Silt: eesti raamatu aasta

[gallery ids="450693,450697,450690,450687,450686,450688,450689,450692,450694,450696,450698,450695"] Kui Lääne Elu paar minutit enne kolmapäeva keskpäeva raamatukokku jõudis, et tikkijaid tabada, olid need juba kohal ja välgutasid nõela. Päris esimesed pisted tehti teisipäeva õhtul, kui 16 meetri pikkune eesti raamatu sünnipäeva piltvaip Haapsalu raamatukogu lugemissaalis lahti rulliti. Enne kolmapäeva keskpäevaks välja kuulutatud avalööki oli Haapsalu linnapea Urmas Sukleski jõudnud oma näputöö ära teha, nõela poolelioleva B-tähe sisse torganud ja minema kiirustanud. Linnapea tööd jätkas Haapsalu raamatukogu direktor Ulvi Vaarja. Vaarja kõrval harutas tikandit Haapsalu raamatukogu kunagine juht Ilme Sepp. „Keegi on karutööd teinud,” märkis ta.

Kolmapäeva keskpäevast ootab Haapsalu raamatukogu lugemissaalis tikkijaid 16 m pikkune piltvaip, millest läänlastel tuleb täita meeter. Eesti raamatu aasta piltvaip jõudis Haapsallu pühapäeval. Oma teekonda alustas vaip veebruaris Tartumaalt ja lõpetab teekonna 2026. aasta jaanuaris Lääne-Virumaal. Haapsallu jääb vaip 24. juunini. 25. juunist 8. juulini ootab vaip tikkijaid Kullamaal. „Kes ei jõua meie juurde tulla, saab minna sinna,” ütles Haapsalu raamatukogu pearaamatukoguhoidja Janne Tenson. Oodatud on kõik. „Mõte ongi selles, et tuleks kogu Eesti rahvas ja tee

Kui palju loete ja mida? Vaata ka artiklis olevat Lääne Elu videot! Liis Olen suur lugeja. Praegu loen Sally Rooney raamatut „Beautiful World, Where Are You”. Loen seda inglise keeles. Loen muidugi ka eesti keeles. Mulle lihtsalt meeldib lugeda mõnda raamatut originaalkeeles, kui vähegi võimalik, nii nagu autor on selle kirjutanud. Ei oska öelda, mitu raamatut aastas loen, sest otsustasin, et see arvepidamine ei ol

[caption id="attachment_445163" align="alignnone" width="1920"] Aino Rakkaselg. Foto: Urmas Lauri[/caption] Niipea, kui 1937. aastal Kasari külas sündinud ja üles kasvanud Aino Rakkaselg tähed selgeks sai, ilmnes, et tegemist on kirgliku lugejaga. See hakkas silma ka kolhoosi brigadirist isale, kes ütles, et tüdruk, kas tead, härra Langel on riiulid raamatuid täis. Kodus raamatuid ei olnud. „Vaat ei olnud jah,” ütleb proua Rakkaselg. „Ei olnud poodi. Ja ega raha ka olnud.” Lähim suurem asula Lihula jäi 15 k

[gallery ids="444961,444960,444964,444963,444962"]   140 koolilast neljast Läänemaa koolist vastas Haapsalu ja Läänemaa muuseumide üleskutsele jagada oma pere mõne tähendusega raamatu lugu. Sel konkursil oli osalejaid rohkem kui varasematel, kus muuseum on palunud õpilastel kodust otsida tähendusega rõivaid või mööblit. Raamatute valik, mida Haapsalu põhikooli, Lää

Kui Lääne Elu ajakirjaniku Kaire Reiljani käest küsida, mitu raamatut tema öökapil parasjagu lugemist ootab, siis vastab ta hetkegi mõtlemata, et sada. Lõviosa sellest on rootsi- ja eestikeelne ajalookirjandus, nii et tema lugemislood on kõvast sinnapoole viltu. Üks taanikeelne ajalooraamat on ka. Midagi imelikku selles ei ole, sest Reiljan on Tartu ülikoolis ajalugu õppinud ja mõistab rootsi keelt, mille oskajana saab hakkama ka taani keelega. Aga et sada? Reiljan kinnitab, et ei liialda. Nimelt ei pane ta ühtegi köidet enne riiulisse, kui on selle läbi lugenud. Kui sedaviisi, siis jah. Ma ei tea kedagi, kes suhtuks (ajaloo)raamatute ostmisse nii kirglikult kui Reiljan. Ja nii valguvadki lugemist ootavad

[gallery ids="444793,444794,444795,444796,444797,444798,444799,444800,444801,444802,444803,444804,444805,444807,444808,444809,444810,444811,444813,444814,444815,444816"]   Haapsalu ja Läänemaa muuseumite detsembris tehtud üleskutsele jagada oma pere mõne tähendusega raamatu lugu, reageeris 140 koolilast neljast Läänemaa koolist – seda on rohkem kui varasemate muuseumi konkursside puhul. Raamatute valik, mida Haapsalu põhikooli, Läänemaa ühisgümnaasiumi ning Palivere ja Risti kooli õpilased on konkursile esitanud on väga eriilmeline – on sõna- ja juturaamatuid, õpikuid, koka- ja ajalooraamatuid, samuti piibleid ja lauluraamatuid. Pooled konkursile esitatud raamatud koos lugudega nende tähendusest perekonnale on reedest Haapsalu raekojas vaatamiseks väljas. Reedel olid raekotta näituse avamisele kutsutud konkursil osalenud noored ja kuulutati välja ka konkursi võitjad. Vanim konkursile esitatud raamat on aastast 1620 ja selleks on Titus Macciu

[caption id="attachment_444779" align="alignnone" width="1920"] Täna kuulutati välja haapsallaste lemmikraamat. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsallased valisid küsitlusel „Haapsalu loeb!” oma lemmikkirjanikuks Andrus Kivirähki ja lemmikraamatuks tema kirjutatud „Rehepapi”. Küsitlusel selgitati välja ka kõige lemmikum Ilon Wiklandi illustreeritud raamat: Astrid Lindgreni „Bullerby lapsed”. Eesti raamatu aasta puhul Haapsalu raamatukogu ja Iloni Imedemaa läbi viidud küsitlusele vastas raamatukogu direktori

[caption id="attachment_442312" align="alignnone" width="1920"] Vanad raamatud on juba Orul väljas. Foto: Juhan Hepner[/caption] Raamatuaasta tähistamiseks kuulutasid Haapsalu ja Läänemaa muuseumid välja kooliõpilastele mõeldud konkursi. Raamatuaasta konkurss on juba kolmas, millega muuseumid koolinoori enam koduloo, pärimuse ja suguvõsa ajaloo vastu huvi tundma püüavad suunata. „Kuna nüüd möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest, oleme palunud lastel ja noortel otsida oma või vanavanemate k

[caption id="attachment_442362" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa muuseumi teadur Kadri Laur (vasakul) tutvustas vanimat raamatut. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa muuseumi väärtuslikem raamat kuulub Eesti trükiste punasesse raamatusse, selgus neljapäeval teadur Kadri Lauri vanimate raamatute tutvustusel Läänemaa raamatukogus. Lauri sõnul on vanim raamat muuseumi kogus küll 1739. aastal välja antud täielik piibel, kuid see pole kaugeltki kõige haruldasem. „Sed