Silt: erkki bahovski

Teisipäeval Abu Dhabis alanud läbirääkimised Ukraina, USA ja Venemaa vahel rahu saavutamiseks on järjekordne katse leida mingisugune lõpp sõjale, kuid kardetavasti jääb see samasuguseks õhuvõngutamiseks nagu eelmisel korral. Esmalt on jätkuvalt lauast eemal Euroopa. Eurooplased on Abu Dhabis küll kohal, kuid ei osale otse läbirääkimistel. Venemaa on oma välisministri Sergei Lavrovi kaudu eurooplasi ka selgelt mõnitanud. „Mis puutub eurooplaste osalemist: nad lendasid Abu Dhabisse, istugu seal hotellis,” ütles Lavrov Moskvas. Seega usub Venemaa, et eurooplastel pole ka praegu läbirääkimiste laua taha asja. Tõsi, Ühendriikide esindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner on arvanud, et eurooplased peaksid olema esindatud. Kuid kui Euroopa peakski kunagi läbirääkimiste laua taha jõudma, tekib küsimus, kes on see inimene, kes Euroopat esindab. Ja missugune peaks olema selle inimese mandaat? Palju on räägitud Euroopa Liidu Ülemkogu eesistujast António Costast ja ka Euroopa Liidu kõrgest

Soome presidendi Alexander Stubbi ja Norra peaministri Jonas Gahr Støre ühine telefonikõne Helsingist Vene režiimi juhile Vladimir Putinile sel nädalal tekitas oodatult tormi ja hulga küsimusi, millele pole tänaseni selgeid vastuseid. Esimene küsimus on, miks just need kaks riiki. Et Helsingis kohtus Põhjamaade nõukogu, võinuks ju eeldada, et Putinile helistama kutsutakse vähemalt ka Rootsi ja Taani. Kuid Rootsil pole praegu toimivat valitsust ja Taani võidi kõrvale jätta lihtsalt sellepärast, et Oslo kohtumine, kus osales ka Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoff, toimuski Norras. Siit võib mõista ka Taani peaministri Mette Frederikseni pahameelt, et tema riik kohtumiselt kõrvale jäi. Vandenõuteooria võib aga punuda teemal, kes teadsid kõnest ja millal nad sellest teada said. On märkimisväärne, et telefonikõnest päev varem kirjutas Helsingin Sanomate peatoimetaja Erja Yläjärvi kolumni, kus küsis, millal kavatseb Stubb Moskvasse helistada. Järgmisel päeval see juhtuski. Kas juhus? Soome peaminister Petteri Orpo teadis kõnest varem, kuid ilmselt mitte seda, et kõne leiab aset nii kiiresti. Jonatan Vseviov ütles ETV saates „Ringvaade”, et Eestigi teadis kõnest varem. Kas kõ

Kolmapäeval, 30. septembril võttis riigikogu vastu avalduse „Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal”, millega anti negatiivne hinnang Konstantin Pätsi riigipöördele 1934. aastal ja toonase riigikogu saatmisest nn vaikivasse olekusse. Eks omamoodi hinnang avaldusele oli asjaolu, et selle poolt hääletas 28 ja vastu oli 9 riigikogu liiget. Ülejäänud riigikogu see avaldus ilmselgelt ei huvitanud, sest kohal olnud 96 liikmest tervelt 59 ei hääletanud. Võrdluseks: just enne seda pälvis Ukraina toetusavaldus 78 riigikogu liikme poolthääle, selle vastu oli üks ja ei hääletanud 17 saadikut. Kohal oli samamoodi 96 saadikut. Niisiis kujunes hinnang 1934. aasta riigipöördele küllalt leigeks. Avalduses tasub tähelepanu pöörata kahele seigale. Esmalt muidugi üldse faktile, et Eesti seadusandlik organ annab hinnanguid ajaloole. See viib vägisi mõtted „õigele” ja „valele” ajaloole. Meie idanaabri juures on ajalugu kirjutatud seadustesse ja keegi, kes kirjutab

Riigikogus 71 poolthäält ja Ülle Madise valiti kolmapäeval järgmiseks Eesti vabariigi presidendiks. Lõpp hea, kõik hea, võiks mõelda. Paraku pole poliitikas enamjaolt kõik must-valge ja võib pakkuda, et Madiset ootab ees pigem teatud Kolgata tee kui pidulik marss Kadriorus. Sest kui vaadata, missuguse poliitilise jandiga said hakkama nii Keskerakond kui ka EKRE, on selge, et Madise teekond presidendina ei saa olema lihtne. Esmalt keeldus Keskerakond osalemast presidendivalimistel, hoidudes sedelite laskmisest valimiskasti. Võib aru saada, et presidendivalimiste kord ei meeldi, kuid riigikogu liige peaks andma poliitilist eeskuju ja olema poliitiliselt aktiivne. EKRE aga jauras Toompeal, kutsudes kokku piketi presidendivalimiste korra vastu, nõudes presidendi otsevalimist rahva poolt. See nõue on igati arusaadav. Olen ka ise juba sel arvamusel, et pigem tuleks president otse valida, arvestades, et meil jääb kandidaatidega tutvumiseks liiga vähe aega ja kaks eelmist korda on presid

Enne kui mõnele sündmusele – näiteks viimasele ränderündele Marokost – vihaselt reageerida, võiks pisut pikemalt mõelda. Hispaaniale kuuluvast Ceutast alguse saanud paaripäevane rändekriis näitas, kui kergesti võib säärane kriis puhkeda, kui paari päevaga sisenes Marokost Ceutasse umbes 60 000 migranti. See näitas ka võimalust, et võib korduda 2015. aasta rändekriis, mil Euroopasse tulvas üle miljoni migrandi. Ent vähem on räägitud sellest, miks praegune kriis puhkes. Oli ju selge, et need 60 000 migranti ei tulnud juhuslikult üle Ceuta piiri, vaid nad pidid saama signaali, et tee on vaba. Immigrante Marokost Ceutasse oli tulnud varemgi, kuid mitte nii palju nii lühikese aja jooksul. Kui Süüria kodusõda tekitas pideva rändesurve Euroopale, siis Maroko, olles küll elatustasemelt vaesem kui Hispaania, pole kodusõda näinud. Seal käivad turistid, sh Eesti omad ning mingisugust tajutavat ohtu pole seal seni täheldatud. Tean, et see kõlab klišeena, kuid üheks kriisi põhjustajaks oli… Ühendriikide president Donald Trump. USA ja Iisraeli alustatud sõda Iraani vastu pani paljusid riike, sh Hispaaniat otsima alternatiivseid energiaallikaid. Alžeeria tarnis 2026. aasta esimesel po

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi sekkumine jalgpalli MMi kohtunike töösse kiskus spordialade kuninga alasti. Sport on alati valitsejaile tähtis olnud. Aastal 67 p. Kr sõitis Rooma keiser Nero Kreekasse, et osaleda olümpiamängudel. Ta oli lasknud olümpiamängud selleks aasta võrra edasi lükata. Nero osales kaarikute võiduajamisel ja ehkki ta lendas kaarikust välja, kuulutati ta võitjaks, sest keiser pidi võitma. Mängufilmis „Diktaator” laseb diktaatorit kehastav Sacha Baron Cohen maha need, kes ähvardavad temast sprindidistantsil ette jõuda. Need kaks seika meenusid, kui lugesin uudist, mille järgi oli Donald Trump helistanud rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) presidendile Gianni Infantinole ja palunud ära muuta USA koondise mängijale Folarin Balogunile antud punane kaart, et too saaks osaleda mängus Belgia vastu. Ja otsus muudetigi ära. Keiser Nero on tagasi. Ajalugu kordu

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Värske sõnasõda Itaalia peaministri Giorgia Meloni ja Ühendriikide presidendi Donald Trumpi vahel meenutab oma absurdsuselt Monty Pythoni kuulsat sketši väitluskliinikust. Sketšis soovib Michael Palini kehastatud külastaja väidelda ja satub lõpuks tuppa, kus vastuvõtjaks on John Cleese kehastatud väitleja. Palini küsimuse järel, et kas see on väitlustuba, vastab Cleese, et ta just ütles seda. Palin imestab, et millal. Just praegu, vastab Cleese ja edasi kulgeb dialoog stiilis „ütlesite – ei öelnud”. Meloni ja Trump sattusid sõnasõtta pärast seda,

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Viimase 30 päeva jooksul on Ukraina Venemaad korralikult kaks korda alandanud. Esimene kord juhtus 9. mail, nn Vene võidupäeval, mil Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et ei kavatse Vene võiduparaadi droonidega rünnata. Sõnaga, Zelenskõi andis justkui loa paraadi toimumiseks. Paraadil endal ei demonstreeritud ka tavapärast sõjatehnikat: Venemaa oli n-ö võidusära kõvasti kokku tõmmanud. Ajaloost meenub oktoobrirevolutsiooni paraad Moskvas 7. novembril 1941, mil paraadist osavõtjad otse rindele marssisid. Sellest vaimust pole 2026. aastaks midagi alles ja arvestades, et Venemaal on 9. mai jõudnud sisuliselt religioosse püha staatusse, võis alandustunne olla ikka väga suur. Teine alandus tabas Venemaad juuni algul, mil Ukraina ründas droonidega Peterburis asuvat naftaterminali ja Kroonlinnas asuvaid sõjalisi sihtmärke. Et samal ajal algas Peterburi majandusfoorum, mida Kreml on üritanud maailmale maha müüa kui „Vene Davosi” ja et naftaterminalist tõusev suits oli näha ka foorumi külalistele, oli alandus ilmne. Ja Venemaa majandusel ei lähe just kõige paremini – r

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Tallinna linnavalitsusel on tekkinud kava püstitada Piritale Eesti hiigellipp suurusega 64 ruutmeetrit, nii et lipumast oleks 40 meetrit kõrge. See on Tallinna linnavalitsuselt kuratlikult kaval plaan. Sest katsu sa hiigellipu kava kritiseerida (ehkki mitu inimest, nt Aimar Ventsel Delfis, on seda võrrelnud Kesk-Aasiaga, kus on samuti suured lipud lehvimas) – saad külge kohe rahvusreeturi sildi. Linnavalitsuse koalitsiooni ühe osapoole Isamaa puhul pole põhjust kahelda nende rahvuslikkuses, küll aga Keskerakonna puhul. See on erakond, kellel oli

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski. Erakogu[/caption] Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamsoni vastus muinsuskaitseseltsile Tartu rahu aastapäeva riigipühana tähistamise kohta on tekitanud Eesti avalikkuses laineid. Ja ehkki tema ülemus, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) tõttas Adamsoni kirja sisu ümber lükkama, oli kahju juba sündinud. ERR on toonud tsitaadid Adamsoni kirjast: „Samas tuleb arvestada teema tundlikkustega. Tartu rahu on otseselt seotud Eesti võiduga Vabadussõjas ning selle tõlgendamine võib mõnele osale elanikkonnast mõjuda keeruliselt, kui rõhuasetus asetub üksnes vastasseisule. Just seetõttu on oluline, et selle tähtpäeva sisu ja tähendus oleksid lahti seletatud tasakaalukalt, ajalooliselt täpselt ja kõiki ühiskonnagruppe kaasavalt.” Adamsoni vastus ja sellele järgnenud vastukaja tekitab nii mõnegi piinliku küsimuse. Kolleeg Teet Korsten oli Postimehes veendunud, et tegelikult kirjutas Adamsoni kirja tehisintellekt. Kui see on nii, muutub kogu lugu eriti totraks, arvestades vabariigi presidendi eestkostel toimuvat TI-hüpet. Üks selle hüppe osalisi on sa