Silt: erkki bahovski

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Kavatsesin tänavuses esimeses artiklis Lääne Elus kirjutada, mida algav aasta endaga kaasa võiks tuua. Kuid aastal 2026 olid oma plaanid: ta alustas enda kirjutamist enne, kui mina kirjutuslaua taha jõudsin. Mõistagi on jutt Venezuelast, kus USA korraldatud erioperatsiooni käigus vangistatud sealne diktaator Nicolás Maduro toimetati New Yorgi kohtumajja. USA president Donald Trump lubas oma riigi naftafirmadele maailma suurimate musta kulla varudega Venezuelas helget tulevikku. Markeerigem Venezuela sündmused selle kahe lausega, sest pole mõtet üle korrata seda kõike, mida on täis maailma ja ka Eesti uudistekanalid. Ent Trump ei kavatse piirduda vaid Venezuelaga. Ta on rääkinud vajadusest kord majja lüüa samuti Mehhikos, Kuubas ja Colombias. Ameeriklased võtavad tõsiselt 1823. aasta ilmavalgu

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Ameerika Ühendriikide värske riikliku julgeoleku strateegia on pannud Euroopa võpatama – ennustab strateegia ju Euroopa tsivilisatsiooni hääbumist. Eurooplased on selle vastu juba häält tõstnud. Eestiski on ameeriklaste uus julgeolekustrateegia pakkunud laia kõneainet. Aspekt, mida vähemalt Eestis pole rõhutatud, on strateegias ära toodud jõudude tasakaalu põhimõte kui tulevase maailmakorralduse üks alus. Mida see tähendab ja miks on see tähtis? Ajaloost on jõudude tasakaalust võibolla parim näide nn Euroopa kontsert, mis kujunes välja pärast Napoleoni sõdu ja mis sai paika Viini kongressiga 1815. aastal. Selle süsteemi järgi jagasid Euroopa omavahel suurjõud – Preisimaa, Austria, Venemaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Euroopa kontserdi üks põhimõte oli vältida ühe suurjõu – nagu Napoleoni Prantsusmaa – liigset tugevnemist. Teiseks pidid tulema suurjõud appi, kui ühes riigis puhkeb Prantsusmaaga sarnaselt revolutsioon (nagu Venemaa tuli appi Austriale Ungari ülestõusu ajal 1848–1849). Ameeriklaste uue julgeolekustrateegia kontekstis on aga märkimisväärne, et suurjõu

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Kas see, et sõjaroimariga läbi ei räägita, jätab Euroopa otsuste langetamisest kõrvale? Soome ajakirjandus refereeris Soome eelmise presidendi Sauli Niinistö intervjuud Taani avalik-õiguslikule raadiole DR, kus Niinistö ütleb, et on viga mitte rääkida Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja Vene juhtkonnaga üldse. Niinistö järgi soovib Venemaa muuta fundamentaalsel kombel lisaks Ukrainale ka Euroopa julgeolekuarhitektuuri ja oleks halb, kui Euroopast selle arhitektuuri rajamisel mööda minnakse. Oht Euroopa kõrvalejäämisest ilmnes umbes paar nädalat tagasi, kui USA-Vene Ukraina rahuplaan Euroopa täiesti ukse taha jättis. Varem oli Niinistö öelnud Soome Ylele, et kui USA president Donald Trump räägib Putiniga ja Euroopa ei räägi, tekibki olukord, kus USA ja Venemaa lähevad Euroopast mööda. Lihtne tee oleks hakata Niinistöt süüdistama soometumises ja nost

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Hiljuti valimised võitnud ja niiviisi New Yorgi linnapeaks tõusnud Zohran Mamdanit on juba nimetatud kommunistiks nii lombi taga kui ka Eestis. Nii ähvardas USA president Donald Trump, et kui kommunistlik kandidaat Mamdani võidab, vähendab ta New Yorgile mõeldud föderaalseid fonde miinimumini. Postimehes kirjutas orientalist Peeter Espak, et „Zohran Mamdani sõnad, teod ja olemus sobiks justkui rusikas silmaauku üldillustratsiooniks mistahes entsüklopeediasse märksõna „kommunist” näitlikustamiseks”. Seevastu Aro Velmet nentis Sirbis, et Tallinnas on suur osa Mamdani

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Briti poliitikakolumnist Janan Ganesh kirjutab Financial Timesis, kuidas geograafia töötab Euroopale vastu. Põhimõtteliselt tähendab see minu tõlgenduses, et oleme tagasi pöördumas geopoliitika ajastusse. Ganesh toob välja, et Hiinal on kaks korda sama palju haruldasi muldmetalle kui järgmisel riigil, Brasiilial. Ent ükski demokraatliku Euroopa riik ei mahu haruldaste muldmetallide omanike esikümnesse (Gröönimaa, millele on pilgu peale visanud USA, on

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Pole ju tegelikult väga imestada, et valitsuserakonnad kohalikel valimistel lüüa said. Üsna oodatult kadus peaaegu täielikult pildilt Eesti 200, kuid ega Reformierakond saa samuti palju rõõmustada. Tagantjärele tark olles – aga mõnikord tasub olla tark ka tagantjärele kui üldse mitte olla – paistab, et Reformierakonna otsus hakata suvel tasuta lasteaiakohti ettekäändeks tuues mängima mänge Tallinnas võimule jäämiseks oli Eesti poliitajaloo üks suurimaid valearvestusi. Sest suvine jant ei avaldanud mõju mitte üksnes pealinnas, vaid suure tõenäosusega Tartuski, mis on olnud traditsiooniliselt Reformierakonna võimu kants. Ja ehkki senine linnapea Urmas Klaas

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Eelmise nädala juhtum, kui Eesti õhuruumi sisenesid 12 minutiks kolme Vene hävituslennukit MiG-31, on pannud Eesti otsima diplomaatilisi vahendeid olukorra lahendamiseks. Eesti palus NATO-lt tolle aluslepingu 4. punkti käivitamist, mis tähendab konsultatsioone liikmesriikide vahel. Kuid lisaks sellele palus Eesti esimest korda oma ÜRO liikmesuse ajal 34 aasta jooksul maailmaorganisatsiooni julgeolekunõukogu kokkukutsumist. Kuid mitu esinejat meenutas, et vaid kümme päeva varem oli julgeolekunõukogu kokku kutsutud Poola lennanud Vene droonide pärast. Seega – ja kui arvestada veel Rumeenia kohal lennanud Vene drooniga – on tegu mustriga. Rahvusvaheline õigus on väikeriigi tuumapomm – see on väide, mis kõlas 1990. ja 2000. aastail tihedamini, kuid mida kasutatakse nüüd üha vähem. Ometi on julgeolekunõukogu organ, mis genereerib rahvusvahelist õigust. Ses plaanis oli

[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski[/caption] Milline on seis Vene-Ukraina sõjas? Kas Ukraina peab veel vastu ja kui, siis kui kaua? Need on küsimused, mida arutatakse ka eesti seltskondades ja millele on pea võimatu anda ühemõttelist vastust. Kui nüüd üritada rääkida vähemalt suundumustest, siis torkab silma, et rahvusvahelises diplomaatias on pilt Ukraina jaoks kehv, kuid sõjaliselt võibolla mitte. Kõigest järjekorras. Septembri algul olime tunnistajaks spektaaklile, kui Hiinas kohtusid omavahel Hiina president Xi Jinping, India peaminister Narendra Modi ja Vene režiimi juht Vladimir Putin. Kõlasid jutud uuest m

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Soome lahe mõlemal kaldal murtakse jätkuvalt pead, kuidas nimetada idanaabrit või selle mõjuväljas olevaid inimesi. Nii puhkes väikest mõõtu skandaal Soomes, kui majandusleht The Wall Street Journal oli raporteerinud, et Soome presidendi Alexander Stubbi järgi on Ida-Ukraina linnad Slovjansk ja Kramatorsk „kindlused hunnide vastu”. Stubb olevat öelnud seda Valges Majas kinniste uste taga ja see avaldanud mõju ka Stubbi USA ametivennale Donald Trumpile. Oodatult puhkes skandaal, kui Johns Hopkinsi rahvusvaheliste suhete õppetooli professor Sergei Radtšenko süüdistas Stubbi rassismis. Soome presidendikantselei pole veel teemat soome ajakirjandusele kommenteerinud (teisipäevase seisuga). Ajalooliselt oli hunnid teatavasti rändhõimud, kes valgusid Euroopasse 4. sajandil. Alles 451. aastal peetud Katalaunia lahingus peatas Rooma väejuht Flavius Aetius hunnid, keda juhti

[caption id="attachment_208962" align="alignnone" width="923"] Erkki Bahovski. Foto: erakogu[/caption] Eelmisel nädalal tekitas rahvusvahelises üldsuses palju vastukaja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi otsus viia riikliku korruptsioonivastase büroo (NABU) ja erakorralise korruptsioonivastase prokuratuuri (SAP) tegevus Ukraina peaprokuröri otsese kontrolli alla. Ehkki Zelenskõi pani sellele otsusele pidurit, sest järgnes pahameel nii väljastpoolt kui ka Ukraina seest, kui inimesed tul