Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Pole ju tegelikult väga imestada, et valitsuserakonnad kohalikel valimistel lüüa said. Üsna oodatult kadus peaaegu täielikult pildilt Eesti 200, kuid ega Reformierakond saa samuti palju rõõmustada. Tagantjärele tark olles – aga mõnikord tasub olla tark ka tagantjärele kui üldse mitte olla – paistab, et Reformierakonna otsus hakata suvel tasuta lasteaiakohti ettekäändeks tuues mängima mänge Tallinnas võimule jäämiseks oli Eesti poliitajaloo üks suurimaid valearvestusi. Sest suvine jant ei avaldanud mõju mitte üksnes pealinnas, vaid suure tõenäosusega Tartuski, mis on olnud traditsiooniliselt Reformierakonna võimu kants. Ja ehkki senine linnapea Urmas Klaas

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Eelmise nädala juhtum, kui Eesti õhuruumi sisenesid 12 minutiks kolme Vene hävituslennukit MiG-31, on pannud Eesti otsima diplomaatilisi vahendeid olukorra lahendamiseks. Eesti palus NATO-lt tolle aluslepingu 4. punkti käivitamist, mis tähendab konsultatsioone liikmesriikide vahel. Kuid lisaks sellele palus Eesti esimest korda oma ÜRO liikmesuse ajal 34 aasta jooksul maailmaorganisatsiooni julgeolekunõukogu kokkukutsumist. Kuid mitu esinejat meenutas, et vaid kümme päeva varem oli julgeolekunõukogu kokku kutsutud Poola lennanud Vene droonide pärast. Seega – ja kui arvestada veel Rumeenia kohal lennanud Vene drooniga – on tegu mustriga. Rahvusvaheline õigus on väikeriigi tuumapomm – see on väide, mis kõlas 1990. ja 2000. aastail tihedamini, kuid mida kasutatakse nüüd üha vähem. Ometi on julgeolekunõukogu organ, mis genereerib rahvusvahelist õigust. Ses plaanis oli

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Milline on seis Vene-Ukraina sõjas? Kas Ukraina peab veel vastu ja kui, siis kui kaua? Need on küsimused, mida arutatakse ka eesti seltskondades ja millele on pea võimatu anda ühemõttelist vastust. Kui nüüd üritada rääkida vähemalt suundumustest, siis torkab silma, et rahvusvahelises diplomaatias on pilt Ukraina jaoks kehv, kuid sõjaliselt võibolla mitte. Kõigest järjekorras. Septembri algul olime tunnistajaks spektaaklile, kui Hiinas kohtusid omavahel Hiina president Xi Jinping, India peaminister Narendra Modi ja Vene režiimi juht Vladimir Putin. Kõlasid jutud uuest m

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Soome lahe mõlemal kaldal murtakse jätkuvalt pead, kuidas nimetada idanaabrit või selle mõjuväljas olevaid inimesi. Nii puhkes väikest mõõtu skandaal Soomes, kui majandusleht The Wall Street Journal oli raporteerinud, et Soome presidendi Alexander Stubbi järgi on Ida-Ukraina linnad Slovjansk ja Kramatorsk „kindlused hunnide vastu”. Stubb olevat öelnud seda Valges Majas kinniste uste taga ja see avaldanud mõju ka Stubbi USA ametivennale Donald Trumpile. Oodatult puhkes skandaal, kui Johns Hopkinsi rahvusvaheliste suhete õppetooli professor Sergei Radtšenko süüdistas Stubbi rassismis. Soome presidendikantselei pole veel teemat soome ajakirjandusele kommenteerinud (teisipäevase seisuga). Ajalooliselt oli hunnid teatavasti rändhõimud, kes valgusid Euroopasse 4. sajandil. Alles 451. aastal peetud Katalaunia lahingus peatas Rooma väejuht Flavius Aetius hunnid, keda juhti

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Eelmisel nädalal tekitas rahvusvahelises üldsuses palju vastukaja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi otsus viia riikliku korruptsioonivastase büroo (NABU) ja erakorralise korruptsioonivastase prokuratuuri (SAP) tegevus Ukraina peaprokuröri otsese kontrolli alla. Ehkki Zelenskõi pani sellele otsusele pidurit, sest järgnes pahameel nii väljastpoolt kui ka Ukraina seest, kui inimesed tul

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] USA president Donald Trump oli põhimõtteliselt ainus demokraatliku lääne riigijuht, kes üritas Venemaa juhile Vladimir Putinile Ukraina täiemahulises sõjas mett moka peale määrida. Sinna juurde käis Trumpi suust korduvalt fraas, et Ukrainas toimuv on tema eelkäija Joe Bideni sõda. See fraas kordus ka esmaspäevasel kohtumisel Valge Maja ovaalkabinetis NATO peasekretäri Mark Ruttega. Siiski oli see kohtumine erinev varasematest, sest tõusis küsimus, kas „Bideni sõjast” saab nüüd Trumpi sõda.

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Isamaalane Riina Solman kirjutas Facebookis vastuseks reformierakondlase Pärtel-Peeter Pere ülestunnistusele – kuidas parteil ei jää Tallinnas midagi muud üle, kui minna koalitsiooni Keskerakonnaga –, et valijad karistavad sügisel Reformierakonda. „Selle eest ootab neid 19. oktoobril valijate kohtuotsus!” oli Solman veendunud. Ja mitte ainult tema. Julgen arvata, et mingit karistust ei tule. Võibolla kaotab Reformierakond Tallinna volikogus paar kohta, aga kõrget kukkumist me ei näe. Miks? 2012. aastal tabas Eestit nn kilekotiskandaal, kui toona veel Reformierakonda

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Ajaloos on seda küll juhtunud, et demokraatlikult alustanud valitseja on kuulutanud end keisriks. USA president Donald Trump on asunud samale rajale hoolimata sellest, et Ühendriikide demokraatia traditsioon on veerand aastatuhandet vana ja seda riiki pole kunagi monarh valitsenud. USA presidendi Donald Trumpi 79. sünnipäeval 14. juunil peeti Washingtonis sõjaväeparaad. Ja siin on ilu tõesti vaataja silmades – kas tuleb rõhutada Trumpi sünnipäeva või seda, et paraad oli tegelikult mõeldu

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Poola presidendivalimiste teine voor Euroopa-meelse Rafał Trzaskowski ja tema vastase, euroskeptilise Karol Nawrocki vahel polnud üksnes riigi edasise suuna määramine, vaid taas kord nähtus, mida võiks nimetada MAGA-ideoloogia manifesteerimiseks Euroopas ja mujalgi. Tõsi, Poolas pole presidendil otsevalimistest hoolimata nii palju võimu kui USA presidendil, kuid president võib vetostada vali

[caption id="attachment_208962" align="aligncenter" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Seoses massimeedia plahvatusliku levikuga eelmisel sajandil – kui inimestel avanes võimalus kuulata raadiot ja vaadata televisiooni – on igasugune sõjalisse planeerimisse sisse kavandatud ka kommunikatsioon. Ehk küsimus, kuidas räägime sõjast