Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Erakogu[/caption] Kas edaspidi pääsevad Ameerika Ühendriikidesse vaid need, kes on president Donald Trumpi kiitnud? Või seda osavalt teeselnud? Või tuleks üldse sinna sõitmata jätta? Oli oodata, et USA karmistab oma piirikontrolli ja saadab tagasi kõik riiki siseneda üritanud illegaalsed immigrandid. Ent vähem oodatud on asjaolu, et piiril on kinni peetud ka Euroopa ja Kanada kodanikke, kel on täielik õigus USAsse siseneda. Nii räägivad uudised mitmepäevastest kinnipidamistest, kaasa arvatud nendele, kellele on väljastatud USA roheline kaart ehk legaalne elamisluba. Ent vahest drastilisim uudis on ühest prantsuse teadlasest, kes pidi sõitma Houstonisse konverentsile. Ameerika immigratsiooniametnikud vaatasid teadlase telefoni, mis ei sisaldanud just ülemäärast armastust Trumpi administratsiooni vastu. Briti ajaleht The Guardian raporteerib, et immigratsiooniametnikud süüdistasid teadlast ki

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] USA presidendi Donald Trumpi järgmisi samme ja sõnavõtte näib olevat pea võimatu ennustada. Välispoliitiliselt teeb see USA poliitika prognoosimise erakordselt keeruliseks, ometi on pikaajalisus diplomaatia ja välispoliitika üks nurgakive. Ukraina küsimuse kõrval – ja muidugi on need omavahel seotud – on tõusnud päevakorda teine küsimus: mida kavatseb teha Trump Euroopaga, kui jutt läheb NATO-le ja USA vägedele Euroopas. Õhus ringleb päris mitu versiooni, mis hakkab juhtuma, ja igaüks neist tundub ühtaegu usutav ja mitteusutav. Ma pole sugugi kindel, et olen kõiki versioone näinud, k

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Pühapäeval Saksamaa valimised võitnud kristlik-demokraatide juht ja ilmselt järgmine liidukantsler Friedrich Merz kutsus Euroopat üles sõltumatusele USAst ja tugevdama selleks otstarbeks kontinendi kaitsevõimekust. Veel kaks kuud tagasi oleks sellele avaldusele vaadatud Euroopas, eriti Eestis, kõõrdi, sest igasugune lahkulöömine USAst tähendanuks NATO nõrgenemist. Põhja-Atlandi allianss on aga Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika üks nurgakive, olles sisse kirjutatud pea igasse Eesti julgeoleku- ja kaitsealasesse dokumenti. Ent Donald Trumpi naasmine Valgesse Majja muutis kõike. Merzi avaldusele järgnes USA vastuseis ÜRO Peaassamblee resolutsioonile, mis rõhutas Ukraina territoriaalselt terviklikkust. Ja ehkki USA administratsioon ütles, et selline käik oli tingitud rahuläbirääkimistest Venemaaga, sest ei tahetud Ukraina toetamisega neid rikkuda, on selge, et transatlantilistes suhetes on toimunud pööre. Halvemuse suunas. Lisagem veel Trumpi ülbitsemine Poola presidendi Andrzej Dudaga, kellega kohtumise jaoks jätkus USA presidendil aega vaid 11 minutit, ehkki oli lubatud tund. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga kulges kohtumine paremini, a

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Esmaspäevane Financial Times raporteerib, et pikapeale on Vene-vastased sanktsioonid hakanud mõju avaldama ning Moskvast eemalduvad mitmed selle kauaaegsed liitlased. Mullu aprillis näitas Venemaa peaministri Mihhail Mišustini – kui tihti oleme Ukraina sõja valguses tema nime üldse kuulnud? – strateegiasessioon, kuidas lääne sanktsioonid on pannud seni Venemaaga tihedaid suhteid hoi

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Kui 2022. aastal algas Ukrainas täiemahuline sõda, oli sõja esimestel päevade hommikul põhimure teada saada, kas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on elus ning juhul, kui on, mida ta on öelnud ja teinud. Nüüd on sama lugu vastse USA presidendi Donald Trumpiga. Trumpi puhul on ainult see vahe, et pole põhjust kahtlustada, nagu kavatseks mõni teine riik temalt elu röövida. Kuid igal hommikul ärganult oleme saanud jälle teada, mille põnevaga Trump on hakkama saanud. Neid asju pole mõtet siin üle korrata, sest nimekiri tema korraldustest ja ütlustest läheks lihtsalt liiga pikaks. Siiski pööran siin tähelepanu ühele s

[caption id="attachment_218287" align="aligncenter" width="900"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Järgmisel nädalal USA presidendiks vannutatav Donald Trump pani taas maailma ahhetama, öeldes, et ta ei välista jõu kasutamist saamaks USA kontrolli alla Taanile kuuluv Gröönimaa. Juba tõttasid kommentaatorid teda panema ühte imperialismi katlasse Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga või ka Hiina presidendi Xi Jinpingiga, kes himustavad

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Igasugune ennustamine või ka prognoosimine on reeglina tänamatu tegevus: su sõnad kaevatakse mõne aja möödudes välja ja näidatakse – tavaliselt ülima kahjurõõmuga –, kui palju sa eksisid. Võtan nüüd siiski riski ja esitan mõned trendid, mis võiksid olla iseloomulikud 2025. aastale. Sisepoliitikas on 2025. aasta kohalike valimiste aasta. Tänavuste valimiste eripära on asjaolu, et maksude tõustes ja uute maksude lisandudes on väga vähe tõenäoline inimeste sissetulekute suurenemine või ka samaks jäämine. Mida siis inimestele lubada? M

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Hiljuti tähistasime lastega ühe lapse sünnipäeva Tallinna ühe suure kaubanduskeskuse söögikohas. Teadmiseks nüüd neile, kes tahavad hirmsasti elada teiste elu ja õpetada, kus täpselt tuleks süüa: me ei käi seal kogu aeg, aastas võibolla paar korda, ja lastele see meeldib. Kuid sinna tuleb spetsiaalselt sõita. Halvaendelised märgid algasid juba enne kaubanduskeskust, kui parkimismajja liikus katkematu vool sõidukeid. No õnnestus kuhugi auto sokutada. Söögikohas paigutati meid algul kuskile kitsasse lauda, aga pärast vabanes suurem laud. Läks hästi, arvestades, et pärast oli söögikohta järjekord. Pärast vaatasin, et täis olid ka teised toidukohad. Kuid kaubanduskeskus pakkus põnevat ainest muukski vaatluseks. Üks kodanik

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Kui planeet Pluuto oleks mõistusega olend, olnuks ta ebameeldivalt jahmunud, kui Maa astronoomid ta päikesesüsteemi planeetide seast välja arvasid. Kas ma polegi siis enam täisväärtuslik planeet, võinuks ta mõelda. Nüüd on Pluuto rollis Läänemaa korrespondendipunkt, mille Eesti rahvusringhääling (ERR) on otsustanud sulgeda. Läänemaa (ja muidugi ka Hiiumaa) polevatki enam need „õiged” kohad, millele ERRi päike paista võiks. Loomulikult võivad ERRi töötajad käesolevat lugu võtta mingisuguse ärapanemisartiklina, sest selle on kirjutanud teise meediamaja ajakirjanik. Kuid see pole nii – ERRis tehakse palju häid asju ja mindki ku

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] 1000 päeva Venemaa-Ukraina täiemahulist sõda on saanud ajalooliseks faktiks. Soome president Alexander Stubb võrdles sõda Ukraina Talvesõjaga, kus Soome võitles Nõukogude agressori vastu 105 päeva. Ukraina on võidelnud päevade arvestuses kümme korda kauem ja lõppu pole näha. Kuid nagu soomlased kirjutavad oma Talvesõja ajalooraamatuisse kui kangelasliku episoodi, saavad juba praegu seda teha ka ukrainlased. Kuidas iganes see sõda ka ei lõpeks, läheb see ukrainlaste kangelaslikkuse ajalukku. Ent muidugi ei saa ega tohi sõda üle heroiseerida. Nagu soomlastel Talvesõjas, tähendab ka Venemaa kallaletung Ukrainale pisaraid, kaotusvalu ja e