Silt: erkki bahovski
6
Erkki Bahovski: kuidas kavatseb USA sõda Taaniga avalikkusele selgitada?
[caption id="attachment_218287" align="aligncenter" width="900"]
Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption]
Järgmisel nädalal USA presidendiks vannutatav Donald Trump pani taas maailma ahhetama, öeldes, et ta ei välista jõu kasutamist saamaks USA kontrolli alla Taanile kuuluv Gröönimaa. Juba tõttasid kommentaatorid teda panema ühte imperialismi katlasse Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga või ka Hiina presidendi Xi Jinpingiga, kes himustavad
Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption]
Järgmisel nädalal USA presidendiks vannutatav Donald Trump pani taas maailma ahhetama, öeldes, et ta ei välista jõu kasutamist saamaks USA kontrolli alla Taanile kuuluv Gröönimaa. Juba tõttasid kommentaatorid teda panema ühte imperialismi katlasse Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga või ka Hiina presidendi Xi Jinpingiga, kes himustavad 
Erkki Bahovski: 2025. aasta nii sise- kui ka välispoliitikas
[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption]
Igasugune ennustamine või ka prognoosimine on reeglina tänamatu tegevus: su sõnad kaevatakse mõne aja möödudes välja ja näidatakse – tavaliselt ülima kahjurõõmuga –, kui palju sa eksisid. Võtan nüüd siiski riski ja esitan mõned trendid, mis võiksid olla iseloomulikud 2025. aastale.
Sisepoliitikas on 2025. aasta kohalike valimiste aasta. Tänavuste valimiste eripära on asjaolu, et maksude tõustes ja uute maksude lisandudes on väga vähe tõenäoline inimeste sissetulekute suurenemine või ka samaks jäämine.
Mida siis inimestele lubada? M
Erkki Bahovski[/caption]
Igasugune ennustamine või ka prognoosimine on reeglina tänamatu tegevus: su sõnad kaevatakse mõne aja möödudes välja ja näidatakse – tavaliselt ülima kahjurõõmuga –, kui palju sa eksisid. Võtan nüüd siiski riski ja esitan mõned trendid, mis võiksid olla iseloomulikud 2025. aastale.
Sisepoliitikas on 2025. aasta kohalike valimiste aasta. Tänavuste valimiste eripära on asjaolu, et maksude tõustes ja uute maksude lisandudes on väga vähe tõenäoline inimeste sissetulekute suurenemine või ka samaks jäämine.
Mida siis inimestele lubada? MErkki Bahovski: mitu Eestit
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption]
Hiljuti tähistasime lastega ühe lapse sünnipäeva Tallinna ühe suure kaubanduskeskuse söögikohas.
Teadmiseks nüüd neile, kes tahavad hirmsasti elada teiste elu ja õpetada, kus täpselt tuleks süüa: me ei käi seal kogu aeg, aastas võibolla paar korda, ja lastele see meeldib.
Kuid sinna tuleb spetsiaalselt sõita. Halvaendelised märgid algasid juba enne kaubanduskeskust, kui parkimismajja liikus katkematu vool sõidukeid. No õnnestus kuhugi auto sokutada. Söögikohas paigutati meid algul kuskile kitsasse lauda, aga pärast vabanes suurem laud. Läks hästi, arvestades, et pärast oli söögikohta järjekord. Pärast vaatasin, et täis olid ka teised toidukohad.
Kuid kaubanduskeskus pakkus põnevat ainest muukski vaatluseks. Üks kodanik
Erkki Bahovski.[/caption]
Hiljuti tähistasime lastega ühe lapse sünnipäeva Tallinna ühe suure kaubanduskeskuse söögikohas.
Teadmiseks nüüd neile, kes tahavad hirmsasti elada teiste elu ja õpetada, kus täpselt tuleks süüa: me ei käi seal kogu aeg, aastas võibolla paar korda, ja lastele see meeldib.
Kuid sinna tuleb spetsiaalselt sõita. Halvaendelised märgid algasid juba enne kaubanduskeskust, kui parkimismajja liikus katkematu vool sõidukeid. No õnnestus kuhugi auto sokutada. Söögikohas paigutati meid algul kuskile kitsasse lauda, aga pärast vabanes suurem laud. Läks hästi, arvestades, et pärast oli söögikohta järjekord. Pärast vaatasin, et täis olid ka teised toidukohad.
Kuid kaubanduskeskus pakkus põnevat ainest muukski vaatluseks. Üks kodanik Erkki Bahovski: ärge sulgege Läänemaa korrespondendipunkti!
[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption]
Kui planeet Pluuto oleks mõistusega olend, olnuks ta ebameeldivalt jahmunud, kui Maa astronoomid ta päikesesüsteemi planeetide seast välja arvasid. Kas ma polegi siis enam täisväärtuslik planeet, võinuks ta mõelda.
Nüüd on Pluuto rollis Läänemaa korrespondendipunkt, mille Eesti rahvusringhääling (ERR) on otsustanud sulgeda. Läänemaa (ja muidugi ka Hiiumaa) polevatki enam need „õiged” kohad, millele ERRi päike paista võiks.
Loomulikult võivad ERRi töötajad käesolevat lugu võtta mingisuguse ärapanemisartiklina, sest selle on kirjutanud teise meediamaja ajakirjanik. Kuid see pole nii – ERRis tehakse palju häid asju ja mindki ku
Erkki Bahovski[/caption]
Kui planeet Pluuto oleks mõistusega olend, olnuks ta ebameeldivalt jahmunud, kui Maa astronoomid ta päikesesüsteemi planeetide seast välja arvasid. Kas ma polegi siis enam täisväärtuslik planeet, võinuks ta mõelda.
Nüüd on Pluuto rollis Läänemaa korrespondendipunkt, mille Eesti rahvusringhääling (ERR) on otsustanud sulgeda. Läänemaa (ja muidugi ka Hiiumaa) polevatki enam need „õiged” kohad, millele ERRi päike paista võiks.
Loomulikult võivad ERRi töötajad käesolevat lugu võtta mingisuguse ärapanemisartiklina, sest selle on kirjutanud teise meediamaja ajakirjanik. Kuid see pole nii – ERRis tehakse palju häid asju ja mindki kuErkki Bahovski: mida sõda Ukrainas on muutnud?
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption]
1000 päeva Venemaa-Ukraina täiemahulist sõda on saanud ajalooliseks faktiks. Soome president Alexander Stubb võrdles sõda Ukraina Talvesõjaga, kus Soome võitles Nõukogude agressori vastu 105 päeva.
Ukraina on võidelnud päevade arvestuses kümme korda kauem ja lõppu pole näha. Kuid nagu soomlased kirjutavad oma Talvesõja ajalooraamatuisse kui kangelasliku episoodi, saavad juba praegu seda teha ka ukrainlased. Kuidas iganes see sõda ka ei lõpeks, läheb see ukrainlaste kangelaslikkuse ajalukku.
Ent muidugi ei saa ega tohi sõda üle heroiseerida. Nagu soomlastel Talvesõjas, tähendab ka Venemaa kallaletung Ukrainale pisaraid, kaotusvalu ja e
Erkki Bahovski.[/caption]
1000 päeva Venemaa-Ukraina täiemahulist sõda on saanud ajalooliseks faktiks. Soome president Alexander Stubb võrdles sõda Ukraina Talvesõjaga, kus Soome võitles Nõukogude agressori vastu 105 päeva.
Ukraina on võidelnud päevade arvestuses kümme korda kauem ja lõppu pole näha. Kuid nagu soomlased kirjutavad oma Talvesõja ajalooraamatuisse kui kangelasliku episoodi, saavad juba praegu seda teha ka ukrainlased. Kuidas iganes see sõda ka ei lõpeks, läheb see ukrainlaste kangelaslikkuse ajalukku.
Ent muidugi ei saa ega tohi sõda üle heroiseerida. Nagu soomlastel Talvesõjas, tähendab ka Venemaa kallaletung Ukrainale pisaraid, kaotusvalu ja eErkki Bahovski: Trump tagasi Valges Majas – mis saab edasi?
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption]
Ei naised Donald Trumpi vastu saa – nii võiks onuheinolikult kokku võtta Trumpi tagasituleku Valgesse Majja.
Sest 2020. aastal kaotas Trump ju valimislahingu Joe Bideni vastu, kuid võitis 2016. aastal ja 2024. aastal vastavalt Hillary Clintoni ja Kamala Harrise vastu. Trump on seega inimene, kes on läbinud järjest kolm USA presidendivalimiste kampaaniat.
Muidugi küsivad kõik, mis saab edasi. Kuid enne, kui üritada sellele küsimusele vastata, tuleks otsida põhjusi, miks Trump nüüd võitis. Kaks asja torkavad silma. Need tulevad küll tagantjärele tarkusena, kuid nendest räägiti juba valimiskampaania ajal, et need võivad võidu Trumpi poole
Erkki Bahovski.[/caption]
Ei naised Donald Trumpi vastu saa – nii võiks onuheinolikult kokku võtta Trumpi tagasituleku Valgesse Majja.
Sest 2020. aastal kaotas Trump ju valimislahingu Joe Bideni vastu, kuid võitis 2016. aastal ja 2024. aastal vastavalt Hillary Clintoni ja Kamala Harrise vastu. Trump on seega inimene, kes on läbinud järjest kolm USA presidendivalimiste kampaaniat.
Muidugi küsivad kõik, mis saab edasi. Kuid enne, kui üritada sellele küsimusele vastata, tuleks otsida põhjusi, miks Trump nüüd võitis. Kaks asja torkavad silma. Need tulevad küll tagantjärele tarkusena, kuid nendest räägiti juba valimiskampaania ajal, et need võivad võidu Trumpi pooleErkki Bahovski: Põhja-Korea Ukraina gambiit
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption]
Kui Põhja-Korea saadaks Ukrainasse 12 000 sõdurit, kas see viiks sõja Ukrainas taas uuele tasemele ja eskalatsioon jätkuks?
Esmalt muidugi meeldetuletuseks, et eskalatsioonist ja nn punastest joontest on räägitud täiemahulise Venemaa-Ukraina sõja kontekstis pidevalt. Raskerelvastuse andmine lääne poolt pidavat ületama Venemaa punase joone, Ukraina sissetung Kurski oblastisse samuti. Kummalgi juhul ei ole Venemaa astunud mingeid drastilisi samme. Üks potentsiaalne punane joon on lääne pikamaarelvastuse kasutamise lubamine Venemaa sügavuses. Seda veel testitud ei ole.
Ehkki analüütikud ütlevad, et 12 00
Erkki Bahovski.[/caption]
Kui Põhja-Korea saadaks Ukrainasse 12 000 sõdurit, kas see viiks sõja Ukrainas taas uuele tasemele ja eskalatsioon jätkuks?
Esmalt muidugi meeldetuletuseks, et eskalatsioonist ja nn punastest joontest on räägitud täiemahulise Venemaa-Ukraina sõja kontekstis pidevalt. Raskerelvastuse andmine lääne poolt pidavat ületama Venemaa punase joone, Ukraina sissetung Kurski oblastisse samuti. Kummalgi juhul ei ole Venemaa astunud mingeid drastilisi samme. Üks potentsiaalne punane joon on lääne pikamaarelvastuse kasutamise lubamine Venemaa sügavuses. Seda veel testitud ei ole.
Ehkki analüütikud ütlevad, et 12 00Erkki Bahovski: Venemaa jälk vägivald naiste kallal
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption]
Eesti-soome kirjanik Sofi Oksanen kirjutab sel aastal eesti keeleski ilmunud raamatus „Samasse jõkke. Putini sõda naiste vastu”, kuidas Vene sõdurid süstemaatiliselt ukraina naisi vägistavad.
Iseenesest pole selles traagilises teabes midagi uut, eriti eestlastele, kes jälgivad sõda Ukrainas väga tähelepanelikult, kuid Oksaneni teose muudab tähelepanuväärseks kaks asjaolu. Esmalt isiklik seos. Oksaneni vanatädi keeldus rääkimast, mida Nõukogude sõdurid temaga tegid. Sellised haavad jäävad inimestesse aastakümneteks.
Kuid mitte ainuüksi inimestesse kui eraldi võetavatesse indiviididesse. Oksaneni teene on näidata, kuidas süstemaatiline vägistamine söövitab Venemaa rünnatavaid ühiskondi.
Erkki Bahovski.[/caption]
Eesti-soome kirjanik Sofi Oksanen kirjutab sel aastal eesti keeleski ilmunud raamatus „Samasse jõkke. Putini sõda naiste vastu”, kuidas Vene sõdurid süstemaatiliselt ukraina naisi vägistavad.
Iseenesest pole selles traagilises teabes midagi uut, eriti eestlastele, kes jälgivad sõda Ukrainas väga tähelepanelikult, kuid Oksaneni teose muudab tähelepanuväärseks kaks asjaolu. Esmalt isiklik seos. Oksaneni vanatädi keeldus rääkimast, mida Nõukogude sõdurid temaga tegid. Sellised haavad jäävad inimestesse aastakümneteks.
Kuid mitte ainuüksi inimestesse kui eraldi võetavatesse indiviididesse. Oksaneni teene on näidata, kuidas süstemaatiline vägistamine söövitab Venemaa rünnatavaid ühiskondi. Erkki Bahovski: Lähis-Ida valusad küsimused
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption]
Nädalapäevade jagu tagasi hääletas Eesti ÜRO Peaassambleel resolutsiooni poolt, millega kutsuti üles lõpetama Palestiina okupeerimist Iisraeli poolt.
Teema muutus tuliseks, otsust kritiseeriti avalikkuses palju ja välisministeeriumi kantsleril Jonatan Vseviovil tuli meedias tihti jagada selgitusi, miks Eesti just nii hääletas.
Kuid enne, kui arutada selle üle, kas Eesti praegune hääletusotsus oli õige või mitte, vaataks korra tagasi sellele, kuidas üldse on Lähis-Ida küsimust Eesti avalikkuses tajutud. Meenutagem näiteks aega 20–25 aastat tagasi – siis oli Lähis-Ida, eriti Iisraeli-Palestiina teema midagi sellist, mis oli tihti millegi arusaamatu võrdkujuks.
Erkki Bahovski.[/caption]
Nädalapäevade jagu tagasi hääletas Eesti ÜRO Peaassambleel resolutsiooni poolt, millega kutsuti üles lõpetama Palestiina okupeerimist Iisraeli poolt.
Teema muutus tuliseks, otsust kritiseeriti avalikkuses palju ja välisministeeriumi kantsleril Jonatan Vseviovil tuli meedias tihti jagada selgitusi, miks Eesti just nii hääletas.
Kuid enne, kui arutada selle üle, kas Eesti praegune hääletusotsus oli õige või mitte, vaataks korra tagasi sellele, kuidas üldse on Lähis-Ida küsimust Eesti avalikkuses tajutud. Meenutagem näiteks aega 20–25 aastat tagasi – siis oli Lähis-Ida, eriti Iisraeli-Palestiina teema midagi sellist, mis oli tihti millegi arusaamatu võrdkujuks. Erkki Bahovski: poliitturistid Hiinas
[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption]
Tõtt-öelda ei kavatsenud ma riigikogu liikmete hiinlaste poolt pooleldi kinni makstud visiidist Hiina esmalt kirjutada, sest nii Postimees kui ka Eesti Päevaleht mõistsid visiidi oma juhtkirjades hukka. Lisaks leidus teisigi kriitilisi arvamusi. Ent kuulates ja lugedes Hiinast naasnud saadikute juttu, tuli ikkagi teema juurde tagasi tulla.
Nii näiteks rääkis riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi (RE) esmaspäeva õhtul Aktuaalses Kaameras, et talle tuli üllatusena avalikkuse negatiivne reaktsioon fakti peale, mille järgi tasus enam-vähem poole riigikogu liikmete reisist vastuvõtja ehk Peking. „…oleks me seda ette teadnud, et see on nüüd see probleem, ma arvan, me oleks leidnud selle lahenduse," tsiteerib ERR Kivimäge.
Erkki Bahovski[/caption]
Tõtt-öelda ei kavatsenud ma riigikogu liikmete hiinlaste poolt pooleldi kinni makstud visiidist Hiina esmalt kirjutada, sest nii Postimees kui ka Eesti Päevaleht mõistsid visiidi oma juhtkirjades hukka. Lisaks leidus teisigi kriitilisi arvamusi. Ent kuulates ja lugedes Hiinast naasnud saadikute juttu, tuli ikkagi teema juurde tagasi tulla.
Nii näiteks rääkis riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi (RE) esmaspäeva õhtul Aktuaalses Kaameras, et talle tuli üllatusena avalikkuse negatiivne reaktsioon fakti peale, mille järgi tasus enam-vähem poole riigikogu liikmete reisist vastuvõtja ehk Peking. „…oleks me seda ette teadnud, et see on nüüd see probleem, ma arvan, me oleks leidnud selle lahenduse," tsiteerib ERR Kivimäge.