Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_208962" align="aligncenter" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Seoses massimeedia plahvatusliku levikuga eelmisel sajandil – kui inimestel avanes võimalus kuulata raadiot ja vaadata televisiooni – on igasugune sõjalisse planeerimisse sisse kavandatud ka kommunikatsioon. Ehk küsimus, kuidas räägime sõjast

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Erakogu[/caption] Küsimus pole ainult selles, kes riigijuhtidest 9. mail Moskvasse sõitsid, vaid pigem selles, miks seda tehti. USA president Donald Trump on teatanud kavatsusest muuta esimese ja teise maailmasõja tähtpäevi. Nii rääkis Trump oma sotsiaalmeediakanalis Truth Social, et nii 11. november 1918, mil lõppes esimene maailmasõda, kui ka 8. mai 1945, mil lõppes Euroopas teine maailmasõda, tuleb ümber nimetada võidupäevaks. Esimese maailmasõja vaherahu päeva, 11. novembrit on seni USAs nimetatud veteranide päevaks ja Valge Maja jõudis hiljem juba öelda, et seda ümber ei nimetata, lisatakse vaid võidupäeva tähistav deklaratsioon. 80 aastat tagasi Euroopas lõppenud teise maailmasõjaga on lood keerulisemad. Kui 11. november 1918 tähistas tõesti esimese maailmasõja lõppu läänerindel, siis pärast 8. maid 1945 sõdisid ameeriklased edasi Vaiksel ookeanil. Teine maailmasõda lõppes

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas talle omase aplombiga, et Venemaa-Ukraina rahuleppeni jõutakse juba sel nädalal. Nii et kui neid ridu loete, võib rahuleping olla sõlmitud. Aga julgen siiski pakkuda, et pigem mitte. Trumpi administratsioon on rahulepingu teemal end kahvlisse mänginud. Valimiskampaania ajal ütles Trump, et lõpetab sõja 24 tunniga. Siis nihkus tähtaeg sajale päevale, see jõuab kätte 30. aprillil. Samal ajal rääkis Trump sellest, et USA kulutused on ülisuured ja sõda Ukrainas on kahtlemata üks kuluartiklitest. Järelikult – selleks, et kokku hoida, tuleb sõda lõpetada. Praegu tundub samuti, et Valgel Majal mängib kokkuhoid tähtsat rolli ja seega tule

Sisemise ühtsuse otsinguil Oleme sisenenud uude maailma, kus on vaja enamat sisemist ühtsust, eriti just väikerahval. Erkki Bahovski kolumnist Venestam

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Erakogu[/caption] Kas edaspidi pääsevad Ameerika Ühendriikidesse vaid need, kes on president Donald Trumpi kiitnud? Või seda osavalt teeselnud? Või tuleks üldse sinna sõitmata jätta? Oli oodata, et USA karmistab oma piirikontrolli ja saadab tagasi kõik riiki siseneda üritanud illegaalsed immigrandid. Ent vähem oodatud on asjaolu, et piiril on kinni peetud ka Euroopa ja Kanada kodanikke, kel on täielik õigus USAsse siseneda. Nii räägivad uudised mitmepäevastest kinnipidamistest, kaasa arvatud nendele, kellele on väljastatud USA roheline kaart ehk legaalne elamisluba. Ent vahest drastilisim uudis on ühest prantsuse teadlasest, kes pidi sõitma Houstonisse konverentsile. Ameerika immigratsiooniametnikud vaatasid teadlase telefoni, mis ei sisaldanud just ülemäärast armastust Trumpi administratsiooni vastu. Briti ajaleht The Guardian raporteerib, et immigratsiooniametnikud süüdistasid teadlast ki

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] USA presidendi Donald Trumpi järgmisi samme ja sõnavõtte näib olevat pea võimatu ennustada. Välispoliitiliselt teeb see USA poliitika prognoosimise erakordselt keeruliseks, ometi on pikaajalisus diplomaatia ja välispoliitika üks nurgakive. Ukraina küsimuse kõrval – ja muidugi on need omavahel seotud – on tõusnud päevakorda teine küsimus: mida kavatseb teha Trump Euroopaga, kui jutt läheb NATO-le ja USA vägedele Euroopas. Õhus ringleb päris mitu versiooni, mis hakkab juhtuma, ja igaüks neist tundub ühtaegu usutav ja mitteusutav. Ma pole sugugi kindel, et olen kõiki versioone näinud, k

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Pühapäeval Saksamaa valimised võitnud kristlik-demokraatide juht ja ilmselt järgmine liidukantsler Friedrich Merz kutsus Euroopat üles sõltumatusele USAst ja tugevdama selleks otstarbeks kontinendi kaitsevõimekust. Veel kaks kuud tagasi oleks sellele avaldusele vaadatud Euroopas, eriti Eestis, kõõrdi, sest igasugune lahkulöömine USAst tähendanuks NATO nõrgenemist. Põhja-Atlandi allianss on aga Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika üks nurgakive, olles sisse kirjutatud pea igasse Eesti julgeoleku- ja kaitsealasesse dokumenti. Ent Donald Trumpi naasmine Valgesse Majja muutis kõike. Merzi avaldusele järgnes USA vastuseis ÜRO Peaassamblee resolutsioonile, mis rõhutas Ukraina territoriaalselt terviklikkust. Ja ehkki USA administratsioon ütles, et selline käik oli tingitud rahuläbirääkimistest Venemaaga, sest ei tahetud Ukraina toetamisega neid rikkuda, on selge, et transatlantilistes suhetes on toimunud pööre. Halvemuse suunas. Lisagem veel Trumpi ülbitsemine Poola presidendi Andrzej Dudaga, kellega kohtumise jaoks jätkus USA presidendil aega vaid 11 minutit, ehkki oli lubatud tund. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga kulges kohtumine paremini, a

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.[/caption] Esmaspäevane Financial Times raporteerib, et pikapeale on Vene-vastased sanktsioonid hakanud mõju avaldama ning Moskvast eemalduvad mitmed selle kauaaegsed liitlased. Mullu aprillis näitas Venemaa peaministri Mihhail Mišustini – kui tihti oleme Ukraina sõja valguses tema nime üldse kuulnud? – strateegiasessioon, kuidas lääne sanktsioonid on pannud seni Venemaaga tihedaid suhteid hoi

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Kui 2022. aastal algas Ukrainas täiemahuline sõda, oli sõja esimestel päevade hommikul põhimure teada saada, kas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on elus ning juhul, kui on, mida ta on öelnud ja teinud. Nüüd on sama lugu vastse USA presidendi Donald Trumpiga. Trumpi puhul on ainult see vahe, et pole põhjust kahtlustada, nagu kavatseks mõni teine riik temalt elu röövida. Kuid igal hommikul ärganult oleme saanud jälle teada, mille põnevaga Trump on hakkama saanud. Neid asju pole mõtet siin üle korrata, sest nimekiri tema korraldustest ja ütlustest läheks lihtsalt liiga pikaks. Siiski pööran siin tähelepanu ühele s

[caption id="attachment_218287" align="aligncenter" width="900"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Järgmisel nädalal USA presidendiks vannutatav Donald Trump pani taas maailma ahhetama, öeldes, et ta ei välista jõu kasutamist saamaks USA kontrolli alla Taanile kuuluv Gröönimaa. Juba tõttasid kommentaatorid teda panema ühte imperialismi katlasse Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga või ka Hiina presidendi Xi Jinpingiga, kes himustavad