Silt: erkki bahovski
2
Erkki Bahovski: mida sõda Ukrainas on muutnud?
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"]
Erkki Bahovski.[/caption]
1000 päeva Venemaa-Ukraina täiemahulist sõda on saanud ajalooliseks faktiks. Soome president Alexander Stubb võrdles sõda Ukraina Talvesõjaga, kus Soome võitles Nõukogude agressori vastu 105 päeva.
Ukraina on võidelnud päevade arvestuses kümme korda kauem ja lõppu pole näha. Kuid nagu soomlased kirjutavad oma Talvesõja ajalooraamatuisse kui kangelasliku episoodi, saavad juba praegu seda teha ka ukrainlased. Kuidas iganes see sõda ka ei lõpeks, läheb see ukrainlaste kangelaslikkuse ajalukku.
Ent muidugi ei saa ega tohi sõda üle heroiseerida. Nagu soomlastel Talvesõjas, tähendab ka Venemaa kallaletung Ukrainale pisaraid, kaotusvalu ja e
Erkki Bahovski.[/caption]
1000 päeva Venemaa-Ukraina täiemahulist sõda on saanud ajalooliseks faktiks. Soome president Alexander Stubb võrdles sõda Ukraina Talvesõjaga, kus Soome võitles Nõukogude agressori vastu 105 päeva.
Ukraina on võidelnud päevade arvestuses kümme korda kauem ja lõppu pole näha. Kuid nagu soomlased kirjutavad oma Talvesõja ajalooraamatuisse kui kangelasliku episoodi, saavad juba praegu seda teha ka ukrainlased. Kuidas iganes see sõda ka ei lõpeks, läheb see ukrainlaste kangelaslikkuse ajalukku.
Ent muidugi ei saa ega tohi sõda üle heroiseerida. Nagu soomlastel Talvesõjas, tähendab ka Venemaa kallaletung Ukrainale pisaraid, kaotusvalu ja eErkki Bahovski: Trump tagasi Valges Majas – mis saab edasi?
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption]
Ei naised Donald Trumpi vastu saa – nii võiks onuheinolikult kokku võtta Trumpi tagasituleku Valgesse Majja.
Sest 2020. aastal kaotas Trump ju valimislahingu Joe Bideni vastu, kuid võitis 2016. aastal ja 2024. aastal vastavalt Hillary Clintoni ja Kamala Harrise vastu. Trump on seega inimene, kes on läbinud järjest kolm USA presidendivalimiste kampaaniat.
Muidugi küsivad kõik, mis saab edasi. Kuid enne, kui üritada sellele küsimusele vastata, tuleks otsida põhjusi, miks Trump nüüd võitis. Kaks asja torkavad silma. Need tulevad küll tagantjärele tarkusena, kuid nendest räägiti juba valimiskampaania ajal, et need võivad võidu Trumpi poole
Erkki Bahovski.[/caption]
Ei naised Donald Trumpi vastu saa – nii võiks onuheinolikult kokku võtta Trumpi tagasituleku Valgesse Majja.
Sest 2020. aastal kaotas Trump ju valimislahingu Joe Bideni vastu, kuid võitis 2016. aastal ja 2024. aastal vastavalt Hillary Clintoni ja Kamala Harrise vastu. Trump on seega inimene, kes on läbinud järjest kolm USA presidendivalimiste kampaaniat.
Muidugi küsivad kõik, mis saab edasi. Kuid enne, kui üritada sellele küsimusele vastata, tuleks otsida põhjusi, miks Trump nüüd võitis. Kaks asja torkavad silma. Need tulevad küll tagantjärele tarkusena, kuid nendest räägiti juba valimiskampaania ajal, et need võivad võidu Trumpi pooleErkki Bahovski: Põhja-Korea Ukraina gambiit
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption]
Kui Põhja-Korea saadaks Ukrainasse 12 000 sõdurit, kas see viiks sõja Ukrainas taas uuele tasemele ja eskalatsioon jätkuks?
Esmalt muidugi meeldetuletuseks, et eskalatsioonist ja nn punastest joontest on räägitud täiemahulise Venemaa-Ukraina sõja kontekstis pidevalt. Raskerelvastuse andmine lääne poolt pidavat ületama Venemaa punase joone, Ukraina sissetung Kurski oblastisse samuti. Kummalgi juhul ei ole Venemaa astunud mingeid drastilisi samme. Üks potentsiaalne punane joon on lääne pikamaarelvastuse kasutamise lubamine Venemaa sügavuses. Seda veel testitud ei ole.
Ehkki analüütikud ütlevad, et 12 00
Erkki Bahovski.[/caption]
Kui Põhja-Korea saadaks Ukrainasse 12 000 sõdurit, kas see viiks sõja Ukrainas taas uuele tasemele ja eskalatsioon jätkuks?
Esmalt muidugi meeldetuletuseks, et eskalatsioonist ja nn punastest joontest on räägitud täiemahulise Venemaa-Ukraina sõja kontekstis pidevalt. Raskerelvastuse andmine lääne poolt pidavat ületama Venemaa punase joone, Ukraina sissetung Kurski oblastisse samuti. Kummalgi juhul ei ole Venemaa astunud mingeid drastilisi samme. Üks potentsiaalne punane joon on lääne pikamaarelvastuse kasutamise lubamine Venemaa sügavuses. Seda veel testitud ei ole.
Ehkki analüütikud ütlevad, et 12 00Erkki Bahovski: Venemaa jälk vägivald naiste kallal
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption]
Eesti-soome kirjanik Sofi Oksanen kirjutab sel aastal eesti keeleski ilmunud raamatus „Samasse jõkke. Putini sõda naiste vastu”, kuidas Vene sõdurid süstemaatiliselt ukraina naisi vägistavad.
Iseenesest pole selles traagilises teabes midagi uut, eriti eestlastele, kes jälgivad sõda Ukrainas väga tähelepanelikult, kuid Oksaneni teose muudab tähelepanuväärseks kaks asjaolu. Esmalt isiklik seos. Oksaneni vanatädi keeldus rääkimast, mida Nõukogude sõdurid temaga tegid. Sellised haavad jäävad inimestesse aastakümneteks.
Kuid mitte ainuüksi inimestesse kui eraldi võetavatesse indiviididesse. Oksaneni teene on näidata, kuidas süstemaatiline vägistamine söövitab Venemaa rünnatavaid ühiskondi.
Erkki Bahovski.[/caption]
Eesti-soome kirjanik Sofi Oksanen kirjutab sel aastal eesti keeleski ilmunud raamatus „Samasse jõkke. Putini sõda naiste vastu”, kuidas Vene sõdurid süstemaatiliselt ukraina naisi vägistavad.
Iseenesest pole selles traagilises teabes midagi uut, eriti eestlastele, kes jälgivad sõda Ukrainas väga tähelepanelikult, kuid Oksaneni teose muudab tähelepanuväärseks kaks asjaolu. Esmalt isiklik seos. Oksaneni vanatädi keeldus rääkimast, mida Nõukogude sõdurid temaga tegid. Sellised haavad jäävad inimestesse aastakümneteks.
Kuid mitte ainuüksi inimestesse kui eraldi võetavatesse indiviididesse. Oksaneni teene on näidata, kuidas süstemaatiline vägistamine söövitab Venemaa rünnatavaid ühiskondi. Erkki Bahovski: Lähis-Ida valusad küsimused
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption]
Nädalapäevade jagu tagasi hääletas Eesti ÜRO Peaassambleel resolutsiooni poolt, millega kutsuti üles lõpetama Palestiina okupeerimist Iisraeli poolt.
Teema muutus tuliseks, otsust kritiseeriti avalikkuses palju ja välisministeeriumi kantsleril Jonatan Vseviovil tuli meedias tihti jagada selgitusi, miks Eesti just nii hääletas.
Kuid enne, kui arutada selle üle, kas Eesti praegune hääletusotsus oli õige või mitte, vaataks korra tagasi sellele, kuidas üldse on Lähis-Ida küsimust Eesti avalikkuses tajutud. Meenutagem näiteks aega 20–25 aastat tagasi – siis oli Lähis-Ida, eriti Iisraeli-Palestiina teema midagi sellist, mis oli tihti millegi arusaamatu võrdkujuks.
Erkki Bahovski.[/caption]
Nädalapäevade jagu tagasi hääletas Eesti ÜRO Peaassambleel resolutsiooni poolt, millega kutsuti üles lõpetama Palestiina okupeerimist Iisraeli poolt.
Teema muutus tuliseks, otsust kritiseeriti avalikkuses palju ja välisministeeriumi kantsleril Jonatan Vseviovil tuli meedias tihti jagada selgitusi, miks Eesti just nii hääletas.
Kuid enne, kui arutada selle üle, kas Eesti praegune hääletusotsus oli õige või mitte, vaataks korra tagasi sellele, kuidas üldse on Lähis-Ida küsimust Eesti avalikkuses tajutud. Meenutagem näiteks aega 20–25 aastat tagasi – siis oli Lähis-Ida, eriti Iisraeli-Palestiina teema midagi sellist, mis oli tihti millegi arusaamatu võrdkujuks. Erkki Bahovski: poliitturistid Hiinas
[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption]
Tõtt-öelda ei kavatsenud ma riigikogu liikmete hiinlaste poolt pooleldi kinni makstud visiidist Hiina esmalt kirjutada, sest nii Postimees kui ka Eesti Päevaleht mõistsid visiidi oma juhtkirjades hukka. Lisaks leidus teisigi kriitilisi arvamusi. Ent kuulates ja lugedes Hiinast naasnud saadikute juttu, tuli ikkagi teema juurde tagasi tulla.
Nii näiteks rääkis riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi (RE) esmaspäeva õhtul Aktuaalses Kaameras, et talle tuli üllatusena avalikkuse negatiivne reaktsioon fakti peale, mille järgi tasus enam-vähem poole riigikogu liikmete reisist vastuvõtja ehk Peking. „…oleks me seda ette teadnud, et see on nüüd see probleem, ma arvan, me oleks leidnud selle lahenduse," tsiteerib ERR Kivimäge.
Erkki Bahovski[/caption]
Tõtt-öelda ei kavatsenud ma riigikogu liikmete hiinlaste poolt pooleldi kinni makstud visiidist Hiina esmalt kirjutada, sest nii Postimees kui ka Eesti Päevaleht mõistsid visiidi oma juhtkirjades hukka. Lisaks leidus teisigi kriitilisi arvamusi. Ent kuulates ja lugedes Hiinast naasnud saadikute juttu, tuli ikkagi teema juurde tagasi tulla.
Nii näiteks rääkis riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi (RE) esmaspäeva õhtul Aktuaalses Kaameras, et talle tuli üllatusena avalikkuse negatiivne reaktsioon fakti peale, mille järgi tasus enam-vähem poole riigikogu liikmete reisist vastuvõtja ehk Peking. „…oleks me seda ette teadnud, et see on nüüd see probleem, ma arvan, me oleks leidnud selle lahenduse," tsiteerib ERR Kivimäge. Erkki Bahovski: Eesti poliitilised kombinatsioonid
[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption]
Muhus Liiva poe ees nägin hiljuti üht tuttavat ja poliitikahuvilistena veeres meie jutt Jaak Madisoni astumisele Keskerakonda. No näed, ütlesin, võib aastaid õppida politoloogiat kõrges koolis, uurides valimissüsteeme ja seda, kuidas valimistel antud hääled muunduvad kohtadeks esinduskogudes, aga Eesti poliitika trumpab ikka tavalise poliitikateaduse üle.
Erkki Bahovski[/caption]
Muhus Liiva poe ees nägin hiljuti üht tuttavat ja poliitikahuvilistena veeres meie jutt Jaak Madisoni astumisele Keskerakonda. No näed, ütlesin, võib aastaid õppida politoloogiat kõrges koolis, uurides valimissüsteeme ja seda, kuidas valimistel antud hääled muunduvad kohtadeks esinduskogudes, aga Eesti poliitika trumpab ikka tavalise poliitikateaduse üle.
Erkki Bahovski: sissetung tuumariiki
[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption]
Üks argumente Venemaad mitte Ukraina sõjas karta ja mitte alluda Moskva tuumasantaažile on, et tuumariigiga on võimalik sõdida küll.
Näidetena tuuakse Vietnami sõda, milles USA lõpuks oma hambad murdis, ja Nõukogude-Afganistani sõda, mis lõppes teatavasti Nõukogude vägede taandumisega. See kõik on õige, kuid tuleb meenutada, et ei Vietnam ega Afganistan tunginud vastavalt USA ja Nõukogude Liidu territooriumile.
Erkki Bahovski[/caption]
Üks argumente Venemaad mitte Ukraina sõjas karta ja mitte alluda Moskva tuumasantaažile on, et tuumariigiga on võimalik sõdida küll.
Näidetena tuuakse Vietnami sõda, milles USA lõpuks oma hambad murdis, ja Nõukogude-Afganistani sõda, mis lõppes teatavasti Nõukogude vägede taandumisega. See kõik on õige, kuid tuleb meenutada, et ei Vietnam ega Afganistan tunginud vastavalt USA ja Nõukogude Liidu territooriumile.
Erkki Bahovski: märgid ja sümbolid meie ümber
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption]
Sumari raamatukohvikus läinud nädalavahetusel Muhus arutlesid kirjanikud selle üle, et iga lugeja loeb tekstist välja midagi just talle tähtsat. Kirjanik kirjutab kõigile, aga iga lugeja tõlgendab loodut omamoodi.
Nii pole üksnes tekstiga. Igasugused märgid ja sümbolid avalikus ruumis tekitavad alati tõmblusi ja seega tuleb nende märkide ja sümbolite loojatel alati mõelda, kas minna turvalist teed ja rahulduda millegagi, mis kedagi ei ärrita, või minna teadlikult piire rikkuma ja tekitada pahameeletorm.
Erkki Bahovski.[/caption]
Sumari raamatukohvikus läinud nädalavahetusel Muhus arutlesid kirjanikud selle üle, et iga lugeja loeb tekstist välja midagi just talle tähtsat. Kirjanik kirjutab kõigile, aga iga lugeja tõlgendab loodut omamoodi.
Nii pole üksnes tekstiga. Igasugused märgid ja sümbolid avalikus ruumis tekitavad alati tõmblusi ja seega tuleb nende märkide ja sümbolite loojatel alati mõelda, kas minna turvalist teed ja rahulduda millegagi, mis kedagi ei ärrita, või minna teadlikult piire rikkuma ja tekitada pahameeletorm. Erkki Bahovski: atentaadikatse Trumpi vastu – kuidas edasi?
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption]
Kui USA presidendi John F. Kennedy korteež keeras Dallases 22. novembril 1963 Elmi tänavale, kus kõlasid saatuslikud lasud presidendi pihta, oli meedia presidendi jälgimise juba lõpetanud, sest midagi muud tähtsat presidendi Dallase programmis enam ei olnud.
Nii saamegi vaadata kaadreid presidendipaari saabumisest Love Fieldi lennuväljale 22. novembri hommikul ja ringsõitu linnas. Aga mitte mõrva, mille jäädvustas 26sekundilise filmina üksnes Abraham Zapruderi amatöörkaamera.
Nüüd, 13. juulil, leidis atentaadikatse USA ekspresidendi ja praeguse presidendikandidaadi Donald Trumpi vastu aset tuhandete mobiiltelefonide omanike ja meedia kohalolekul. Kaadreid sellest, kuidas Trumpi kõrva tabab kuul ja mis edasi saab, on saanud näha miljonid vaatajad üle maailma.
Erkki Bahovski.[/caption]
Kui USA presidendi John F. Kennedy korteež keeras Dallases 22. novembril 1963 Elmi tänavale, kus kõlasid saatuslikud lasud presidendi pihta, oli meedia presidendi jälgimise juba lõpetanud, sest midagi muud tähtsat presidendi Dallase programmis enam ei olnud.
Nii saamegi vaadata kaadreid presidendipaari saabumisest Love Fieldi lennuväljale 22. novembri hommikul ja ringsõitu linnas. Aga mitte mõrva, mille jäädvustas 26sekundilise filmina üksnes Abraham Zapruderi amatöörkaamera.
Nüüd, 13. juulil, leidis atentaadikatse USA ekspresidendi ja praeguse presidendikandidaadi Donald Trumpi vastu aset tuhandete mobiiltelefonide omanike ja meedia kohalolekul. Kaadreid sellest, kuidas Trumpi kõrva tabab kuul ja mis edasi saab, on saanud näha miljonid vaatajad üle maailma.