Silt: erki teras

[caption id="attachment_353354" align="alignnone" width="2000"] ääpurjetajad pärast laupäevast võistlust. Purjenumbriga C-72
võitja Marek Lentsius. Foto: Andra Kirna[/caption] Nädalavahetusel peeti Haapsalus jääpurjetamise Eesti meistrivõistlused, kus eestlaste kõrval olid jääl soomlased ja lätlased. Võistlused pidid algama reedel, kuid tugeva tuule tõttu jäeti esimese päeva sõidud ära. Jääle pääsesid võistlejad laupäeval. Haapsalu jääpurjetaja Erki Terase sõnul olid reedeni Haapsalus ideaalilähedased jääolud, kuid alguses tuul ja seejärel ööl vastu laupäeva maha sadanud lumi ja miinuskraadid tegi jääle liiga. „Väga raske jää, pind oli lumine ja konarlik,” ütles Teras. Nii peetigi laupäeval plaanitud viiest võistlussõidust kolm. Esimesel päeval näitasid head kiirust lätlased, võistluspäeva lõpuks juhtiski võistlust lätlane.

[caption id="attachment_351387" align="alignnone" width="2000"] Roger Õiglas lükkas eile Väikesel viigil lahti 1,5 km pikkuse uisuraja. Ta on mõõtnud ka Haapsalu
ümbruse merejääd ning tema sõnul saaks Noarootsi jäätee valmis ehitada. Foto: Urmas Lauri[/caption] Riik ei hakka sel talvel jääteid rajama ega hooldama, kuid selline asi ei meeldi läänlastele sugugi. Juba detsembri alguses saatsid Haapsalu ja Lääne-Nigula juhid majandus- ja kommunikatsiooniministrile Taavi Aasale kirja, milles nõuti raha Haapsalu–Noarootsi jäätee rajamiseks ja hooldamiseks. Omavalitsusjuhid olid mures, et püsijää tekkimisel hakkavad inimesed omapäi üle lahe Haapsalu ja Noarootsi vahet sõitma ning kuna keegi jääolusid ei seira, on elud ohus. Transpordiameti poolt kirjale vastanud Raido Randmaa teatas, et sel talvel amet Haapsalu–Noarootsi jääteed ei raja ega hoolda. Ta selgitas, et kui riigi eelarvestrateegia näeb ette kärped, tuleb kahjuks üle vaadata ka teehoiukava plaanid ja leida võimalikud kokkuhoiukohad. „2022. aasta riigieelarvest lähtuvalt peame oma tegevuskulusid vähendama 6,7 protsendi ehk 3,7 miljoni euro võrra,” tõdes Randmaa.

[caption id="attachment_341727" align="alignnone" width="2000"] Sügisregati võitis alus Chantal. Foto: Dago jahtklubi[/caption] Haapsalu ja Hiiumaa Dagö jahtklubi ühiselt korraldatud sügisregati võidsid läänlased. Laupäeva keskpäevaks Heltermaa lähistele plaanitud start tuli tuulevaikuse tõttu edasi lükata. Korraldajad otsustasid viia stardi esimese sõidu sihtpunktile Kärdlale lähemale ja alles kell 15.30 õnnestus jahid Püssirahusilmast teele saata. Teisel päeval soosis aga tuul võistlejaid ja kolm lühirajasõitu sai kenasti peetud.

[caption id="attachment_339007" align="alignnone" width="1512"] Avamerepurjetamise maailmameistrid Arne ja Kelly Veske. Foto erakogu[/caption] Tallinnas lõppenud maailmameistrivõistlustel avamerepurjetamises võitis oma klassis maailmameitsritiitli Arne Veske alus Matilda 4. Läinud nädalal Tallinnas peetud maailmameistrivõistlused avamerepurjetamises tõid kohale enam kui sada alust tosinast riigist. Võisteldi kolmes klassis, millest arvukaim oli 62 osavõtjaga väiksemate jahtide C-klass. C-klassis, mille Matilda 4 võitis, käiski maailmameistritiitli pärast tihe rebimine. „See võit oli millimeetrite värk, aga seda magusam see oli,” ütles Veske, kellel on juba 2019. aastast olemas Euroopa meistri tiitel.

[caption id="attachment_334171" align="alignnone" width="1701"] Kessu regati start. Foto: erakogu[/caption] Nädalavahetusel korraldas Haapsalu jahtklubi kaks regatti, millest üks, Holmi regatt, tõi võistlejad Tallinnast Haapsallu ja teine, Kessu regatt, viis edasi Haapsalust Kuivastusse. Holmi regatile anti start reede õhtul Tallinnast. Kolmes võistlusgrupis osales 12 alust, neist folkbootide klassis küll ainult üks. Distants oli 63,1 miili. Regati tulemused sõltusid palju sellest, kuidas võistlejad oskasid ilmateadet lugeda. „Avamerepurjetamine on puhtalt meteoroloogia tundmine ja maksavad ka kogemused,” ütles Haapsalu jahtklubi juhatuse liige Erki Teras.

[caption id="attachment_329807" align="alignnone" width="1500"] Edasi meeskond võistlemas. Foto: Erki Teras[/caption] Haapsalu jahtklubi purjetamishooaja juhatab sisse sel nädalavahetusel peetav lühirajavõistlus Voosi Vorst. „Loodame varasemast suuremat osavõttu,” ütles Haapsalu jahtklubi juhatuse liige Erki Teras purjetamishooaja esimese võistluse kohta. Tema sõnul on jahtklubi juhatus teinud kõvasti tööd klubi liikmeskonna kasvatamiseks – tänu sellele on liikmeks astunud nii läänlased, kes varem olnud mõne teise jahtklubi hingekirjas, kui ka need, kes oma aluseid Haapsalu sadamates hoiavad ja on valmis siinsetel regattidel osalema. „Mida rohkem liikmeid, seda tugevam on organisatsioon,” ütles Teras. Sel hooajal korraldab Haapsalu jahtklubi seitse regatti, millest olulisim on Terase sõnul juuli alguses toimuv 40. Kessu regatt. „See peaks olema Muhu väina regati järel pikima traditsiooniga regatt Eestis,” ütles ta.

[caption id="attachment_329277" align="alignnone" width="2000"] Purjetaja ja Haapsalu jahtklubi liikme Erki Terase sõnul jäävad Haapsalu sadamad alustele kitsaks. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Viimastel aastatel on kasvanud huvi väikelaevade ostmise vastu ja Haapsalu jahisadamates on alustele hooajalise kaikoha saamiseks tekkinud lausa järjekord. Läänemaa kõige populaarsemad sadamad isiklike aluste hoidmiseks on Suur-Holmi, Veskiviigi ja Westmeri Haapsalus. Hiljuti kaatri soetanud Ehituse ABC Haapsalu poe juhataja ja Haapsalu vabatahtlik merepäästja Raimond Ojalill tunnistas, et alusele Haapsalus koha leidmine on olnud keeruline. „Enne aprilli võtsin kontakti Grand Holmi kapteni Valdo Kiviga ja tema sõnul oli selleks hetkeks sadam juba välja müüdud. Järjekorras oli veel kümme kohasoovijat,” rääkis ta.