Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Eelmisel nädalal tekitas rahvusvahelises üldsuses palju vastukaja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi otsus viia riikliku korruptsioonivastase büroo (NABU) ja erakorralise korruptsioonivastase prokuratuuri (SAP) tegevus Ukraina peaprokuröri otsese kontrolli alla. Ehkki Zelenskõi pani sellele otsusele pidurit, sest järgnes pahameel nii väljastpoolt kui ka Ukraina seest, kui inimesed tul

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] USA president Donald Trump oli põhimõtteliselt ainus demokraatliku lääne riigijuht, kes üritas Venemaa juhile Vladimir Putinile Ukraina täiemahulises sõjas mett moka peale määrida. Sinna juurde käis Trumpi suust korduvalt fraas, et Ukrainas toimuv on tema eelkäija Joe Bideni sõda. See fraas kordus ka esmaspäevasel kohtumisel Valge Maja ovaalkabinetis NATO peasekretäri Mark Ruttega. Siiski oli see kohtumine erinev varasematest, sest tõusis küsimus, kas „Bideni sõjast” saab nüüd Trumpi sõda.

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Isamaalane Riina Solman kirjutas Facebookis vastuseks reformierakondlase Pärtel-Peeter Pere ülestunnistusele – kuidas parteil ei jää Tallinnas midagi muud üle, kui minna koalitsiooni Keskerakonnaga –, et valijad karistavad sügisel Reformierakonda. „Selle eest ootab neid 19. oktoobril valijate kohtuotsus!” oli Solman veendunud. Ja mitte ainult tema. Julgen arvata, et mingit karistust ei tule. Võibolla kaotab Reformierakond Tallinna volikogus paar kohta, aga kõrget kukkumist me ei näe. Miks? 2012. aastal tabas Eestit nn kilekotiskandaal, kui toona veel Reformierakonda

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Ajaloos on seda küll juhtunud, et demokraatlikult alustanud valitseja on kuulutanud end keisriks. USA president Donald Trump on asunud samale rajale hoolimata sellest, et Ühendriikide demokraatia traditsioon on veerand aastatuhandet vana ja seda riiki pole kunagi monarh valitsenud. USA presidendi Donald Trumpi 79. sünnipäeval 14. juunil peeti Washingtonis sõjaväeparaad. Ja siin on ilu tõesti vaataja silmades – kas tuleb rõhutada Trumpi sünnipäeva või seda, et paraad oli tegelikult mõeldu

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Poola presidendivalimiste teine voor Euroopa-meelse Rafał Trzaskowski ja tema vastase, euroskeptilise Karol Nawrocki vahel polnud üksnes riigi edasise suuna määramine, vaid taas kord nähtus, mida võiks nimetada MAGA-ideoloogia manifesteerimiseks Euroopas ja mujalgi. Tõsi, Poolas pole presidendil otsevalimistest hoolimata nii palju võimu kui USA presidendil, kuid president võib vetostada vali

[caption id="attachment_208962" align="aligncenter" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Seoses massimeedia plahvatusliku levikuga eelmisel sajandil – kui inimestel avanes võimalus kuulata raadiot ja vaadata televisiooni – on igasugune sõjalisse planeerimisse sisse kavandatud ka kommunikatsioon. Ehk küsimus, kuidas räägime sõjast

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Erakogu[/caption] Küsimus pole ainult selles, kes riigijuhtidest 9. mail Moskvasse sõitsid, vaid pigem selles, miks seda tehti. USA president Donald Trump on teatanud kavatsusest muuta esimese ja teise maailmasõja tähtpäevi. Nii rääkis Trump oma sotsiaalmeediakanalis Truth Social, et nii 11. november 1918, mil lõppes esimene maailmasõda, kui ka 8. mai 1945, mil lõppes Euroopas teine maailmasõda, tuleb ümber nimetada võidupäevaks. Esimese maailmasõja vaherahu päeva, 11. novembrit on seni USAs nimetatud veteranide päevaks ja Valge Maja jõudis hiljem juba öelda, et seda ümber ei nimetata, lisatakse vaid võidupäeva tähistav deklaratsioon. 80 aastat tagasi Euroopas lõppenud teise maailmasõjaga on lood keerulisemad. Kui 11. november 1918 tähistas tõesti esimese maailmasõja lõppu läänerindel, siis pärast 8. maid 1945 sõdisid ameeriklased edasi Vaiksel ookeanil. Teine maailmasõda lõppes

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas talle omase aplombiga, et Venemaa-Ukraina rahuleppeni jõutakse juba sel nädalal. Nii et kui neid ridu loete, võib rahuleping olla sõlmitud. Aga julgen siiski pakkuda, et pigem mitte. Trumpi administratsioon on rahulepingu teemal end kahvlisse mänginud. Valimiskampaania ajal ütles Trump, et lõpetab sõja 24 tunniga. Siis nihkus tähtaeg sajale päevale, see jõuab kätte 30. aprillil. Samal ajal rääkis Trump sellest, et USA kulutused on ülisuured ja sõda Ukrainas on kahtlemata üks kuluartiklitest. Järelikult – selleks, et kokku hoida, tuleb sõda lõpetada. Praegu tundub samuti, et Valgel Majal mängib kokkuhoid tähtsat rolli ja seega tule

Sisemise ühtsuse otsinguil Oleme sisenenud uude maailma, kus on vaja enamat sisemist ühtsust, eriti just väikerahval. Erkki Bahovski kolumnist Venestam

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Erakogu[/caption] Kas edaspidi pääsevad Ameerika Ühendriikidesse vaid need, kes on president Donald Trumpi kiitnud? Või seda osavalt teeselnud? Või tuleks üldse sinna sõitmata jätta? Oli oodata, et USA karmistab oma piirikontrolli ja saadab tagasi kõik riiki siseneda üritanud illegaalsed immigrandid. Ent vähem oodatud on asjaolu, et piiril on kinni peetud ka Euroopa ja Kanada kodanikke, kel on täielik õigus USAsse siseneda. Nii räägivad uudised mitmepäevastest kinnipidamistest, kaasa arvatud nendele, kellele on väljastatud USA roheline kaart ehk legaalne elamisluba. Ent vahest drastilisim uudis on ühest prantsuse teadlasest, kes pidi sõitma Houstonisse konverentsile. Ameerika immigratsiooniametnikud vaatasid teadlase telefoni, mis ei sisaldanud just ülemäärast armastust Trumpi administratsiooni vastu. Briti ajaleht The Guardian raporteerib, et immigratsiooniametnikud süüdistasid teadlast ki