Silt: arheoloogia
Läänemaa linnamägede aeg võis võõrvallutusega otsa saada
[caption id="attachment_454857" align="alignnone" width="1920"]
Arheoloogiatudengid Jekaterina Marova ja Uku Vaabel aitasid uurida, kas Läänemaa linnamägesid võidi kasutada pärast 13. sajandi vallutust. Juhan Hepner[/caption]
Suvistel kaevamistel võetud radiosüsinikdateeringud peaksid andma kindlama vastuse, kuid praegu paistab, et Läänemaa muinaslinnuste kasutamise lõpp saabus 13. sajandi võõrvallutusega või üsna pea pärast seda.
Tartu ülikooli arheoloog Heiki Valk lõpetas möödunud nädalal koos tudengitega tänavusuvised välitööd Läänemaa muinaslinnustel. Lisaks Hallimäele ja Palivere Pikajalamäele jõudsid arheoloogid juuli lõpus uurida ka Kullamaa linnamäge. Üks kaevand tehti Kullamaal linnamäe lõhutud valli juurde, teine linnuseõue keskele kaevulohu lähedale.
„Valli juurde tehtud kaevandis osutus täitepinnas, mis oli ilmselt kunagine laiali lükatud vallikehand, väga paksuks. Väikese surfiga läksime sügavale ja jõudsime tumeda kihini, mille alt tulid välja paeplaadid
Arheoloogiatudengid Jekaterina Marova ja Uku Vaabel aitasid uurida, kas Läänemaa linnamägesid võidi kasutada pärast 13. sajandi vallutust. Juhan Hepner[/caption]
Suvistel kaevamistel võetud radiosüsinikdateeringud peaksid andma kindlama vastuse, kuid praegu paistab, et Läänemaa muinaslinnuste kasutamise lõpp saabus 13. sajandi võõrvallutusega või üsna pea pärast seda.
Tartu ülikooli arheoloog Heiki Valk lõpetas möödunud nädalal koos tudengitega tänavusuvised välitööd Läänemaa muinaslinnustel. Lisaks Hallimäele ja Palivere Pikajalamäele jõudsid arheoloogid juuli lõpus uurida ka Kullamaa linnamäge. Üks kaevand tehti Kullamaal linnamäe lõhutud valli juurde, teine linnuseõue keskele kaevulohu lähedale.
„Valli juurde tehtud kaevandis osutus täitepinnas, mis oli ilmselt kunagine laiali lükatud vallikehand, väga paksuks. Väikese surfiga läksime sügavale ja jõudsime tumeda kihini, mille alt tulid välja paeplaadid
Leedi Hallimäge võidi kasutada kindlustatud paigana ka varauusajal
[caption id="attachment_453819" align="alignnone" width="1920"] Heiki Valk Leedi Hallimäe vallil oleva kaevandi juures. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Muinasaja kohta tavatult lai vallilõik, varauusaegse klaasikillu leid ja 20. sajandil poisikeste leitud roosteta mõõk viitavad võimalusele, et Leedi Hallimäe muinaslinnuse asukoht võis olla sajandeid hiljem uuesti kasutusel kindlustatud paigana.
Tartu ülikooli arheoloog Heiki Valk juhatab praegu väljakaevamisi kahel Läänemaa muinaslin
Heiki Valk Leedi Hallimäe vallil oleva kaevandi juures. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Muinasaja kohta tavatult lai vallilõik, varauusaegse klaasikillu leid ja 20. sajandil poisikeste leitud roosteta mõõk viitavad võimalusele, et Leedi Hallimäe muinaslinnuse asukoht võis olla sajandeid hiljem uuesti kasutusel kindlustatud paigana.
Tartu ülikooli arheoloog Heiki Valk juhatab praegu väljakaevamisi kahel Läänemaa muinaslin
Muinaskalmistu nihutab plaanitavat akuparki
[caption id="attachment_450590" align="alignnone" width="1920"] Sipa-Pargi kinnistu, kuhu peavad mahtuma nii akupark kui ka muinaskalmistu, asub foto vasakul küljel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Muinsuskaitseamet võttis ajutise kaitse alla Lihula lähedal paikneva Sipa muinaskalmistu. Arendaja Evecon nihutab nüüd seetõttu oma planeeritava akupargi asukohta.
Maa-alune muinasaegne kalmistu asub Valuste külas endise Sipa karjamõisa hoonetest põhja pool. See asub kolmel kinnistul: Sipa-Pargi, Sipamaa ja Sipa. Kinnistule nimega Sipa-Pargi kavandab Evecon ehitisregistri andmetel kuni 200 MW nimivõimsusega akupargi raja
Sipa-Pargi kinnistu, kuhu peavad mahtuma nii akupark kui ka muinaskalmistu, asub foto vasakul küljel. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Muinsuskaitseamet võttis ajutise kaitse alla Lihula lähedal paikneva Sipa muinaskalmistu. Arendaja Evecon nihutab nüüd seetõttu oma planeeritava akupargi asukohta.
Maa-alune muinasaegne kalmistu asub Valuste külas endise Sipa karjamõisa hoonetest põhja pool. See asub kolmel kinnistul: Sipa-Pargi, Sipamaa ja Sipa. Kinnistule nimega Sipa-Pargi kavandab Evecon ehitisregistri andmetel kuni 200 MW nimivõimsusega akupargi raja
Läänemaa arheoloogia – kuidas edasi?
[caption id="attachment_433349" align="alignnone" width="1544"]
Tubrilinna linnusevall lennukilt. Foto erakogu[/caption]
Lihulas, äsja renoveeritud omaaegses viinaaidas avati väike arheoloogianäitus, kus eksponeeritakse leide, mis sel suvel on päevavalgele tulnud kaevamistel Lihula mõisamäelt ja Saastna kabeli kaevamistelt. Kuid kaevati ka teistel Läänemaa muinsusobjektidel.
Tubrilinna linnusevall lennukilt. Foto erakogu[/caption]
Lihulas, äsja renoveeritud omaaegses viinaaidas avati väike arheoloogianäitus, kus eksponeeritakse leide, mis sel suvel on päevavalgele tulnud kaevamistel Lihula mõisamäelt ja Saastna kabeli kaevamistelt. Kuid kaevati ka teistel Läänemaa muinsusobjektidel.
Lihula viinaköögi esimene näitus on arheoloogiast
[caption id="attachment_432124" align="alignnone" width="1920"] Arheoloog Mihkel Tammet näitab Lihula viinaköögis Läänerannast välja tulnud leide. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Rootslaste lennutatud vibunool, Saastna kabeli Jeesuse kuju ja Keemu koge tükk on kolm tähelepanuväärset leidu, mida eilsest näeb Lihula mõisa vastrenoveeritud viinaköögi esimesel näitusel.
Näituse ühe koostaja, arheoloog Mihkel Tammeti sõnul oli Lääneranna valla esimene soov tutvustada Lihula kultuuripäevade puhul inimestele viinaaida ümbrusest välja tulnud leide. „Mõtlesime, et ei piirdu ainult viinaaiada leidudega. Kuna kolleegidel arheoloogidel on olnud toredaid leide, nimetame seda Lääneranna arheoloogia näituseks,” ütles Tammet.
Arheoloog Mihkel Tammet näitab Lihula viinaköögis Läänerannast välja tulnud leide. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Rootslaste lennutatud vibunool, Saastna kabeli Jeesuse kuju ja Keemu koge tükk on kolm tähelepanuväärset leidu, mida eilsest näeb Lihula mõisa vastrenoveeritud viinaköögi esimesel näitusel.
Näituse ühe koostaja, arheoloog Mihkel Tammeti sõnul oli Lääneranna valla esimene soov tutvustada Lihula kultuuripäevade puhul inimestele viinaaida ümbrusest välja tulnud leide. „Mõtlesime, et ei piirdu ainult viinaaiada leidudega. Kuna kolleegidel arheoloogidel on olnud toredaid leide, nimetame seda Lääneranna arheoloogia näituseks,” ütles Tammet. 
Leedi Hallimägi täitis arheoloogide lootused
[caption id="attachment_430043" align="alignnone" width="1920"] Arheoloog Heiki Valk Tubrilinans. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa kahte muinaslinnust uurinud arheoloogid ei leidnud Ridala Tubrimäel esialgu jälgi linnuse vallutusjärgsest kasutusest, küll aga viitasid sellele Leedi Hallimäe leiud.
Arheoloog Heiki Valgu juhtimisel uuriti juulis kahte seni arheoloogide pilgu alt kõrvale jäänud Läänemaa muinaslinnust – Ridala Tubrimäge ja Leedi Hallimäge Lääne-Nigula kihelkonnas. Uurimistöö eesmärk on Valgu sõnul selgitada välja, kas Eesti muinaslinnused jäid kasutusse ka pärast 13. sajandi alguse võõrvõimude vallutust. „Praegu võib öelda, et Tubrimägi ilmselt mitte, Hallimägi aga küll,” ütles Valk peale tänavuste arheoloogiliste uuringute lõppu.
Arheoloog Heiki Valk Tubrilinans. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa kahte muinaslinnust uurinud arheoloogid ei leidnud Ridala Tubrimäel esialgu jälgi linnuse vallutusjärgsest kasutusest, küll aga viitasid sellele Leedi Hallimäe leiud.
Arheoloog Heiki Valgu juhtimisel uuriti juulis kahte seni arheoloogide pilgu alt kõrvale jäänud Läänemaa muinaslinnust – Ridala Tubrimäge ja Leedi Hallimäge Lääne-Nigula kihelkonnas. Uurimistöö eesmärk on Valgu sõnul selgitada välja, kas Eesti muinaslinnused jäid kasutusse ka pärast 13. sajandi alguse võõrvõimude vallutust. „Praegu võib öelda, et Tubrimägi ilmselt mitte, Hallimägi aga küll,” ütles Valk peale tänavuste arheoloogiliste uuringute lõppu. 
Arheoloogid jätkasid Ahli „Kalmumäe” uurimist
[caption id="attachment_431536" align="alignnone" width="1920"]
Teist suve olid arheoloogid ametis Ahli külas asuval Kalmumäel, kuid leiusaak jäi tänavu kasinaks. Foto: Heikki Pauts[/caption]
Juba teist aastat toimusid arheoloogilised väljakaevamised Kolu küla juures asuval Ahli Kalmumäel, kuid mullusega võrreldes jäi leiusaak väiksemaks.
Muistne matmispaik avastati Ahlis 1986. aastal, peale seda, kui kohalik kolhoos hakkas põldude servas asuval paekõrgendikul buldooseriga pinnast ära lükkama. Toona kohale sattunud arheoloog Mati Mandel nägi mullas pronksist ehteid, põlenud luid ja savinõukilde ning tundis nende põhjal ära Lääne-Eestile tüüpilise põletusmatustega kivikalme.
Teist suve olid arheoloogid ametis Ahli külas asuval Kalmumäel, kuid leiusaak jäi tänavu kasinaks. Foto: Heikki Pauts[/caption]
Juba teist aastat toimusid arheoloogilised väljakaevamised Kolu küla juures asuval Ahli Kalmumäel, kuid mullusega võrreldes jäi leiusaak väiksemaks.
Muistne matmispaik avastati Ahlis 1986. aastal, peale seda, kui kohalik kolhoos hakkas põldude servas asuval paekõrgendikul buldooseriga pinnast ära lükkama. Toona kohale sattunud arheoloog Mati Mandel nägi mullas pronksist ehteid, põlenud luid ja savinõukilde ning tundis nende põhjal ära Lääne-Eestile tüüpilise põletusmatustega kivikalme.
Arheoloogid uurivad Läänemaa linnamägesid
[caption id="attachment_430043" align="alignnone" width="1920"] Arheoloog Heiki Valk otsib Ridala Tubrilinnas jälgi selle kohta, kas linnust on ka pärast vallutust kasutatud. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Nädal aega on arheoloogid Heiki Valgu juhtimisel olnud ametis Ridala Tubrimäel, et selgitada välja, kui kaua on linnust kasutatud.
Sama uuringu raames võtavad arheoloogid järgmisena ette Leedi Hallimäe. „Esimene küsimus, mida uurime: millal linnus maha jäeti ja kas see oli pärast vallutust veel kasutusel,” ütles Valk.
Valgu uurimistöö teema on Eesti 11.–14. sajandi muutuste ajastu ühiskond, traditsioonid ja kultuur. „Selle raames on küsimus, mis ajani olid linnused eestlaste käes kasutusel,” ütles Valk. Tema sõnul on teada, et Virumaal, Saaremaal ja Harjumaal Varbola linnust kasutasid eestlased pärast vallutust. Läänemaa, kui jätta kõrvale Lihula, on aga arheoloogiliselt täiesti läbi uurimata.
Arheoloog Heiki Valk otsib Ridala Tubrilinnas jälgi selle kohta, kas linnust on ka pärast vallutust kasutatud. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Nädal aega on arheoloogid Heiki Valgu juhtimisel olnud ametis Ridala Tubrimäel, et selgitada välja, kui kaua on linnust kasutatud.
Sama uuringu raames võtavad arheoloogid järgmisena ette Leedi Hallimäe. „Esimene küsimus, mida uurime: millal linnus maha jäeti ja kas see oli pärast vallutust veel kasutusel,” ütles Valk.
Valgu uurimistöö teema on Eesti 11.–14. sajandi muutuste ajastu ühiskond, traditsioonid ja kultuur. „Selle raames on küsimus, mis ajani olid linnused eestlaste käes kasutusel,” ütles Valk. Tema sõnul on teada, et Virumaal, Saaremaal ja Harjumaal Varbola linnust kasutasid eestlased pärast vallutust. Läänemaa, kui jätta kõrvale Lihula, on aga arheoloogiliselt täiesti läbi uurimata. 
6
Arheoloogid uurivad Lihula vanimat kaevu
[gallery ids="423918,423919,423923,423920,423917,423921,423922,423924"]
Lihula mõisa viinaaida restaureerimisel tuli selle müüri äärest päevavalgele kaev, mis on teadaolevalt Lihula vanim.
Lihula mõisa viinaait, mida praegu Norra riigi toetusega ehitatakse ümber käsitöökojaks ja muinsuskaitse teabekeskuseks, on valminud 19. sajandil. Viinaaida restaureerimise käigus on välja tulnud, et selle üks nurk toetub keskaegse kaevu servale. „Aida ehitamisega on kaevu lõhutud ja kive ringi sätitud,” ütles Lihulas arheoloogilisi kaevamisi läbi viiv arheoloog Mihkel Tammet Keskvere kultuurikojast. Koos arheoloogi Anton Pärnaga hoiab ta restaureerimistöödel silma peal.
