Silt: arheoloogia

[gallery ids="461786,461787,461788,461789"]   Keeleteaduse andmeil on kõik soome-ugri keeled tekkinud ühestainsast, aastatuhandete eest räägitud algkeelest, mille algkodu oli kusagil Läänemerest tunduvalt ida pool. Kuid paljusid meist on ilmselt kaua vaevanud küsimus, millal jõudsid meie eellased siis Läänemere äärde. Meenub huvitav seik aastatel 1969–1972 toimunud Kõmsi kaevamistelt. Sealsest suurest tarandkalmest leiti suurte jõgede Okaa, Dnepri ja Volga ülemjooksu alalt pärit pronksist ehtenõel ja ehtenaastud. Leiti ka massiivsed käevõrud ja pronkspintsett. Tudengitest kaevajad imestasid – ikka väga kaugelt käidi ajaarvamise vahetuse paiku naist toomas. Kuigi, kui meenutada, siis võõrapäraseid esemeid oli Kõmsi tarandkalmetes siiski rohkem, kui ühele naisele oleks pidanud kuuluma. Juba siis oli kaevamiste juhataja Vello Lõugas veendumusel, et tulnukaid idast oli rohkem kui üks. Hüpoteesid, hüpoteesid 20. sajan

[caption id="attachment_458680" align="alignnone" width="1920"] Anton Pärn. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu muuseumisuvi tõi sel aastal mitu uut näitust ja põnevat konverentsi. See annab põhjuse küsida sihtasutuse Läänemaa muuseumid juhilt, arheoloog Anton Pärnalt, kas tal on alati kiire. „Mulle meeldib tegutseda ja tihtipeale see siis nii ongi,“ ütles ta. Kui palju on teil praegu erinevaid rolle? Pere – abikaasa, isa ja vanaisa – need rollid ei kao kuhugi. Aga töö juures

[gallery ids="457932,457933,457934,457935,457936,457937,457938,457939"]   Mitte kunagi varem ei ole Eesti muuseumides näidatud nii palju muistsete läänlaste sepistatud või kaugetelt maadelt siia toodud ehteid, töö- ja sõjariistu. Neid on küll enam kui saja aasta vältel välja kaevatud ja muuseumihoidlatesse kogutud, rahvale vaatamiseks on aga siiani eksponeeritud vaid väheseid. Tänavu juulis avati Haapsalu linnuses tervelt kolmes ruumis näitus Läänemaa muistsetest matmispaikadest ning Lihula linnusest ja keskaegsest alevikust välja kaevatud esemetest. Ajaliselt kõige varasemad leiud on saadud Kaseküla kivikirstkalme kaevamistel juba 1973. aastal. Need pärinevad I aastatuhande esimesest poolest eKr. Ajaarvamise vahetusest mõned sajandid varasemad on samuti Kõmsi tarandkalmetest päevavalgele tulnud pronksist kaela- ja käevõrud, erilaadsed ehtenaastud ja ehtenõel. Viimastest osa on siia jõudnud praeguse Ukraina aladelt, kust siis tuli Balti mere ää

[caption id="attachment_454857" align="alignnone" width="1920"] Arheoloogiatudengid Jekaterina Marova ja Uku Vaabel aitasid uurida, kas Läänemaa linnamägesid võidi kasutada pärast 13. sajandi vallutust. Juhan Hepner[/caption] Suvistel kaevamistel võetud radiosüsinikdateeringud peaksid andma kindlama vastuse, kuid praegu paistab, et Läänemaa muinaslinnuste kasutamise lõpp saabus 13. sajandi võõrvallutusega või üsna pea pärast seda. Tartu ülikooli arheoloog Heiki Valk lõpetas möödunud nädalal koos tudengitega tänavusuvised välitööd Läänemaa muinaslinnustel. Lisaks Hallimäele ja Palivere Pikajalamäele jõudsid arheoloogid juuli lõpus uurida ka Kullamaa linnamäge. Üks kaevand tehti Kullamaal linnamäe lõhutud valli juurde, teine linnuseõue keskele kaevulohu lähedale. „Valli juurde tehtud kaevandis osutus täitepinnas, mis oli ilmselt kunagine laiali lükatud vallikehand, väga paksuks. Väikese surfiga läksime sügavale ja jõudsime tumeda kihini, mille alt tulid välja paeplaadid

[caption id="attachment_453819" align="alignnone" width="1920"] Heiki Valk Leedi Hallimäe vallil oleva kaevandi juures. Foto: Juhan Hepner[/caption] Muinasaja kohta tavatult lai vallilõik, varauusaegse klaasikillu leid ja 20. sajandil poisikeste leitud roosteta mõõk viitavad võimalusele, et Leedi Hallimäe muinaslinnuse asukoht võis olla sajandeid hiljem uuesti kasutusel kindlustatud paigana. Tartu ülikooli arheoloog Heiki Valk juhatab praegu väljakaevamisi kahel Läänemaa muinaslin

[caption id="attachment_450590" align="alignnone" width="1920"] Sipa-Pargi kinnistu, kuhu peavad mahtuma nii akupark kui ka muinaskalmistu, asub foto vasakul küljel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Muinsuskaitseamet võttis ajutise kaitse alla Lihula lähedal paikneva Sipa muinaskalmistu. Arendaja Evecon nihutab nüüd seetõttu oma planeeritava akupargi asukohta. Maa-alune muinasaegne kalmistu asub Valuste külas endise Sipa karjamõisa hoonetest põhja pool. See asub kolmel kinnistul: Sipa-Pargi, Sipamaa ja Sipa. Kinnistule nimega Sipa-Pargi kavandab Evecon ehitisregistri andmetel kuni 200 MW nimivõimsusega akupargi raja