Silt: donald trump
Maailmapoliitika kaardimäng: mängivad ainult suured
[caption id="attachment_444300" align="alignnone" width="1920"]
Meeleavaldus Ukraina toetuseks San Franciscos. Foto: kuvatõmmis uudistekanali Fox ülekandest.[/caption]
Ukraina ja USA sõnasõja järel peatas USA relvaabi Venemaa a
Meeleavaldus Ukraina toetuseks San Franciscos. Foto: kuvatõmmis uudistekanali Fox ülekandest.[/caption]
Ukraina ja USA sõnasõja järel peatas USA relvaabi Venemaa a
Hannes Rumm: kellel on Eestis praegu tuju hea?
[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"]
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Seni oli selle sajandi kõige kurvem ja ohtlikum päev Eesti jaoks 24. veebruar 2022, mil Venemaa ründas Ukrainat. Aga sama kurb ja ohtlik päev oli
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Seni oli selle sajandi kõige kurvem ja ohtlikum päev Eesti jaoks 24. veebruar 2022, mil Venemaa ründas Ukrainat. Aga sama kurb ja ohtlik päev oli
1
Erkki Bahovski: 2025. aasta nii sise- kui ka välispoliitikas
[caption id="attachment_254660" align="alignnone" width="900"]
Erkki Bahovski[/caption]
Igasugune ennustamine või ka prognoosimine on reeglina tänamatu tegevus: su sõnad kaevatakse mõne aja möödudes välja ja näidatakse – tavaliselt ülima kahjurõõmuga –, kui palju sa eksisid. Võtan nüüd siiski riski ja esitan mõned trendid, mis võiksid olla iseloomulikud 2025. aastale.
Sisepoliitikas on 2025. aasta kohalike valimiste aasta. Tänavuste valimiste eripära on asjaolu, et maksude tõustes ja uute maksude lisandudes on väga vähe tõenäoline inimeste sissetulekute suurenemine või ka samaks jäämine.
Mida siis inimestele lubada? M
Erkki Bahovski[/caption]
Igasugune ennustamine või ka prognoosimine on reeglina tänamatu tegevus: su sõnad kaevatakse mõne aja möödudes välja ja näidatakse – tavaliselt ülima kahjurõõmuga –, kui palju sa eksisid. Võtan nüüd siiski riski ja esitan mõned trendid, mis võiksid olla iseloomulikud 2025. aastale.
Sisepoliitikas on 2025. aasta kohalike valimiste aasta. Tänavuste valimiste eripära on asjaolu, et maksude tõustes ja uute maksude lisandudes on väga vähe tõenäoline inimeste sissetulekute suurenemine või ka samaks jäämine.
Mida siis inimestele lubada? M
Hannes Rumm: Mida ütleb vanarahva tarkus Trumpi võidu kohta?
[caption id="attachment_327503" align="alignnone" width="1347"]
Hannes Rumm[/caption]
Mõnel inimesel on kombeks elu keerulisematel hetkedel lüüa suvalisest kohast lahti piibel ning vaadata, mida püha raamat talle ütleb ja teha soovitab.
Kuna ma pole usklik, lõin pärast Donald Trumpi tagasivalimist USA presidendiks lahti eesti vanasõnade ja kõnekäändude andmebaasi. „Ega trumpijega üksi mängidä,” oli ainus Trumpi-teemaline kõnekäänd, millega vanarahvas oskas meid selle nädala kolmapäeval lohutada.
Miks lohutada? Sest nii eestlaste kui ka meile lähedaste Euroopa rahvaste enamus oleks USA presidendiks valinud mustanahalise naise Kamala Harrise.
„USA valimised: kui eurooplased saaksid, hääletaksid nad Harrise poolt, ent lõhe Ida- ja Lääne-Euroopa vahel on suur,” pealkirjastas veebisait Europeelects.eu just 4. novembril avaldatud küsitlustulemused. (https://europeelects.eu/2024/11/04/u-s-election-
Hannes Rumm[/caption]
Mõnel inimesel on kombeks elu keerulisematel hetkedel lüüa suvalisest kohast lahti piibel ning vaadata, mida püha raamat talle ütleb ja teha soovitab.
Kuna ma pole usklik, lõin pärast Donald Trumpi tagasivalimist USA presidendiks lahti eesti vanasõnade ja kõnekäändude andmebaasi. „Ega trumpijega üksi mängidä,” oli ainus Trumpi-teemaline kõnekäänd, millega vanarahvas oskas meid selle nädala kolmapäeval lohutada.
Miks lohutada? Sest nii eestlaste kui ka meile lähedaste Euroopa rahvaste enamus oleks USA presidendiks valinud mustanahalise naise Kamala Harrise.
„USA valimised: kui eurooplased saaksid, hääletaksid nad Harrise poolt, ent lõhe Ida- ja Lääne-Euroopa vahel on suur,” pealkirjastas veebisait Europeelects.eu just 4. novembril avaldatud küsitlustulemused. (https://europeelects.eu/2024/11/04/u-s-election-
Mihkel Nestor: Ühendriikide majandus Trumpi ajastul
[caption id="attachment_436470" align="alignnone" width="820"]
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]
Ameerika Ühendriikide vastvalitud president on andnud majandusteemadel suuri lubadusi. Nende rakendamine mõjutaks oluliselt nii USA kui ülejäänud maailma majandust.
Pikalt kestnud põnevus, kellest saab Ameerika Ühendriikide järgmine president on saanud oma lõpu. Ent vähemalt sama huvitav on küsimus, millised saavad olema Donald Trumpi poliitilised sammud tema teisel ametiajal. Mõistetavalt kipub Eestis arutelu keskenduma tema välispoliitilistele plaanidele. Ühendriikide enda kodanike kõnetab välispoliitikast palju enam aga Trumpi majanduspoliitika. Kuigi USA majandusel on läinud viimastel aastatel teiste riikidega võrreldes väga hästi, siis tajuvad inimesed riigi majandusseisu endiselt palju halvemana kui
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik[/caption]
Ameerika Ühendriikide vastvalitud president on andnud majandusteemadel suuri lubadusi. Nende rakendamine mõjutaks oluliselt nii USA kui ülejäänud maailma majandust.
Pikalt kestnud põnevus, kellest saab Ameerika Ühendriikide järgmine president on saanud oma lõpu. Ent vähemalt sama huvitav on küsimus, millised saavad olema Donald Trumpi poliitilised sammud tema teisel ametiajal. Mõistetavalt kipub Eestis arutelu keskenduma tema välispoliitilistele plaanidele. Ühendriikide enda kodanike kõnetab välispoliitikast palju enam aga Trumpi majanduspoliitika. Kuigi USA majandusel on läinud viimastel aastatel teiste riikidega võrreldes väga hästi, siis tajuvad inimesed riigi majandusseisu endiselt palju halvemana kuiErkki Bahovski: Trump tagasi Valges Majas – mis saab edasi?
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption]
Ei naised Donald Trumpi vastu saa – nii võiks onuheinolikult kokku võtta Trumpi tagasituleku Valgesse Majja.
Sest 2020. aastal kaotas Trump ju valimislahingu Joe Bideni vastu, kuid võitis 2016. aastal ja 2024. aastal vastavalt Hillary Clintoni ja Kamala Harrise vastu. Trump on seega inimene, kes on läbinud järjest kolm USA presidendivalimiste kampaaniat.
Muidugi küsivad kõik, mis saab edasi. Kuid enne, kui üritada sellele küsimusele vastata, tuleks otsida põhjusi, miks Trump nüüd võitis. Kaks asja torkavad silma. Need tulevad küll tagantjärele tarkusena, kuid nendest räägiti juba valimiskampaania ajal, et need võivad võidu Trumpi poole
Erkki Bahovski.[/caption]
Ei naised Donald Trumpi vastu saa – nii võiks onuheinolikult kokku võtta Trumpi tagasituleku Valgesse Majja.
Sest 2020. aastal kaotas Trump ju valimislahingu Joe Bideni vastu, kuid võitis 2016. aastal ja 2024. aastal vastavalt Hillary Clintoni ja Kamala Harrise vastu. Trump on seega inimene, kes on läbinud järjest kolm USA presidendivalimiste kampaaniat.
Muidugi küsivad kõik, mis saab edasi. Kuid enne, kui üritada sellele küsimusele vastata, tuleks otsida põhjusi, miks Trump nüüd võitis. Kaks asja torkavad silma. Need tulevad küll tagantjärele tarkusena, kuid nendest räägiti juba valimiskampaania ajal, et need võivad võidu Trumpi pooleErkki Bahovski: atentaadikatse Trumpi vastu – kuidas edasi?
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption]
Kui USA presidendi John F. Kennedy korteež keeras Dallases 22. novembril 1963 Elmi tänavale, kus kõlasid saatuslikud lasud presidendi pihta, oli meedia presidendi jälgimise juba lõpetanud, sest midagi muud tähtsat presidendi Dallase programmis enam ei olnud.
Nii saamegi vaadata kaadreid presidendipaari saabumisest Love Fieldi lennuväljale 22. novembri hommikul ja ringsõitu linnas. Aga mitte mõrva, mille jäädvustas 26sekundilise filmina üksnes Abraham Zapruderi amatöörkaamera.
Nüüd, 13. juulil, leidis atentaadikatse USA ekspresidendi ja praeguse presidendikandidaadi Donald Trumpi vastu aset tuhandete mobiiltelefonide omanike ja meedia kohalolekul. Kaadreid sellest, kuidas Trumpi kõrva tabab kuul ja mis edasi saab, on saanud näha miljonid vaatajad üle maailma.
Erkki Bahovski.[/caption]
Kui USA presidendi John F. Kennedy korteež keeras Dallases 22. novembril 1963 Elmi tänavale, kus kõlasid saatuslikud lasud presidendi pihta, oli meedia presidendi jälgimise juba lõpetanud, sest midagi muud tähtsat presidendi Dallase programmis enam ei olnud.
Nii saamegi vaadata kaadreid presidendipaari saabumisest Love Fieldi lennuväljale 22. novembri hommikul ja ringsõitu linnas. Aga mitte mõrva, mille jäädvustas 26sekundilise filmina üksnes Abraham Zapruderi amatöörkaamera.
Nüüd, 13. juulil, leidis atentaadikatse USA ekspresidendi ja praeguse presidendikandidaadi Donald Trumpi vastu aset tuhandete mobiiltelefonide omanike ja meedia kohalolekul. Kaadreid sellest, kuidas Trumpi kõrva tabab kuul ja mis edasi saab, on saanud näha miljonid vaatajad üle maailma.
Donald Trump vs Joe Biden: USA valimised kui loodusõnnetus
[caption id="attachment_315232" align="aligncenter" width="1962"]
Analüütik USA kaardi ees valmistulemust kombineerimas on alates teisipäevaõhtust tuttav telepilt ameeriklaste kodudes. Kuvatõmmis CNNi saatest[/caption]
Teisipäeva õhtust alates on pilt ja jutt USA peamistes ülemaalistes telekanalites ja võrgumeedias üsna ühesugune – rääkivad pead maakaardi ees rehkendavad ja kombineerivad protsente, kirjutab ajakirjanik Californias San Joses elav ajakirjanik Margus Välja.
Eesti aja järgi vähemalt eile ehk reede hommikuni oli see nii. Kes elab tuliselt kaasa, kes ei vaata ekraani poolegi. On raske uskuda, et riigis, kus elab ligi 330 miljonit inimest (neist arvatavalt 240 miljonit hääleõiguslikku kodanikku), võib võistlevate poolte valimistulemus olla noateral pooleks. Tõsi, absoluutarvudes see nii täpselt pooleks ei ole, demokraatliku partei kandidaat Joe Biden on seni saanud rahvalt mitu miljonit häält rohkem kui tema vastaskandidaat, ametisolev president, vabariiklaste Donald Trump. USA valimissüsteemi eripära (osariikide valijameeste olemasolu) tõttu see asjaolu ei ole aga otsustav.
Miski pole tavaline
Tavaliselt on uus USA president selgunud ikka valimispäeva õhtul. Aga praeguse presidendi valitsemise aeg, tema käitumine, endale tuumiktoetajate kindlustamine, aga ka tuliste vaenlaste tekitamine pole olnud tavaline.
Analüütik USA kaardi ees valmistulemust kombineerimas on alates teisipäevaõhtust tuttav telepilt ameeriklaste kodudes. Kuvatõmmis CNNi saatest[/caption]
Teisipäeva õhtust alates on pilt ja jutt USA peamistes ülemaalistes telekanalites ja võrgumeedias üsna ühesugune – rääkivad pead maakaardi ees rehkendavad ja kombineerivad protsente, kirjutab ajakirjanik Californias San Joses elav ajakirjanik Margus Välja.
Eesti aja järgi vähemalt eile ehk reede hommikuni oli see nii. Kes elab tuliselt kaasa, kes ei vaata ekraani poolegi. On raske uskuda, et riigis, kus elab ligi 330 miljonit inimest (neist arvatavalt 240 miljonit hääleõiguslikku kodanikku), võib võistlevate poolte valimistulemus olla noateral pooleks. Tõsi, absoluutarvudes see nii täpselt pooleks ei ole, demokraatliku partei kandidaat Joe Biden on seni saanud rahvalt mitu miljonit häält rohkem kui tema vastaskandidaat, ametisolev president, vabariiklaste Donald Trump. USA valimissüsteemi eripära (osariikide valijameeste olemasolu) tõttu see asjaolu ei ole aga otsustav.
Miski pole tavaline
Tavaliselt on uus USA president selgunud ikka valimispäeva õhtul. Aga praeguse presidendi valitsemise aeg, tema käitumine, endale tuumiktoetajate kindlustamine, aga ka tuliste vaenlaste tekitamine pole olnud tavaline.