Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski. Erakogu[/caption] Kui 2003. aastal algas Iraagi sõda, oli Eestis avalik arvamus USA poolel, ehkki leidus neidki, kes seda sõda heaks ei kiitnud. Selleks oli mitu põhjust – Iraagi liider Saddam Hussein polnud mingisugune päikesepoiss, vaid julm türann, kes oli gaasirünnakuga tapnud tuhandeid kurde ja tunginud 1990. aastal Kuveiti. Liiatigi polnud Eesti veel NATOs, seda ajal, mil Vladimir Putini režiim Venemaal oli hakanud näitama oma esimesi hambaid. USA poolel olemine tundus seega nii moraalset õige kui ka geopoliitiliselt vajalik. Nüüd, 23 aastat hiljem, pole pilt Iraani sõja puhul nii selge. Ehkki ka Iraani liidrid – need, kes on praegu elus –, pole mingid päikesepoisid, julgen pakkuda, et Eestis on palju vähem inimesi USA poolt kui 2003. aastal. Miks nii? Esmalt tuleb vaadata Ukraina poole. Ehkki Lähis-Ida konflikt mõjutab otseselt Eesti majandust, on Ukrainas toimuv meile eksistentsiaalse tähendusega. Summa summarum: me ei karda, et Iraan meid ühel päeval ründaks, küll aga tuleb Venemaa puhul olla valmis kõigeks. Lisaks tuleb vaadata Ühendriikide käitumist Ukraina sõjas. See on mõistag

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli sõda Iraani vastu ähvardab USA ja Euroopa Liidu tülli keerata. Eesti on siin kahvlis: kas toetada ELi või seni veel julgeolekut tagavat USAd. Esmaspäeval teatas USA president Donald Trump intervjuus ajalehele The Financial Times, et NATOt ootab ees halb tulevik, kui Euroopa Liidu liikmesriigid pluss Ühendkuningriik ei abista USAd Hormuzi väina avatuks ja ohutuks tegemisel. Teatavasti läbib Hormuzi väina ligemale 20 protsenti maailma naftast ning asjaolu, et väin pole laevatatav, on juba avaldanud mõju kütusehindadele maailmas, sh Eestis. Kuid Euroopa Liit ei taha minna sõtta, sest eurooplasi ei informeeritud sõja algusest. Pealegi on see rahvusvahelise õiguse vastane. Muidugi mängib siin rolli ka reaalpoliitika – Euroopa Liit ja Ühendkuningriik on vägagi seotud Ukraina abistamisega ning nüüd Iraani vastu minek on selgelt üle jõu käiv ülesanne. ELi esidip

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski. Erakogu[/caption] Ühismeedias jõuti piisavalt ilkuda kaitseminister Hanno Pevkuri (Reformierakond) üle, kes jäi USA-Iisraeli-Iraani sõja tõttu Dubaisse lõksu ja liikus mööda maismaad Omaani. Tegelikult paistab Pevkuri kimbatusest välja kurblooline tõsiasi, et ameeriklased ei informeerinud oma Euroopa liitlasi planeeritavatest löökidest Iraanile. Samamoodi Pevkuriga jäi Dubaisse lõksu tema Itaalia ametikaaslane Guido Crosetto. Ometi võinuks ju eeldada selle põhjal, mida räägitakse Itaalia peaministri Giorgia Meloni ja USA presidendi Donald Trumpi heast läbisaamisest, et ameeriklased informeerivad itaallasi eesootavast rünnakust. Muidugi, kui ajada asi paranoiliseks vandenõuteooriaks, siis saadetigi Pevkur ja Crosetto nimme Dubaisse, et uinutada Iraani luuret – kui juba NATO riikide kaitseministrid tulevad Lähis-Itta puhkama, pole karta miskit. Vaevalt siiski, et sellel teoorial on tõepõhi all. Eurooplaste reaktsioonid USA-Iisraeli rünnakule Iraani vastu olid seega ootuspäraselt erinevad. Aga tegelikult ei tohiks Euroopat üleliia palju kritiseerida, sest kui Valge Maja neid ei informeerinud,

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Iga-aastasel välispoliitika arutelul riigikogus 17. veebruaril, kui välisminister ja parlamendi väliskomisjoni esimees ettekandeid peavad, on mitu publikut. See teeb ettekandmise keeruliseks, sest silmas tuleb pidada kõiki auditooriume. Nii on – nagu ütleb ka arutelu nimetus – üks publik riigikogu liikmed. Välisminister peab arvestama opositsioonist lähtuvate teravate küsimustega, eriti praegu, mil senine maailmakord igast nurgast käriseb. Ent loomulikult on välisministri ettekanne suunatud samuti Eesti avalikkusele ja peab samuti arvestama igasuguste reaktsioonidega. Ning lõppude lõpuks on ettekandeid kuulamas Eestisse akrediteeritud välisriikide diplomaadid, kes saadavad raportid arutelu kohta oma kodumaa pealinnadesse. Niisiis on kaalul iga sõna, eriti välisministril, kes valitsuse liikmena e

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Pärnu Postimees kirjutab, et meie seast on lahkunud legendaarne sintlane Pudeli-Vovka (Vladimir Fetšin), keda mitu põlvkonda Pärnumaa inimesi ja paljud Pärnu külalisedki teavad fraasi järgi „Sjenti on?”. Minul polnud au Vovkat tunda, kuid jäin mõtlema, et sääraseid inimesi leidub mujalgi. Fraasiga „säärane inimene” peab olema muidugi ettevaatlik, sest nad on/olid kõik omaette isiksused, oma personaalse mikrokosmosega. Ütleme siis nii, et neid ühendav asjaolu on veidi nihkes suhe ühiskonnaga, kus nad elavad. Uurisin nüüd oma Läänemaa tuttavatelt, kas Haapsalus ka sääraseid inimesi on või oli. Pudeli-Gunnar (Gunnar Ollo) oli olnud Haapsalus prominentne tegelane, kelle auks kavatseti lausa kuju püsti panna. Kuju siiski veel ei ole. Praegu pidi Haapsalus olema Pudeli-Anne, aga tema ei andvat Gunnari mõõtu välja. Mul endal on kogemusi sääraste inimestega – mõnikord ka neist kõnelevate lugude kaudu – Muhust, Koselt ja Tartust. Muhus kuulusid külaveidrike hulka näiteks Nabi Juula ja Sipu Villem. Juula kohta teatakse jutustada lugu, kus Muhu mehed tahtsid Juulat narrida ja pan

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Kavatsesin tänavuses esimeses artiklis Lääne Elus kirjutada, mida algav aasta endaga kaasa võiks tuua. Kuid aastal 2026 olid oma plaanid: ta alustas enda kirjutamist enne, kui mina kirjutuslaua taha jõudsin. Mõistagi on jutt Venezuelast, kus USA korraldatud erioperatsiooni käigus vangistatud sealne diktaator Nicolás Maduro toimetati New Yorgi kohtumajja. USA president Donald Trump lubas oma riigi naftafirmadele maailma suurimate musta kulla varudega Venezuelas helget tulevikku. Markeerigem Venezuela sündmused selle kahe lausega, sest pole mõtet üle korrata seda kõike, mida on täis maailma ja ka Eesti uudistekanalid. Ent Trump ei kavatse piirduda vaid Venezuelaga. Ta on rääkinud vajadusest kord majja lüüa samuti Mehhikos, Kuubas ja Colombias. Ameeriklased võtavad tõsiselt 1823. aasta ilmavalgu

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Ameerika Ühendriikide värske riikliku julgeoleku strateegia on pannud Euroopa võpatama – ennustab strateegia ju Euroopa tsivilisatsiooni hääbumist. Eurooplased on selle vastu juba häält tõstnud. Eestiski on ameeriklaste uus julgeolekustrateegia pakkunud laia kõneainet. Aspekt, mida vähemalt Eestis pole rõhutatud, on strateegias ära toodud jõudude tasakaalu põhimõte kui tulevase maailmakorralduse üks alus. Mida see tähendab ja miks on see tähtis? Ajaloost on jõudude tasakaalust võibolla parim näide nn Euroopa kontsert, mis kujunes välja pärast Napoleoni sõdu ja mis sai paika Viini kongressiga 1815. aastal. Selle süsteemi järgi jagasid Euroopa omavahel suurjõud – Preisimaa, Austria, Venemaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Euroopa kontserdi üks põhimõte oli vältida ühe suurjõu – nagu Napoleoni Prantsusmaa – liigset tugevnemist. Teiseks pidid tulema suurjõud appi, kui ühes riigis puhkeb Prantsusmaaga sarnaselt revolutsioon (nagu Venemaa tuli appi Austriale Ungari ülestõusu ajal 1848–1849). Ameeriklaste uue julgeolekustrateegia kontekstis on aga märkimisväärne, et suurjõu

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Kas see, et sõjaroimariga läbi ei räägita, jätab Euroopa otsuste langetamisest kõrvale? Soome ajakirjandus refereeris Soome eelmise presidendi Sauli Niinistö intervjuud Taani avalik-õiguslikule raadiole DR, kus Niinistö ütleb, et on viga mitte rääkida Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja Vene juhtkonnaga üldse. Niinistö järgi soovib Venemaa muuta fundamentaalsel kombel lisaks Ukrainale ka Euroopa julgeolekuarhitektuuri ja oleks halb, kui Euroopast selle arhitektuuri rajamisel mööda minnakse. Oht Euroopa kõrvalejäämisest ilmnes umbes paar nädalat tagasi, kui USA-Vene Ukraina rahuplaan Euroopa täiesti ukse taha jättis. Varem oli Niinistö öelnud Soome Ylele, et kui USA president Donald Trump räägib Putiniga ja Euroopa ei räägi, tekibki olukord, kus USA ja Venemaa lähevad Euroopast mööda. Lihtne tee oleks hakata Niinistöt süüdistama soometumises ja nost

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Hiljuti valimised võitnud ja niiviisi New Yorgi linnapeaks tõusnud Zohran Mamdanit on juba nimetatud kommunistiks nii lombi taga kui ka Eestis. Nii ähvardas USA president Donald Trump, et kui kommunistlik kandidaat Mamdani võidab, vähendab ta New Yorgile mõeldud föderaalseid fonde miinimumini. Postimehes kirjutas orientalist Peeter Espak, et „Zohran Mamdani sõnad, teod ja olemus sobiks justkui rusikas silmaauku üldillustratsiooniks mistahes entsüklopeediasse märksõna „kommunist” näitlikustamiseks”. Seevastu Aro Velmet nentis Sirbis, et Tallinnas on suur osa Mamdani

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Briti poliitikakolumnist Janan Ganesh kirjutab Financial Timesis, kuidas geograafia töötab Euroopale vastu. Põhimõtteliselt tähendab see minu tõlgenduses, et oleme tagasi pöördumas geopoliitika ajastusse. Ganesh toob välja, et Hiinal on kaks korda sama palju haruldasi muldmetalle kui järgmisel riigil, Brasiilial. Ent ükski demokraatliku Euroopa riik ei mahu haruldaste muldmetallide omanike esikümnesse (Gröönimaa, millele on pilgu peale visanud USA, on