Silt: eesti raamatu aasta

Kui palju loete ja mida? Vaata ka artiklis olevat Lääne Elu videot! Liis Olen suur lugeja. Praegu loen Sally Rooney raamatut „Beautiful World, Where Are You”. Loen seda inglise keeles. Loen muidugi ka eesti keeles. Mulle lihtsalt meeldib lugeda mõnda raamatut originaalkeeles, kui vähegi võimalik, nii nagu autor on selle kirjutanud. Ei oska öelda, mitu raamatut aastas loen, sest otsustasin, et see arvepidamine ei ol

[caption id="attachment_445163" align="alignnone" width="1920"] Aino Rakkaselg. Foto: Urmas Lauri[/caption] Niipea, kui 1937. aastal Kasari külas sündinud ja üles kasvanud Aino Rakkaselg tähed selgeks sai, ilmnes, et tegemist on kirgliku lugejaga. See hakkas silma ka kolhoosi brigadirist isale, kes ütles, et tüdruk, kas tead, härra Langel on riiulid raamatuid täis. Kodus raamatuid ei olnud. „Vaat ei olnud jah,” ütleb proua Rakkaselg. „Ei olnud poodi. Ja ega raha ka olnud.” Lähim suurem asula Lihula jäi 15 k

[gallery ids="444961,444960,444964,444963,444962"]   140 koolilast neljast Läänemaa koolist vastas Haapsalu ja Läänemaa muuseumide üleskutsele jagada oma pere mõne tähendusega raamatu lugu. Sel konkursil oli osalejaid rohkem kui varasematel, kus muuseum on palunud õpilastel kodust otsida tähendusega rõivaid või mööblit. Raamatute valik, mida Haapsalu põhikooli, Lää

Kui Lääne Elu ajakirjaniku Kaire Reiljani käest küsida, mitu raamatut tema öökapil parasjagu lugemist ootab, siis vastab ta hetkegi mõtlemata, et sada. Lõviosa sellest on rootsi- ja eestikeelne ajalookirjandus, nii et tema lugemislood on kõvast sinnapoole viltu. Üks taanikeelne ajalooraamat on ka. Midagi imelikku selles ei ole, sest Reiljan on Tartu ülikoolis ajalugu õppinud ja mõistab rootsi keelt, mille oskajana saab hakkama ka taani keelega. Aga et sada? Reiljan kinnitab, et ei liialda. Nimelt ei pane ta ühtegi köidet enne riiulisse, kui on selle läbi lugenud. Kui sedaviisi, siis jah. Ma ei tea kedagi, kes suhtuks (ajaloo)raamatute ostmisse nii kirglikult kui Reiljan. Ja nii valguvadki lugemist ootavad

[gallery ids="444793,444794,444795,444796,444797,444798,444799,444800,444801,444802,444803,444804,444805,444807,444808,444809,444810,444811,444813,444814,444815,444816"]   Haapsalu ja Läänemaa muuseumite detsembris tehtud üleskutsele jagada oma pere mõne tähendusega raamatu lugu, reageeris 140 koolilast neljast Läänemaa koolist – seda on rohkem kui varasemate muuseumi konkursside puhul. Raamatute valik, mida Haapsalu põhikooli, Läänemaa ühisgümnaasiumi ning Palivere ja Risti kooli õpilased on konkursile esitanud on väga eriilmeline – on sõna- ja juturaamatuid, õpikuid, koka- ja ajalooraamatuid, samuti piibleid ja lauluraamatuid. Pooled konkursile esitatud raamatud koos lugudega nende tähendusest perekonnale on reedest Haapsalu raekojas vaatamiseks väljas. Reedel olid raekotta näituse avamisele kutsutud konkursil osalenud noored ja kuulutati välja ka konkursi võitjad. Vanim konkursile esitatud raamat on aastast 1620 ja selleks on Titus Macciu

[caption id="attachment_444779" align="alignnone" width="1920"] Täna kuulutati välja haapsallaste lemmikraamat. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsallased valisid küsitlusel „Haapsalu loeb!” oma lemmikkirjanikuks Andrus Kivirähki ja lemmikraamatuks tema kirjutatud „Rehepapi”. Küsitlusel selgitati välja ka kõige lemmikum Ilon Wiklandi illustreeritud raamat: Astrid Lindgreni „Bullerby lapsed”. Eesti raamatu aasta puhul Haapsalu raamatukogu ja Iloni Imedemaa läbi viidud küsitlusele vastas raamatukogu direktori

[caption id="attachment_442312" align="alignnone" width="1920"] Vanad raamatud on juba Orul väljas. Foto: Juhan Hepner[/caption] Raamatuaasta tähistamiseks kuulutasid Haapsalu ja Läänemaa muuseumid välja kooliõpilastele mõeldud konkursi. Raamatuaasta konkurss on juba kolmas, millega muuseumid koolinoori enam koduloo, pärimuse ja suguvõsa ajaloo vastu huvi tundma püüavad suunata. „Kuna nüüd möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest, oleme palunud lastel ja noortel otsida oma või vanavanemate k

[caption id="attachment_442362" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa muuseumi teadur Kadri Laur (vasakul) tutvustas vanimat raamatut. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa muuseumi väärtuslikem raamat kuulub Eesti trükiste punasesse raamatusse, selgus neljapäeval teadur Kadri Lauri vanimate raamatute tutvustusel Läänemaa raamatukogus. Lauri sõnul on vanim raamat muuseumi kogus küll 1739. aastal välja antud täielik piibel, kuid see pole kaugeltki kõige haruldasem. „Sed

1975. aasta mai alguses vabanesin sõjaväeteenistusest. Tolle aja seaduse kohaselt oli mul võimalus saada kolm kuud tasuta puhkust. Muidugi kasutasin selle võimaluse ära ja olin terve suve oma lapsepõlvekodus Kokre külas Madisel. Sõjaväeteenistuse ajal suri mu vanaisa ja tema matustele mind loomulikult ei lastud. Noorukina olin vabadel hetkedel pidevalt vanaisa juures, et tema lõputust varasalvest lugusid ja pärimusi kuulata. Meie kodumaja ja vanavanemate rehielamu olid ühe õue peal. Vanaisa ja vanaema elasid küllaltki v

[gallery ids="442329,442328,442327,442326,442325,442324"] Oru kandi elanikud lugesid täna raamatuaasta alguse puhul Linnamäe poes seitse tundi kestnud lugemismaratonil ette „Rehepapi“ – Andrus Kivirähki teose. Neljapäeva keskpäeval istus Oru kooli 8. klassi õpilane Meliise Pahk Linnamäe poes saia- ja leivariiuli ees, raamat põlvedel, ja luges. Üksikud ostjad end sellest segada ei lasknud ja valisid süvenenult kaupa. 15 minutit täis ja peatükk läbi, andis tüdruk „Rehepapi“ üle järgmisele lugejale. Pahk oli 15. ettelugeja. Kell üheksa hommikul oli otsa lahti teinud Lääne-Nigula vallaametnik Varje Paaliste ja viimased laused luges kella poole viie paiku õhtul ette Oru kooli õpetaja Renno Silde. Oru kooli direktor Andres Kampmann saabus ettelugemisele kella üheks päeval oma raamatuga ja ütles, et harjutas eelmisel päeval kodus peatükki, mis talle ette lugeda jäi. Lugemismaratoni üks korraldajaid Sigrid Kalle-Vainola ütles, et ettelugejate nimekiri täitus ühe päevaga. „Kartsime juba, et tuleb nii palju, et iga kahe minuti tagant tuleb vahetada,“ ütles Kalle-Vainola. Ligi 30 inimest luges 15 minuti kaupa ette terve „Rehepapi