll oli väga hästi tehtud. „See, kuidas oli kasutatud noort ja vanemat Elinit – vanem Elin rääkis põhilugu oma noorusest ja noor Elin viibis parasjagu selles ajas,” kirjeldas üks pealtvaatajatest. Tänu jutustajale, kes rääkis detailidest ja andis selge ülevaate, oli lavastust kerge mõista.
Vahel on ajalooteemalises loos asjadest raske aru saada ja nende mõtet tabada, kuid selles lavastuses oli see tänu kostüümidele lihtne. Igal tegelaskujul olid seljas ajastule vastavad riided ning see andis edasi arusaama, et lavastus tõesti põhineb päriselul.
Kirjanik Elin Toona tänas pärast etendust näitlejaid. Kaire Reiljan[/caption]
Kolmapäeval sai Läänemaa ühisgümnaasiumis näha kirjanik Elin Toona elulool põhinevat näidendit „Elin Toona lapsepõlvelugu paguluses“.
Loo, mille lavastas Eva Kalbus, jutustas teatritrupp KOKK ehk Kunstiliselt On Kõik Korrektne. Laval olid kahe kooli, Tallinna 32. keskkooli ja Tallinna saksa gümnaasiumi õpilased.
Kui tihti kipuvad ajalool põhinevad lavastused, filmid ja raamatud olema noorte seas ebapopulaarsed, sest neis ei leidu midagi ligitõmbavat, siis selle lavastuse puhul olid noorte arvamused vastupidised. Klassikalises lavastuses näeb tavaliselt näitlejaid lugu jutustamas, kuid Kalbuse omas oli kasutatud eraldiseisvat tegelast – jutustajat. Küsides kaasõpilastelt, mis lavastuse juures eriliselt silma jäi, vastas enamik, et selleks oli just jutustaja. Tõsteti esile, et jutustaja kasutamine oli põnevalt lahendatud, et ta oli nii hingega asja juures ja roll oli väga hästi tehtud. „See, kuidas oli kasutatud noort ja vanemat Elinit – vanem Elin rääkis põhilugu oma noorusest ja noor Elin viibis parasjagu selles ajas,” kirjeldas üks pealtvaatajatest. Tänu jutustajale, kes rääkis detailidest ja andis selge ülevaate, oli lavastust kerge mõista.
Vahel on ajalooteemalises loos asjadest raske aru saada ja nende mõtet tabada, kuid selles lavastuses oli see tänu kostüümidele lihtne. Igal tegelaskujul olid seljas ajastule vastavad riided ning see andis edasi arusaama, et lavastus tõesti põhineb päriselul. 
Haapsalu teatrisuvi algas Lindgreni lastelavastusega
[caption id="attachment_242957" align="alignleft" width="800"]
Rasmus, Pontus ja Lontu. Foto: Arvo Tarmula[/caption]Haapsalu teatrisuvi sai alguse kolmapäeval, kui Iloni Imedemaal esietendus Tallinna 32. keskkooli näitetrupi „Rasmus, Pontus ja Lontu”.
Sel nädalal mängitakse tükki igal õhtul. Siis on nädal vaikust ja ülejärgmisel nädalal tuleb veel üks viiepäevane mängusari. Lavastas teatriõpetaja Eva Kalbus Tallinnast, muusika kirjutas Arno Suislep Haapsalust, mängivad koolilapsed, aga ka elukutselised näitlejad Merle Talvik ja Andrus Eelmäe.
Eva Kalbus, miks Tallinna 32. keskkool Haapsalus teatrit teeb?
Lavastajana kasutan profinäitlejaid ning 32. keskkooli teatriõpetajana tean näiteringidest sealseid õpilasi. Tallinna 32. keskkoolist on välja kasvanud väga tublisid näitlejaid. Mullu olin Haapsalus lavastusega „Latern”. Haapsalu muuseumi töötajad käisid seda vaatamas ja neil tekkis idee, et võiksin lavastada midagi Iloni Imedemaale.
Kas osa teie trupi lapsi on Haapsalust pärit?
Rasmust mängiv Hans Matthias Kari ja Gullanit mängiv Jessica Kari on vanemate ja vanavanemate kaudu seotud Haapsaluga. Muusikakirjutaja Arno Suislep on Haapsalust.
Kuidas see käib, mida te lavastajana peate tegema, et lasteaia- ja algklassilapsed, kes esireas murul vaipadel istusid, keset etendust rõõmsalt kilkama ja naerma hakkavad, nagu esietendusel juhtus?
Lool peab olema tempo, lugu peab olema huvitav ja kaasahaarav, minu kui lavastaja ülesanne on panna lapsnäitlejad ja täiskasvanud näitlejad huvitavalt ja intrigeerivalt mängima, et laste tähelepanu ei hajuks.
Kuidas tulemusega rahule jäite?
Esietendusel publikuga kohtudes tekib reaktsioon, mida proovisaalis ei näe.
Rasmus, Pontus ja Lontu. Foto: Arvo Tarmula[/caption]Haapsalu teatrisuvi sai alguse kolmapäeval, kui Iloni Imedemaal esietendus Tallinna 32. keskkooli näitetrupi „Rasmus, Pontus ja Lontu”.
Sel nädalal mängitakse tükki igal õhtul. Siis on nädal vaikust ja ülejärgmisel nädalal tuleb veel üks viiepäevane mängusari. Lavastas teatriõpetaja Eva Kalbus Tallinnast, muusika kirjutas Arno Suislep Haapsalust, mängivad koolilapsed, aga ka elukutselised näitlejad Merle Talvik ja Andrus Eelmäe.
Eva Kalbus, miks Tallinna 32. keskkool Haapsalus teatrit teeb?
Lavastajana kasutan profinäitlejaid ning 32. keskkooli teatriõpetajana tean näiteringidest sealseid õpilasi. Tallinna 32. keskkoolist on välja kasvanud väga tublisid näitlejaid. Mullu olin Haapsalus lavastusega „Latern”. Haapsalu muuseumi töötajad käisid seda vaatamas ja neil tekkis idee, et võiksin lavastada midagi Iloni Imedemaale.
Kas osa teie trupi lapsi on Haapsalust pärit?
Rasmust mängiv Hans Matthias Kari ja Gullanit mängiv Jessica Kari on vanemate ja vanavanemate kaudu seotud Haapsaluga. Muusikakirjutaja Arno Suislep on Haapsalust.
Kuidas see käib, mida te lavastajana peate tegema, et lasteaia- ja algklassilapsed, kes esireas murul vaipadel istusid, keset etendust rõõmsalt kilkama ja naerma hakkavad, nagu esietendusel juhtus?
Lool peab olema tempo, lugu peab olema huvitav ja kaasahaarav, minu kui lavastaja ülesanne on panna lapsnäitlejad ja täiskasvanud näitlejad huvitavalt ja intrigeerivalt mängima, et laste tähelepanu ei hajuks.
Kuidas tulemusega rahule jäite?
Esietendusel publikuga kohtudes tekib reaktsioon, mida proovisaalis ei näe. 