Silt: argo jõesoo
1
Oi aegu ammuseid ehk Kuidas Argo Ennul külas käis
[caption id="attachment_439159" align="aligncenter" width="1435"]
Argo Jõesoo (vasakul) ja Enn Sellik meenutasid olnud aegu Tartus Tamme staadionil tänavu novembris. Foto: Aivo Paljasmaa [/caption]
Kolmapäeval peab oma 70. sünnipäeva Eesti kõigi aegade parim pikamaajooksja staadionirajal Enn Sellik. Suure meistri käe all on harjutanud ka Läänemaa mees, maratonijooksus Eesti meistriks tulnud Argo Jõesoo.
„Argo ütles mulle, et tahab Berliini maratonist osa võtta,” meenutas legendaarne jooksja ühel novembripäeval Tartus Tamme staadioni tribüünialuses toas, kuhu me kolmekesi end jutule sättisime. „Mis sa seal Saksamaal oleks saanud? Noh, võibolla oleksid paar minutit kiiremini jooksnud, aga siin oli sul Eesti meistritiitel mängus!”
Jõesoo jättis tollal, 2017. aastal, Saksamaale sõitmata ja tuli hoopis Eesti meistriks maratonirajal ajaga 2:28:15. Nüüd muigas ta veidi ujedalt omaette, kui treener takkajärele ikka veel nagu kergelt erutus. „Tavaliselt ma hoolealustele nende võistluste valiku suhtes kätt ette ei pane, aga sedapuhku laitsin tema soovi küll maha,” ütles Sell
Argo Jõesoo (vasakul) ja Enn Sellik meenutasid olnud aegu Tartus Tamme staadionil tänavu novembris. Foto: Aivo Paljasmaa [/caption]
Kolmapäeval peab oma 70. sünnipäeva Eesti kõigi aegade parim pikamaajooksja staadionirajal Enn Sellik. Suure meistri käe all on harjutanud ka Läänemaa mees, maratonijooksus Eesti meistriks tulnud Argo Jõesoo.
„Argo ütles mulle, et tahab Berliini maratonist osa võtta,” meenutas legendaarne jooksja ühel novembripäeval Tartus Tamme staadioni tribüünialuses toas, kuhu me kolmekesi end jutule sättisime. „Mis sa seal Saksamaal oleks saanud? Noh, võibolla oleksid paar minutit kiiremini jooksnud, aga siin oli sul Eesti meistritiitel mängus!”
Jõesoo jättis tollal, 2017. aastal, Saksamaale sõitmata ja tuli hoopis Eesti meistriks maratonirajal ajaga 2:28:15. Nüüd muigas ta veidi ujedalt omaette, kui treener takkajärele ikka veel nagu kergelt erutus. „Tavaliselt ma hoolealustele nende võistluste valiku suhtes kätt ette ei pane, aga sedapuhku laitsin tema soovi küll maha,” ütles Sell
Jahimehed ei pea hundijahi peatamist õigeks
[caption id="attachment_439085" align="alignnone" width="1920"]
Läinud talvel korraldati Vormsil võsavillemite tabamiseks mitu ühisjahti. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Tallinna halduskohus peatas kohtumenetluse ajaks hundijahi, jahimehed sellist otsust heaks ei kiida.
MTÜ Eesti Suurkiskjad pöördus Tallinna halduskohtu poole keskkonnaameti hundi küttimismahu 2024/2025 korralduse vaidlustamiseks ja esmase õiguskaitse korras hundijahi peatamiseks. Kohus rahuldas esmase õiguskaitse taotluse ja peatas hundijahi kohtumenetluse ajaks. Kohus leidis, et jahi jätkumine võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi Eesti hundipopulatsioonile, mille hilisem kõrvaldamine oleks oluliselt raskendatud või võimatu.
Jahimehed pole kohtu otsusega nõus. „Kohus on seega öeldud, et kõige tähtsam on hunt. See, millist kahju saa
Läinud talvel korraldati Vormsil võsavillemite tabamiseks mitu ühisjahti. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Tallinna halduskohus peatas kohtumenetluse ajaks hundijahi, jahimehed sellist otsust heaks ei kiida.
MTÜ Eesti Suurkiskjad pöördus Tallinna halduskohtu poole keskkonnaameti hundi küttimismahu 2024/2025 korralduse vaidlustamiseks ja esmase õiguskaitse korras hundijahi peatamiseks. Kohus rahuldas esmase õiguskaitse taotluse ja peatas hundijahi kohtumenetluse ajaks. Kohus leidis, et jahi jätkumine võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi Eesti hundipopulatsioonile, mille hilisem kõrvaldamine oleks oluliselt raskendatud või võimatu.
Jahimehed pole kohtu otsusega nõus. „Kohus on seega öeldud, et kõige tähtsam on hunt. See, millist kahju saa
Läänemaal algas viljalõikus
[caption id="attachment_431546" align="alignnone" width="1920"]
Teisipäeval sai Läänemaa suurima teraviljakasvataja Ohtla Põllu OÜ kombaini punker täis esimese poole tunni jooksul. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Teisipäeval kella ühe paiku lõgistas Läänemaa suurima teraviljakasvataja Hardi Rehkalti nisupõllul Niinjas kolm helerohelist Claasi kombaini, nii et tihe tolmupilv taga.
„Mida rohkem tolmab, seda parem,” märkis Rehkalt rahulolevalt. Kui põld on märg, siis lõigata ei saa. Teisipäeval tolmas nii, et tuul lõi suud-silmad viljapepri täis. Tunni ajaga oli paarkümmend tonni talinisu kombainide lõugade vahelt läbi käinud ja rappus traktori kastis mööda kitsast põlluvaheteed kuivati poole.
Teisipäeval sai Läänemaa suurima teraviljakasvataja Ohtla Põllu OÜ kombaini punker täis esimese poole tunni jooksul. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Teisipäeval kella ühe paiku lõgistas Läänemaa suurima teraviljakasvataja Hardi Rehkalti nisupõllul Niinjas kolm helerohelist Claasi kombaini, nii et tihe tolmupilv taga.
„Mida rohkem tolmab, seda parem,” märkis Rehkalt rahulolevalt. Kui põld on märg, siis lõigata ei saa. Teisipäeval tolmas nii, et tuul lõi suud-silmad viljapepri täis. Tunni ajaga oli paarkümmend tonni talinisu kombainide lõugade vahelt läbi käinud ja rappus traktori kastis mööda kitsast põlluvaheteed kuivati poole. 
Esimesed kombainid lõid heedri põldu
[caption id="attachment_371158" align="alignnone" width="2000"]
Esmaspäeval kella kaheks oli Niinja külas Läänemaa suurima teraviljakasvataja Ohtla Põllu osaühingu viljaväljal selle suve kaks esimest punkritäit taliotra lõigatud. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Esmaspäeva pärastlõunaks oli esimene kaheksa tonni Läänemaa suurima teraviljakasvataja Ohtla Põllu taliotra kombaini lõugade vahelt läbi käinud.
„Ohoh, midagi ikka tuleb,” ütles Ohtla Põllu kombainer Uno Tikerpuu, kui oli üle õla kiiganud. Kosmoselaeva meenutava kombaini kabiini tagumise akna taga voolasid viljaterad ühtlase joana punkrisse. „Kui odrapea on longus, siis on vili küps,” ütles Tikerpuu ja kiikas uuesti üle õla. Siis kostis äkitselt hele „kõll” ja vilkuvad tuled andsid märku, et punker on uudsevilja täis. Erkpunane haspel kerkis üles. Poole tunniga veidi üle hektari jagu taliodrapõldu paljaks närinud heleroheline hiiglane peatus, et kantida esimesed kaheksa tonni Ohtla Põllu taliotra veomasinasse, mis selle kuivatisse viib.
„Pole paha!” märkis Ohtla Põllu üks omanikke Hardi Rehkalt.
Esmaspäeval kella kaheks oli Niinja külas Läänemaa suurima teraviljakasvataja Ohtla Põllu osaühingu viljaväljal selle suve kaks esimest punkritäit taliotra lõigatud. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Esmaspäeva pärastlõunaks oli esimene kaheksa tonni Läänemaa suurima teraviljakasvataja Ohtla Põllu taliotra kombaini lõugade vahelt läbi käinud.
„Ohoh, midagi ikka tuleb,” ütles Ohtla Põllu kombainer Uno Tikerpuu, kui oli üle õla kiiganud. Kosmoselaeva meenutava kombaini kabiini tagumise akna taga voolasid viljaterad ühtlase joana punkrisse. „Kui odrapea on longus, siis on vili küps,” ütles Tikerpuu ja kiikas uuesti üle õla. Siis kostis äkitselt hele „kõll” ja vilkuvad tuled andsid märku, et punker on uudsevilja täis. Erkpunane haspel kerkis üles. Poole tunniga veidi üle hektari jagu taliodrapõldu paljaks närinud heleroheline hiiglane peatus, et kantida esimesed kaheksa tonni Ohtla Põllu taliotra veomasinasse, mis selle kuivatisse viib.
„Pole paha!” märkis Ohtla Põllu üks omanikke Hardi Rehkalt.
Hundid murdsid Läänemaal kahe ööga 25 lammast
[caption id="attachment_317567" align="alignnone" width="2000"]
Hunt. Foto Valeri Štšerbatõh[/caption]
Neljapäeva ja reede öösel murdsid hundid Lääne-Nigula vallas lähestikku asuvates Nigula ja Turvalepa külas 22 lammast ja vigastasid kolme, kellele tuli teha hädatapp, kolm lammast on kadunud.
Jaagu talu perenaine Kristi Koppel avastas oma tõukarjas tehtud tapatöö kolmapäeva hommikul, kui ta loomi üle vaatama läks. Hundid olid end aia alt läbi kaevanud ja murdnud 14 lammast. Kahele tuli teha hädatapp, kolm lammast on kadunud. Kaheksa lammast on kergemalt vigastatud.
Hunt. Foto Valeri Štšerbatõh[/caption]
Neljapäeva ja reede öösel murdsid hundid Lääne-Nigula vallas lähestikku asuvates Nigula ja Turvalepa külas 22 lammast ja vigastasid kolme, kellele tuli teha hädatapp, kolm lammast on kadunud.
Jaagu talu perenaine Kristi Koppel avastas oma tõukarjas tehtud tapatöö kolmapäeva hommikul, kui ta loomi üle vaatama läks. Hundid olid end aia alt läbi kaevanud ja murdnud 14 lammast. Kahele tuli teha hädatapp, kolm lammast on kadunud. Kaheksa lammast on kergemalt vigastatud. 
Koroonakriis tõi Läänemaale tatraväljad
[caption id="attachment_334467" align="alignnone" width="973"]
Mullu paaril hektaril tatart kasvatanud Topi talu peremees Aldo Vaan külvas seda tänavu 35 hektarit. Lillat värvi annab valges õies tatrapõllule keerispea, hea meetaim nagu tatar isegi. Foto: Urmas Lauri Graafik: Regina Lepmets[/caption]
Tatra hind kahekordistus mullu kevadel, nii et varem üliharuldasi valges õies tatrapõlde tuleb üha juurde ja juurde.
Teisipäeval Lõuna-Läänemaal täies õies tatrapõllu ääres meenutas Topi talu peremees Aldo Vaan, kuidas mullu kevadel müüs tuttav talunik tatrasaagi maha, 300 eurot tonn. Mõne nädala pärast oli mahetatra hind kerkinud rohkem kui 500 euro peale ja pole langenud siiani. Tonnist saab 550–580 eurot.
Mullu paaril hektaril tatart kasvatanud Topi talu peremees Aldo Vaan külvas seda tänavu 35 hektarit. Lillat värvi annab valges õies tatrapõllule keerispea, hea meetaim nagu tatar isegi. Foto: Urmas Lauri Graafik: Regina Lepmets[/caption]
Tatra hind kahekordistus mullu kevadel, nii et varem üliharuldasi valges õies tatrapõlde tuleb üha juurde ja juurde.
Teisipäeval Lõuna-Läänemaal täies õies tatrapõllu ääres meenutas Topi talu peremees Aldo Vaan, kuidas mullu kevadel müüs tuttav talunik tatrasaagi maha, 300 eurot tonn. Mõne nädala pärast oli mahetatra hind kerkinud rohkem kui 500 euro peale ja pole langenud siiani. Tonnist saab 550–580 eurot. 
Võntkülas saab ehtsat Pakistani toitu
Kolmapäeva õhtul oli Võntkülas endises poemajas Peshawari Tandoori nime kandva söögikoha ametlik avamispidu.
Juba augusti alguses vaikselt uksi paotanud söögimaja on nüüd kõigile avatud. Süüa teeb seal 26 aastat Eestis elanud pakistanlane Shafique Qureshi, kes on varem pidanud toidukohti nii Tallinnas kui ka Haapsalus. Selle suve hakul otsustas ta, et on aeg rikastada Lääne-Nigula valla elu. „Aga muidugi on kõik siia oodatud!” ütles Qureshi.
